Jäta menüü vahele

Vahipataljon

Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine.

Ülesanded

Väeosa üheks ülesandeks on riikliku esindusfunktsiooni täitmine, milles pataljoni ajateenijad mehitavad Vabariigi Presidendi ametiruume auvahtkonnaga.

Samuti osalevad vahipataljoni ajateenijad erinevatel tseremooniatel, seistes aukompanii rivis kõrgete külaliste riiki saabumisel ja sealt lahkumisel, osaledes riiklikel ja kaitseväelaslikel matustel, mälestustseremooniatel või suursaadikute volikirjade üleandmistel.

Vahipataljoni ajateenijate sõduri baasõpe erineb teiste väeosadega võrreldes, kuna vahipataljoni sõduritel tuleb läbida ka aukompanii erialakursus.

Kus võib väeosa isikkoosseisu kohata?

Vahipataljoni ajateenijaid ja kaaderkoosseisu võib kohata peamiselt ametikohustuste täitmisel:

  • presidendi kantselei ametiruumide vahtkonnas
  • riigijuhtide kohtumisel ja diplomaatiliste volikirjade üleandmistel
  • Vabariigi Presidendi ametlikel vastuvõttudel
  • paraadidel
  • pärgade asetamistseremooniatel
  • matusetseremooniatel
  • mälestusüritustel
  • maastikul väljaõpet saamas

Kontaktid

Juhtkond

Kolonelleitnant Margot Künnapuu

Vahipataljoni ülem

Vanemveebel Peeter Heinsaar

Vahipataljoni veebel

Vahipataljoni sõdurid alustavad ajateenistust jaanuaris ning juulis. Ajateenistuse pikkus vahipataljonis on kõigile 11 kuud. Peale sõduri baaskursuse lõppu valitakse välja ajateenijad, kes alustavad õpinguid nooremallohvitseride kursusel. Ajateenistuse teises pooles omandatakse teadmised sõjaväepolitsei erialal. Sõjaväepolitsei olulisemate ülesannete hulka kuulub muuhulgas kaitseväe-ülene korra ja distsipliini järelevalve, julgestusoperatsioonide täideviimine ning teiste struktuuriüksuste toetamine läbi liikumisvabaduse loomise.

Vahipataljon asub Paldiskis, kus tegutsevad veel ka toetuse väejuhatus, logistikapataljon ja logistikakool. Ajateenijad elavad 2022. aastal valminud tüüpkasarmus. Kasarmu ise on multifunktsionaalne ehk lisaks sõdurite majutusruumidele asuvad samas hoones ka pataljoni staap, õppeklassid ja laod.

Pärast väljaõpet saavad sõdurid kasutada kasarmus olevaid saunaruume. Vabal ajal saavad sõdurid külastada raamatukogu ja sõdurikodu. Kasarmus saab suurelt ekraanilt vaadata telekanaleid, kasutada isiklikke arvuteid või arendada mõttetegevust lauamänge mängides. Aeg-ajalt külastatakse teatrit, spordivõistlusi või muuseume, mis on ajateenijatele tasuta. Paldiski sõjaväelinnaku territooriumil on sõduri kasutada jõusaal, sisespordisaal, välikorvpalli- ja võrkpalliplats.

Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. a Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniateks. Ka Kadrioru lossi vahtkonna pani välja üksik-vahipataljon, mis oli tunduvalt suurem kui tänapäeval. Tolleaegne vahiteenistus oli erakordselt raske: ööpäevaseks toimkonnaks pidi pataljon välja panema 564 meest. Sõduritel oli 24 tundi teenistust ja 24 vaba.

1. juunil 1920 nimetati vahipataljon iseseisvaks väeosaks – Tallinna üksik-vahipataljoniks.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga loetakse 1939. aasta 20. maist vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuar 1928.

Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940 lubati vahipataljonil vastu võtta Eesti Panga annetatud lipp ja kinnitati selle üksikasjalik kirjeldus.

Kui Nõukogude Liit 17. juunil 1940 Eesti okupeeris, oli vahipataljon sunnitud oma kasarmutest välja kolima ja augusti lõpuks formeeriti selle isikkoosseis ümber peamiselt 21. laskurpolku.

Üksik-vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 1993 määrusega nr 20 sisekaitse valverügemendi baasil 1. veebruaril 1993. Rügement tegeles okupatsioonivägedelt üle võetud vanglates korra hoidmisega. Seoses endise Nõukogude Liidu sõjaväe viibimisega vastloodud Eesti vabariigi pinnal loodi üksik-vahipataljonis sõjaväepolitsei kiirreageerimisrühm, mille ülesanne oli toimetada korda rikkunud nii Eesti kui ka Vene sõjaväelased arestimajja.

1. mail 2003 nimetati väeosa üksik-vahipataljoni jalaväe väljaõppekeskuseks.

Alates 2009. aasta 1. jaanuarist kannab pataljon vahipataljoni nime.

Embleem

Vahipataljoni embleem

Tavavormi embleem on musta vapi kujuline (välivormil khakivärvi), mille keskel asetseb stiliseeritud laialisirutatud tiibadega kaheteralist mõõka küünte vahel hoidev ja paremale vaatav kotkas, kelle rinna ees on Harjumaa väike vapp.

Vapi kuju pärineb ajaloost, Eesti kaitsejõudude loomise ajast. Kotkas kujutab sümboolselt pataljoni üksmeelt ja valvel olekut, kes igal ajal on valmis kaitsma isamaad (mõõk). Vapp kotkal näitab pataljoni tegevus- ja asukohta.

Lipp

Vahipataljoni lipu kujutis
Vahipataljon

Lipu esikülg: lipu põhi on sinine, selle keskel laialisirutatud tiibadega, avatud nokaga, paremale vaatav pruun kotkas, kes hoiab oma küünte vahel kaheteralist mõõka. Kotka all on kujutatud pruuni Toompea lossi, mille Pika Hermanni tornis lehvib Eesti trikoloor. Lossi tagant tõuseb päike, mille seitse ülalt laienevat kiirt laotuvad üle lipu. Lossi alla on asetatud ristamisi kaks rohelist tammeoksa, mõlemal oksal kaks tammetõru. Vasakul pool kotkast on lipu asutamiskuupäev 11.I ja paremal aastaarv 1928. Kotka pea kohale on suurte kuldsete tähtedega kirjutatud „vahipataljon”.

Lipu teine pool on kujundatud Eesti riigilipuna. Selle keskele on paigutatud kuldne Eesti riigivapp, mille peal kolm sinist lõvi. Vapi kohale on kirjutatud kuldsete tähtedega „Eesti kodu kaitseks”. Vappi ümbritsevad kuni selle ülemise ääreni kaks kuldset tammeoksa.

Viimati uuendatud: 27. aprill 2023, 14:39

Keri üles