Lähtealused
Kaplaniteenistus loodi sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga nr 76 (22.02.1919) ning taastati kaitseväejuhataja käskkirja nr 94 (5.07.1995). Kaplaniteenistus on oikumeeniline, esindades kirikuid ja koguduste liite, mis on koondunud Eesti Kirikute Nõukogusse, kellega Vabariigi Valitsus on sõlminud ühishuvide protokolli (17.10.2002). Seetõttu saab kaplaniteenistus oma ridadesse võtta kaplaniteks vaid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute poolt ordineeritud vaimulikke (st preestreid ja koguduste õpetajaid, kes on saanud erialase hariduse ja omavad praktilist ametialast kogemust).
Ülesanded
Kaplanid on koolitatud erialaspetsialistiks religioonide alal ning nõuandjateks hingehoiu küsimustes.
Kaplaniteenistuse põhiülesanded on järgmised:
- isikkoosseisu, sh liitlaste, usulise teenimise korraldamine ja nõustamine religiooni alal;
- hingehoidlik nõustamine kohustusega pidada pihisaladust;
- väeosades ja üksustes moraali ning kaitsetahte hoidmine;
- haigete ja arestis viibijate külastamine ja toetamine;
- inimväärikuse rõhutamine ülema ja alluvate vahelistes suhetes;
- ülemate toetamine üksuse eetilise kliima hindamisel;
- missioonil viibivate kaitseväelaste ja nende perede toetamine;
- langenute ja nende perede hingehoidlik toetamine;
- vigastatute ja nende perede hingehoidlik ja vaimulik teenimine;
- osalemine kriiside lahendamisel ja –kommunikatsioonis;
- kaitseväe- ja riiklike tseremooniate toetamine vaimulike talitustega;
- koostöö teiste tugiteenistustega;
- kaitseväe ja üksuste traditsioonide hoidmine.