Jäta menüü vahele

Laevad

Eestil on Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev ning nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijad. Alates 2020. aastast kuuluvad mereväe laevastikku ka Eestis ehitatud väekaitsekaatrid.

Miinijahtijad

Laevatüüp: miinijahtija
Ehitatud: 1988-2001 Vosper Thornycroft, Ühendkuningriik
Veeväljasurve: 450 t
Pikkus: 52,6 m
Laius: 10,5 m
Süvis: 2,4 m
Korpus: tugevdatud fiiberplast
Meeskond: ~30-38
Peamasinad: 2 Paxman Valenta 6RPA200M
Abimasinad: 3 Rolls Royce (Perkins) CV8-250G
Kiirus: peamasinatega 13 sõlme, elektrimasinatega 6,5 sõlme
Elektrimootorid: 2 Combimac (100 KWh)
Sõuajam: 2 Voith Schneider sõuajamit, mida kasutatakse ka rooliseadmena
Vööripõtkurid: 2 Schottel
Relvastus: 23 mm õhutõrjekahur, kaks 12,7 mm Browningu raskekuulipildujat, kolm 7,62mm kuulipildujat MG-3
Hüdrolokaator ehk sonar: Thales 2093, VDS (Variable Depth Sonar) ankru- ja põhjamiinide avastamiseks ning klassifitseerimiseks (miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala) / Klein 5000 seeria järelveetav kõrgsageduslik külgvaatlussonar veealuste objektide leidmiseks (miinijahtija Ugandi)
Taktikaline juhtimissüsteem (C2): Plessey Nautis M
Miinihävitussüsteem ehk allveerobot: Atlas Elektronik Seafox MIDS

Laevad Eesti mereväes:

Staabi- ja toetuslaevad

Laevatüüp: staabi- ja toetuslaev 
Ehitatud: 1977 Svendborg Vaerft, Taani Kuningriik
Veeväljasurve: 577.5 t
Pikkus: 44.5 m
Laius: 9 m
Süvis: 2.9 m
Korpus: teras
Peamasinad: 2 x MTU diiselmasinat (1600 kW)
Käiturid: 2 x reguleeritava sammuga kolmelabalist sõukruvi
Kiirus: 14 sõlme (projekteeritud)
Meeskond: 29 (sh 5 ohvitseri, koikohti on 36 inimesele)
Relvastus: 4 x 12,7 mm raskekuulipildujat Browning
Radarid: 2 navigatsiooniradarit, I-band

Laevad Eesti mereväes:

Laevatüüp: väekaitsekaater
Ehitatud: 2020, Baltic Workboats, Eesti
Üldpikkus: 17,45m
Laius: 4,9m
Süvis: 1,6m
Kiirus: 30+ sõlme
Relvastus: kaks 12,7mm raskekuulipildujat ning üks kaugjuhitav relvapositsioon (RWS)

Väekaitsekaatreid saab kasutada laevade tuvastamiseks ehk mereolukorrateadlikkuse loomiseks, üksuste juhtimiseks, väekaitseks õppuste korral, laskeharjutuste turvamisel (nii mereväe laskeharjutused kui maaväe laskeharjutused maalt-merele), kadettide navigatsioonipraktika platvormidena ja vajadusel ametiabi andmiseks, et senisest paremini toetada riigiasutuste vahelist koostööd.

Laevad Eesti mereväes:

Viimati uuendatud: 12. aprill 2021, 10:26

Keri üles