Jäta menüü vahele

Laevad

Eestil on Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev ning nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijad. Alates 2020. aastast kuuluvad mereväe laevastikku ka Eestis ehitatud väekaitsekaatrid.

Miinijahtijad

Laevatüüp: miinijahtija
Ehitatud: 1988-2001 Vosper Thornycroft, Ühendkuningriik
Veeväljasurve: 450 t
Pikkus: 52,6 m
Laius: 10,5 m
Süvis: 2,4 m
Korpus: tugevdatud fiiberplast
Meeskond: ~30-38
Peamasinad: 2 Paxman Valenta 6RPA200M
Abimasinad: 3 Rolls Royce (Perkins) CV8-250G
Kiirus: peamasinatega 13 sõlme, elektrimasinatega 6,5 sõlme
Elektrimootorid: 2 Combimac (100 KWh)
Sõuajam: 2 Voith Schneider sõuajamit, mida kasutatakse ka rooliseadmena
Vööripõtkurid: 2 Schottel
Relvastus: 23 mm õhutõrjekahur, kaks 12,7 mm Browningu raskekuulipildujat, kolm 7,62 mm kuulipildujat MG-3
Hüdrolokaator ehk sonar: Thales 2093, VDS (Variable Depth Sonar) ankru- ja põhjamiinide avastamiseks ning klassifitseerimiseks (miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala) / Klein 5000 seeria järelveetav kõrgsageduslik külgvaatlussonar veealuste objektide leidmiseks (miinijahtija Ugandi)
Taktikaline juhtimissüsteem (C2): Plessey Nautis M
Miinihävitussüsteem ehk allveerobot: Atlas Elektronik Seafox MIDS

Laevad Eesti mereväes:

Staabi- ja toetuslaevad

Laevatüüp: staabi- ja toetuslaev 
Ehitatud: 1977 Svendborg Vaerft, Taani Kuningriik
Veeväljasurve: 577,5 t
Pikkus: 44,5 m
Laius: 9 m
Süvis: 2,9 m
Korpus: teras
Peamasinad: 2 x MTU diiselmasinat (1600 kW)
Käiturid: 2 x reguleeritava sammuga kolmelabalist sõukruvi
Kiirus: 14 sõlme (projekteeritud)
Meeskond: 29 (sh 5 ohvitseri, koikohti on 36 inimesele)
Relvastus: 4 x 12,7 mm raskekuulipildujat Browning
Radarid: 2 navigatsiooniradarit, I-band

Laevad Eesti mereväes:

Laevatüüp: väekaitsekaater
Ehitatud: 2020, Baltic Workboats, Eesti
Üldpikkus: 17,4 5m
Laius: 4,9 m
Süvis: 1,6 m
Kiirus: 30+ sõlme
Relvastus: kaks 12,7 mm raskekuulipildujat ning üks kaugjuhitav relvapositsioon (RWS)

Väekaitsekaatreid saab kasutada laevade tuvastamiseks ehk mereolukorrateadlikkuse loomiseks, üksuste juhtimiseks, väekaitseks õppuste korral, laskeharjutuste turvamisel (nii mereväe laskeharjutused kui maaväe laskeharjutused maalt-merele), kadettide navigatsioonipraktika platvormidena ja vajadusel ametiabi andmiseks, et senisest paremini toetada riigiasutuste vahelist koostööd.

Laevad Eesti mereväes:

Viimati uuendatud: 29. mai 2023, 14:50

Keri üles