Kaitsevägi ja üksused

Kaitsevägi ja üksused

Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitsevägi teostab sõjalist kaitset ja seda juhib Kaitseväe juhataja.

Eesti Kaitsevägi koosneb erineva valmidusastmega üksustest, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja kaitseliidu liikmetest.

Kaitseväes on lisaks traditsioonilistele maa-, mere- ja õhuväele veel mitmeid üksusi. Mõned neist on toetava loomuga, mõned täiesti uuelaadsed – näiteks Küberväejuhatuse ülesanne on kaitsta Eesti ja NATO huve globaalses küberruumis.

Kaitsevägi
Üldinfo Teenistuslikud regulatsioonid Karjäär kaitseväes Hüvede portaal Relvastus ja tehnika Harjutusväljad Õppused Sport Sümboolika Raamatukogu Avalikud teenused

Üksused
Luurekeskus Maavägi Merevägi Õhuvägi Küberväejuhatus Toetuse väejuhatus Erioperatsioonide väejuhatus Sõjaväepolitsei Peainspektoriteenistus Meditsiiniteenistus Kaitseväe Akadeemia NATO staabielement NATO küberkaitsekoostöö keskus
Ajateenistus ja reserv

Ajateenistus ja reserv

Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Reservis olevad isikud on kõik 18-60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised, kes ei ole kutsealused ega teeni parasjagu kaitseväe- või asendusteenistuses. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, nt õppekogunemisel osaledes.

Ajateenistus
Mis on ajateenistus? Ajateenistusse asumine Väljaõppetsükkel ajateenistuses Kuidas valmistuda ajateenistuseks? Ajateenistus läbi aja

Reservteenistus
Reservväelane Õppekogunemised Õppekogunemised 2024 Lisaõppekogunemised Reservteenistust puudutavad õigusaktid Maakaitse Riigikaitsjaid toetavad tööandjad Reservohvitseride kogu
Operatsioonid ja veteranid

Operatsioonid ja veteranid

Eesti kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel, et toetada meie liitlasi rahutagamise missioonidel maailma kriisikolletes.

Eesti Vabariik väärtustab kõiki, kes on võidelnud meie iseseisvuse eest, osalenud välismissioonidel või on oma teenistusega kaasa aidanud Eesti riigikaitse kindlustamisele. Veteranide auks tähistame ka iga-aastast veteranipäeva.

Ööpäevaringne info- ja abitelefon veteranidele ja nende lähedastele: 512 7307

Operatsioonid
Inherent Resolve (Iraak) NMI (Iraak) EUNAVFOR ASPIDES (Punase mere piirkond) EUNAVFOR MED/Irini (Vahemeri) EUTM Mozambique (Mosambiik) UNTSO (Lähis-Ida) UNIFIL (Liibanon)

Veteranid
Veteranipoliitika Vigastatud veteranid Traditsioonid Veteranide toetussümbol Meie ei unusta
Uudised
Kontaktid
Hüvede portaal
Maakaitse
Harjutusväljad

Suurõppus Siil

Siil on Eesti kaitseväe kõige suurem õppus, mis toimub periooditi iga-aastase õppuse Kevadtorm asemel. Suurõppusel osaleb tuhandeid kaitseväelasi ning õppuse tegevused hõlmavad pea kogu Eestit.

Siil 2022

Suurõppus Siil 2022 toimus 16. maist 3. juunini. Õppusele kutsuti ligikaudu 15 000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit kokku kümnest riigist

Siil 2018

Siil 2018 oli Eesti kaitseväe taasiseseisvumise aja suurim õppus, mis toimus 2.–14. maini 2018 ning hõlmas kogu Eestit, kulmineerudes Kagu-Eestis ja Põhja-Lätis.

Siil 2015

Siil 2015 toimus 4.–15. maini, hõlmas kogu Eestit ja kulmineerus Virumaal. Õppusel osales kokku ligi 13 000 reservväelast, kaitseliitlast, ajateenijat ja tegevväelast.

Siil 2008

Siil 2008 toimus 29. septembrist 19. oktoobrini. Õppekogunemisele kutsuti tuhatkond reservväelast, nendest ligi 80% olid 2004. aastal ajateenistuse lõpetanud.

Samal teemal

Viimati uuendatud: 6. mai 2023, 19:34