Embleem
Embleemil kasutatavate värvide ja kujutiste tähendus
Embleemi kilbi tumepunane ehk bordoopunane värv on traditsiooniline sõjaväeluure tunnusvärv. Tumepunane kilp on luurekeskuse sümboolika lahutamatu element.
Hõbedane (ka terashall) värv sümboliseerib üksuse vankumatust ja sihikindlust.
Öökull on arukuse sümbol ja samas röövlind, kes tegutseb vaikselt ja varjatult, iseloomustades sõjaväeluure teenistust.
Ratsaväemõõk näitab luureüksuste ajaloolist pärinemist ratsaväeüksustest.
Öökulli kohal asuv kaheksaharuline täht on Põhjanael, mis tähistab ühelt poolt Eestimaad kui põhjamaad ning teiselt poolt iseloomustab sõjaväeluure igasuunalist valmisolekut.
Teenetemärk
Teenetemärgi kirjeldus
Hõbedasel Malta ristil kaks ristatud hõbedast tõstetud mõõka ning sellel luurekeskuse vapp.
Teenetemärgi võivad saada:
- tegevväelased, ametnikud ja töötajad, kes on luurekeskuses kohusetruult ja eeskujulikult teeninud või töötanud
- isikud, kellel on teeneid luurekeskuse ees
- koostööpartnerid või muud isikud, kes on teinud Eesti Vabariigi huvides luurekeskusega tulemuslikku koostööd või olnud luurekeskuse teenistuses ning kes on aidanud kaasa luurekeskuse ülesannete ja eesmärkide elluviimisele või silmapaistvalt toetanud luurekeskuse arengut.
Lipp
Lipu kirjeldus
Must-valgetest kiiludest äärisega ümbritsetud purpurpunasel lipukangal on kuldkollastest tammelehtedest pärjal luurekeskuse tunnus – avatud tiibadega, enese ees must-valget ratsaväemõõka hoidev must-hõbehall öökull. Ülal ühendab pärga must-valge kaheksaharuline Põhjanael. Lipu mõlemad küljed on samasuguse kujundusega.