Kaitsevaldkonna hangete korraldamine on alates 2017. aastast Kaitseinvesteeringute Keskuse ülesanne. Keskus korraldab hankeid nii kaitseministeeriumi, kaitseväe kui ka teiste valitsemisala asutuste tarbeks ning haldab nende kinnisvara. See võimaldab kaitseväel keskenduda oma põhitegevusele ehk sõjaliste ülesannete täitmisele.
Salastatud teabekandjate eDHS funktsionaalsuse laiendamine
Kaitseministeeriumi valitsemisalas kasutusele võetav keskne salastatud teabekandjate dokumendihaldussüsteem võimaldab kiiremat ja tõhusamat dokumentide saatmist ning kooskõlastamist valitsemisala asutuste vahel, millega suureneb teabe edastamise kiirus, juhtimisinfo ajakohasus ning väheneb otseselt registripidajate töö maht. Juurutatav süsteem võetakse kasutusele salastatud teabetöötlussüsteemis ministeeriumi valitsemisala üleselt.
Projekt koosneb 3 osast:
- Keskse lahenduse loomine – tehniline analüüs, arendus- ja juurutustööd (Uptime OÜ)
- Tarkvara turbetestimine (Clarified Security OÜ)
- Riistvara soetamine (Thales SIX GTS France SAS)
Eraldatud toetus: 370 000 EUR, mis koosneb 85% EL regionaalarengu fondist ja 15% riiklikust kaasfinantseeringust.
Projekti läbiviimise periood oli 13.01.2022 kuni 23.08.2023.
Väljaõppeinfosüsteemi (BRONTOS 2) arendamine
BRONTOS 2.0 arendusprojekt aitas luua ühtse infosüsteemi sõjalise väljaõppe planeerimiseks, selleks vajalike ressursside haldamiseks ja ohutuse tagamiseks, mida lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule saavad kasutada ka teised relvastust ja laskemoona käsitsevad asutused ja organisatsioonid. Avalikkuse informeeritus ohtlikkest aladest aitab täita seadusest tulenevat kohustust ning tagada turvalisust.
Projekt koosnes 3 osast:
- Tarkvara arendus (Quretec OÜ)
- Tarkvara turbetestimine (ByteLife Solutions OÜ)
- Riistvara soetamine (ATEA AS)
Eraldatud toetus: 496 680 EUR, mis koosnes 85% EL regionaalarengu fondist ja 15% riiklikust kaasfinantseeringust.
Projekt lõppes 30.11.2020.
Väljaõppeinfosüsteemi (BRONTOS 2) äri- ja kasutatavuse analüüs
Projekti eesmärgiks oli koostada lähteülesanne arendusprojekti alustamiseks.
Tööde hulka kuulus:
- äriprotsesside kaardistamine;
- kasutuslugude ja nõuete kirjeldamine;
- teavituste automatiseerimise võimaluste leidmine;
- tulevase infosüsteemi arhitektuurilise pildi ja prototüübi loomine;
- turvanõuete määramine.
Projekti toetati EL regionaalarengu fondist ja toetuse summa oli 21 165 EUR.
Projekti arenduspartneriks oli Trinidad Wiseman OÜ.
Projekt lõppes 13.12.2017.
Alates 2015. aastast avalikustatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 119 riigiteenistujate palgaandmed rahandusministeeriumi avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Samast on leitavad ka Eesti Kaitseväe juhtide palgaandmed.
Infot tegevväelase palgakorralduse ja tasustamise põhimõtete kohta saab siit. Lisainfot kaitseväeteenistusse asumise ja tööpakkumiste kohta leiab kaitseväe värbamiskeskuse kodulehelt elukutse.ee
Kaitseväekohustuse täitmise aruanne
Igal aastal esitab kaitseminister Vabariigi Valitsusele eelneva aasta kohta aruande kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest riigis. Aruandes esitatakse olulisem kaitseväekohustuse täitmist kirjeldav statistika, järeldused ning sellest lähtuvalt alanud aastaks planeeritud olulisemad tegevused.
Ajateenijate kompleksuuring
Ajateenijate küsitlused on peamine osa Eesti Kaitseväe inimvara uurimiseks 2015. aastal algatatud kompleksuuringust. Küsitlused toimuvad kahes etapis – ajateenistuse alguses ja lõpus reserviarvamise eel. Iga kutse ja ajateenistuse alguses toimuva küsitlusvooru kohta tehakse eraldi kokkuvõtvad miniraportid ning koos ajateenistuse lõpus kogutud andmetega teostatakse põhianalüüs, mille tulemused avalikustatakse iga-aastastes aruannetes. Lisaks on seni korraldatud mitmeid eriuuringuid: reservväelaste küsitlus, tööandjate uuring ja drillseersantide uuring, mille tulemuste põhjal on avaldatud mitmeid publikatsioone.
Ajateenijate kompleksuuringu tulemused ja taustainfo
Harjutusväljade keskkonnamõju uuringud
Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitistega. Harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöid, katsetatakse relvi, lahingumoona ja muud tehnikat. Eestis on asutatud seitse harjutusvälja: Kaitseväe keskpolügoon, Nursipalu, Sirgala, Kikepera, Klooga, Männiku ja Soodla harjutusväljad. Lisaks asub üle Eesti mitmeid Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiire ning muid harjutusalasid. Harjutusväljade peamine ülesanne on võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõpet.
Harjutusväljade kohta on teostatud arvukalt keskkonnamõju hindamisi, sh müra- ja vibratsiooniuuringuid. Uuringuaruannetega saab tutvuda Kaitseministeeriumi kodulehel.