Jäta menüü vahele

Kaplaniteenistus

Kaplaniteenistus on Kaitseväge toetav institutsioon, mille põhiülesandeks on teenida kõiki kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja nende pereliikmeid sõltumata nende religioossest kuuluvusest või mittekuuluvusest.

Missioon

Vaimuliku teenimise ning nõustamise kaudu hoida Kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu kõrget kaitsetahet ja moraali.

Visioon

Oma eriala parima pädevusega ja koostöös teiste tugiteenustega teenindada kõiki kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja nende pereliikmeid lähtuvalt nende usulistest ja hingehoidlikest vajadustest.

Väärtused

  • Hoolivus: kaplan on vaimulik mentor, kes kõiki teenides ja neist hoolides samal ajal austab ja toetab nende erinevaid usulisi ja vaimseid otsinguid. 
  • Tasakaalukus: kaplan, hinnates kriitilisi olukordi ja nõustades hingeliste kriiside korral või lepitades konflikti osapooli, tasakaalukalt hoolides mõlemast osapoolest, pakub vaimset tuge toetudes igavikulistele püsiväärtustele. 
  • Usaldusväärsus: kaplani poole pöördumine tugineb pihisaladuse hoidmise kohustusele – kaplan ei või avaldada talle pihi korras teatavakssaanut. 
  • Oikumeenia: kaplan on koostööaldis kõigi religioonide esindajatega tagades iga inimese vaimuliku teenimise vastavalt tema usulistele ja vaimsetele vajadustele.

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Nooremleitnant Martin Hiir

Toetuse väejuhatuse teabeohvitser

Inimesed

Kolonelleitnant Gustav Kutsar

Kaitseväe peakaplan

Lähtealused

Kaplaniteenistus loodi sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga nr 76 (22.02.1919) ning taastati kaitseväejuhataja käskkirja nr 94 (5.07.1995). Kaplaniteenistus on oikumeeniline, esindades kirikuid ja koguduste liite, mis on koondunud Eesti Kirikute Nõukogusse, kellega Vabariigi Valitsus on sõlminud ühishuvide protokolli (17.10.2002). Seetõttu saab kaplaniteenistus oma ridadesse võtta kaplaniteks vaid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute poolt ordineeritud vaimulikke (st preestreid ja koguduste õpetajaid, kes on saanud erialase hariduse ja omavad praktilist ametialast kogemust).

Ülesanded

Kaplanid on koolitatud erialaspetsialistiks religioonide alal ning nõuandjateks hingehoiu küsimustes.

Mälestusteenistus Kurkse katastroofi 20. aastapäeval 11.09.2017
Mälestusteenistus Kurkse katastroofi 20. aastapäeval 11.09.2017

Kaplaniteenistuse põhiülesanded on järgmised:

  • isikkoosseisu, sh liitlaste, usulise teenimise korraldamine ja nõustamine religiooni alal;
  • hingehoidlik nõustamine kohustusega pidada pihisaladust;
  • väeosades ja üksustes moraali ning kaitsetahte hoidmine; 
  • haigete ja arestis viibijate külastamine ja toetamine; 
  • inimväärikuse rõhutamine ülema ja alluvate vahelistes suhetes;
  • ülemate toetamine üksuse eetilise kliima hindamisel;
  • missioonil viibivate kaitseväelaste ja nende perede toetamine;
  • langenute ja nende perede hingehoidlik toetamine;
  • vigastatute ja nende perede hingehoidlik ja vaimulik teenimine;
  • osalemine kriiside lahendamisel ja –kommunikatsioonis;
  • kaitseväe- ja riiklike tseremooniate toetamine vaimulike talitustega;
  • koostöö teiste tugiteenistustega;
  • kaitseväe ja üksuste traditsioonide hoidmine.

Struktuur

Staapides ja üksustes teenivad kaplanid on erialaliselt allutatud kaitseväe peakaplanile.

Kaitseväe kaplaniteenistus, mida juhib peakaplan, jaguneb kolmeks haruks: 

  • kaitseväe kaplanaat (tegevteenistuses olevad kaplanid); 
  • Kaitseliidu kaplanaat (vabatahtlikud KL maleva või malevkonna kaplanid); 
  • reservkaplanaat (reservüksuste kaplanid).

Kaplanaatide juhtimisel on peakaplanil abiks kaitseväes vanemkaplan kpt Ago Lilleorg (alates 12.08.19) ja Kaitseliidus vanemkaplan mjr Raivo Nikiforov. 

Reservkaplanite tegevust õppustel koordineerib 1. Jalaväebrigaadi kaplan kpt Peeter Paenurm ning 2. Jalaväebrigaadis peakaplani poolt määratud isik brigaadi staabi nõusolekul.

Kaitseväe peakaplan

Peakaplan on alates 01.01.2016 kolonelleitnant Gustav Kutsar. Ta esindab kaplaniteenistuses luterliku kiriku õpetust ja traditsiooni.

Peakaplani ülesanded:

  • Nõustab kaitseväe juhtkonda religiooni, eetika ja moraali küsimustes; 
  • vastutab kaplanite ametikohtadele värbamise ja karjääri planeerimise eest;
  • teostab järelvalvet kaplanite tegevuse üle; 
  • korraldab kaplaniteenistusega seotud juhendite koostamist;
  • koostab kaitseväeliste tseremooniate vaimulike talituste kavad;
  • koordineerib kaplaniteenistuse koostööd teiste teenistustega kodu- ja välismaal;
  • koordineerib kaplanaatide koostööd teoloogilist haridust pakkuvate kõrgkoolidega;
  • vastutab kaplanite kutsestandardi täiendamise ja rakendamise eest;
  • korraldab peastaabi ja teiste struktuuriüksuste isikkooseisu usulise teenimise;
  • esitab tegevusaruandeid Eesti Kirikute Nõukogule, kirikujuhtidele ja ülematele;
  • omab õigust registreerida kaitseväelaste abielusid.

Sümboolika

Kaplaniteenistuse märk

Kaplaniteenistuse märk on violetne Malta rist, millel Eesti väike riigivapp ning mille taga on ristatud mõõgad ja roheline tammepärg. See märk on kasutusel kaplanite kursuse rinnamärgina ning on tikitud ka kaplanite stoolale.

Kaplaniteenistuse moto on: In veritate et caritate – tões ja armastuses. Moto väljendab kaplanite ustavust tõele ja armastust kui peamist põhimõtet kaitseväelaste teenimisel.

Ajalugu

Kapelaanide ehk kaplanite tegevusest Eestimaal võib leida viiteid Läti Hendriku kroonikast. Keskajast saati on kaplanid üksusi teenimas nii Põhjasõja ajal rootsi maakaitseüksustes kui ka hiljem tsaariarmees.

Eesti kaitseväe kaplaniteenistus loodi 22.02.1919, mil ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käskkirjaga nr 76 pandi alus väliõpetajate ja -preestrite institutsioonile. Tollal tegutses nii õigeusklik- kui luterlik kaplanaadi haru.

Kaplaniteenistus taasloodi 5.07.1995 oikumeenilisena, st kaplaniteenistuses on ametis Eesti peamiste kirikute ja koguduste liitude poolt läkitatud preestrid ja pastorid, kes on saanud kaplani erialase väljaõppe.

Põhjalikuma ülevaate kaitseväe kaplaniteenistusest Eestis saab endise peakaplani kolonel Tõnis Nõmmiku doktoritöö põhjal valminud KVÜÕA-s 2005. aastal avaldatud raamatust „Vaimulikud kaitsejõududes – Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu”.

Traditsioonid

Kaplaniteenistuse aastapäevadel ja muudel pidulikel teenistusel on kaplanite laulupalveks “Te Deum”, mida tänupalvena sõjakäikudel on kasutatud alates 4. sajandist.

Kaplanid tähistavad aastapühana Martinipäeva (mardipäev), kuna püha Martin on rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kaplanite kaitsepühak.

Kaplaniteenistuse marsi “Pro Deo et Patria”on loonud helilooja Roman Toi.

Kaplanite ajaloolised traditsioonid

Sõjaväekaplanitel on aastasadade jooksul kujunenud välja omad traditsioonid, millest mõned pärinevad juba varasemast keskajast.

10.-13. sajandil oli sõjaväekaplanite amet laialt levinud. Sellel ajal võtsid kaplanid Püha Johannese Hospidali ordult üle Malta risti, mis kujutab endast Kreeka ristist väljakujunenud neljast odaotsast (teradest) moodustatud kaheksatipulist risti.

Traditsiooni kohaselt sümboliseerivad neli odaotsa õigust, tagasihoidlikkust, visadust ja ettevaatlikkust, kuna Malta risti kaheksa tippu tuletavad meelde Jeesuse mäejutluse kaheksat õndsakskiitmist (Mt 5:3 – 12).

Kolmas, rahvusvaheliselt tunnustatud välikaplanite sümbol – lilla või violett eraldusvärv – on palju hilisem. Seda värvi hakati kaplanite eritunnusena kasutama esmalt XIX sajandi keskpaigas Saksamaal, arvatavasti Preisi armees.Tänapäeval on see laialt levinud, seda kasutavad näiteks Argentina, Belgia, Hispaania, Iiri, Kanada, Poola, Portugali, Rootsi, ja Rumeenia kaplanid. Hollandis Soomes ja Suurbritannias kasutakse mõlemad värve: Hollandis katoliiklased lillat, protestandid musta, Soomes kasutakse mustal põhjal violett ja kuldseid ornamente.

Eestis kasutakse violetset tooni kaplanite eraldusvärvina alates aastast 1995, peamiselt piduliku õhtuvormi juures.

Mitmete riikide kaplaniteenistustel on oma hümn või rivilaul, nii mõnelgi riigi kaplaniteenistusel on oma marss.

Paljude riikide kaplaniteenistustel on lisaks nn „relva-liigi” või teenistuse trafaretile veel oma kaplani ametirist, kompentensi tõestav nn eriala märk või isegi mõlemad, tavaliselt kas ladina- või malta rist, tihti ümbritsetud pärjaga. Näiteks Saksamaal on sõjaväevaimulikel vähemalt sada viiskümmend aastat olnud tarvitusel ketiga kaelaskantavad hõbedased ametiristid, erinevate kujundustega protestantidele ja katoliiklastele.

Kuna kaplanid on ajalooliselt seotud Püha Martini keebiga, siis on paljudes riikides kaplaniteenistustel ka tänapäeval kasutusel keebid, kas liturgilise elemendina või üle-riide asemel piduliku õhtuvormi juures. Riikides, kus kaplaniteenistusel on oma katedraal ning garnisoni kirikud ja kabelid on kaplanitel tihti ühenduses nendega oma traditsioonilised tseremooniad nagu kaplanite ametisse pühitsemised jne.

Kuigi erinevate maade ohvitseridel on eriomased aastasadade vanused kindlad suhtlemisreeglid, leiame siiski, et eri maade kaplanid saavad oma vahel suurepäraselt läbi. See on eriti ilmsiks tulnud rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel ja mujal, kus eri maade kaplanite koostöö on olnud sujuv. Üldreeglina* sinatavad kaplanid üksteist pea igas riigis ja tarvitavad sageli auastme asemel üksteise eesnime.

Kaplanid tähistavad tihti lisaks aastapäevadele mitmesuguseid  (peamiselt kaitsepühakute**) tähtpäevi.

Mitmel pool toimuvad kaplanite aastapäevadel, introduktsioonidel ja muudel tähtpäevadel erilised traditsioonilised tänujumalateenistused. Näitena võib nimetada inglaste „Battle of Britan’i” ja „Atlantic Sunday” jumalateenistusi. Samuti on mitmetel kaplanaatidel  oma väljakujunenud traditsioonilised laulu- ja kirikupalved.

Laulupalve „Te Deum” on kaplanite tänupalvena laialt kasutusel pea kõikides kristlikes kaplaniteenistustes.

Kaplanid alustavad ka Pühakirja lugemist traditsiooniliselt sõnadega: „[Sõjamehed]!  Kuulgem Jumala sõna!”.

Kuna jumalateenistused toimuvad alati kohaliku väeosa ülema loal või korraldusel, siis paljudes riikides on tavaks, et väeossa ülem (või mõni kuulus kohalviibiv eruohvitser) loeb lektsioonid (tavaliselt Vana Testamendi osa ja epistlitekstid). 

Mõne riigi mere- ja õhuväe kaplanitel on traditsioonid, mis võivad oluliselt erineda maaväe kaplanite omadest. Näiteks kui Suurbritannia ja Kanada mereväelasi või nende lapsi ristitakse mõne sõjalaeva pardal, siis kasutakse ristimisanumana laeva kella.

Matuste puhul ei asetata kaplanite kirstule mitte ohvitserimüts ja mõõk vaid mõõga asemel ametirist või vastava riigi kaplaniteenistuse stoola.

Teiseks tavaks on, et kaplani kirst asetatakse kirikus erandina altari ette nii, et surnu jalad on altari poole.

Paljude riikide kaplaniteenistustel on ka pidulike (nn messi- või rügemendi-) õhtusöökide puhul oma traditsioonid, mis võivad oluliselt erineda teistest sama riigi ohvitseride kasiinodes käibel olevatest tavadest. Näiteks paljud kaplaniteenistused tarbivad õhtusöökidel ainult veini või vett ning mitte mingeid muid jooke. Õhtu tseremooniameister või eesistuja kasutab koosoleku haamri asemel lauakella või kongi. 


* Üldise erandina madalamatel ametikohtadel teenivad kaplanid oma välipiiskoppe, välipraoste, kindralkaplaneid ja peakaplaneid ei sinata, kuigi ka siin on erandeid. Inglise keelt kõnelevates riikides pöörduvad kaplanid oma kõrgemate juhtide poole väljendiga „Sir”, mida kasutavad ka ohvitserid suheldes oma ülemustega või kõrgemas auastmes ohvitseriga.  Inglismaal ja Kanadas kõnetatakse kaplaneid tihti sõnaga  „Padre”.

** Populaarsed kaplanaatide kaitsepühakud on Püha Martin  Tours’ist, Püha Mikael ja Püha Jüri (Georg).

 
Kuupäev Kellaaeg Sündmus
3. jaanuar    Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
  09.00 pärgade asetamine ja küünalde süütamine kaitseväe kalmistul
  10.15 mälestuspalve Vabaduseristi juures 
  10.30 vaikuseminutid väeosades
  10.45 võitlejate mälestuseks helisevad kirikukellad üle Eesti 
2. veebruar    Tartu rahu aastapäeva tähistamine ja pärgade asetamine Vabadussõja mälestusmärkidele üle Eesti 
10. veebruar 18.00 Kindral E. Põdder 140: mälestustseremoonia
17. veebruar 10.00 Nkk lipu õnnistamine
22. veebruar 14.00 kaplaniteenistuse 100. aastapäeva teenistus Viimsi Jaakobi kirikus
23. veebruar 10.00 mälestuspalved riigivanemate haudadel
24. veebruar 09.00 mälestuspalve Vabadusristi juures 
  12.00 kaitseväe paraad
18. aprill 11.30 kaplanite juhatusel ristitee-palvus KV kalmistul mälestusmärkide juures
19. aprill 12.30 Suure Reede ristikäik läbi erinevate Tallinna kirikute
20. aprill 23.00 Ülestõusmispüha vigiilia Rootsi-Mihkli kirikus
21. aprill   Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutes võetakse eestpalvesse veteranide ning langenute pered
22. aprill 08.00 2.ülestõumispüha tähistamine kaplaniteenistusega
23. aprill 12.00 Veteranipäeva teenistusel mälestustule õnnistamine Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris
  16.00 – 23.30 kaplanid, kaasvõitlejad ja pered süütavad mälestustuled langenute haudadel
5. mai 10.00-14.00 KT19 reservkaplanite teenistused õppuste piirkonnas
8. mai 11.30 II maailmasõja langenute ja ohvrite mälestusteenistus Kaarli kirikus
17. mai 18.00 JVP23 lahinglipu õnnistamine
17.-19. mai   sõjaväelaste 61.rahvusvaheline palverännak (PMI) Prantsusmaal
31. mai 19.00 K.Jalakase nimelise mälestusvõistluse avatseremoonia mälestushetk Kudjape kalmistul
14. juuni   1941a hukatud Eesti ohvitseride mälestamistseremoonia Maarjamäel ja Värska lipuplatsil
22. juuni 12.00 Võidupüha mälestustule õnnistamise tseremoonia Tori kirikus
23. juuni   Võidupüha oikumeeniline jumalateenistus KL paraadi toimumise piirkonnas
27. juuni 12.00 Tondi memoriaali õnnistamine
5. juuli   kaplaniteenistuse taastamise aastapäev (05.07.1995)
8. juuli 15.00 100a tagasi Vabadussõjas langenud briti meremeeste ja lendurite mälestamine Pühavaimu kirikus
27. juuli 08.30 Sinimägede lahingutes hukkunute mälestamine pärgade asetamisega
August 1. nädalavahetus Admiral Pitka luurevõistluse avatseremoonia ja pärgade asetamine
20. august 12.00 Taasiseseisvumispäeva tänuteenistus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris
23. august   Vabadussõja juhtide ja ohvitseride mälestusmärgile pärgade asetamise tseremoonia Maarjamäel
31. august 12.00 Tänuteenistusega Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris meenutatakse vabanemist võõrvägedest 
11. september 13.00 Kurkses lahes hukkunud kaitseväelaste mälestamine Kurkse sadama mälestussamba juures
1. november 15.00 Hingedepäevapalvus Kaitseväe kalmistu kabelis
11. november 10.45 Esimese Maailmasõja langenute mälestamine Kaitseväe kalmistul
11.-12. november   kaplanite kaitsepühaku püha Martini päeva tähistamine Tartus
14. november 16.00 KV aastapäeva mälestustseremoonia Kaitseväe kalmistul
28. november 08.00 Vabadussõja juhtide ja langenute mälestamine Maarjamäel
  09.00 küünalde süütamine kaitseväe kalmistul Vabadussõja mälestusmärkidel
  18.00 Vabadussõja alguse aastapäeva tähistamine Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris
1. detsember 05.00

Tondil sõjakooli langenud kadettide mälestustseremoonia

6. detsember 11.30 Soome vabaduse eest võidelnud eestlaste mälestamine Metsakalmistul
12. detsember 14.00 Vabadussõjas langenud Briti meremeeste mälestamine Kaitseväe kalmistul
5. detsember 19.00 Kaitseväe ja Kaitseliidu jõuluoote-aja jumalateenistus

Teenistusülesannete täitmisel langenud kaitseväelasi ja kaitseliitlasi peetakse meeles aastapäevadel ja kaitseväelistel mälestusüritustel (veteranipäev; kaitseväe aastapäev jms).

Langenute surma-aastapäeval peavad kaplanid koos üksuse ja perekondadega mälestustalituse igal aastal:

  • 28. veebruaril nooremseersant Andres Nuiamäe haual (Järvamaal, Albu vallas, Järva-Madise kalmistul) korraldab talituse 1. jalaväebrigaadi kaplan kpt Paenurm (telefon 5308 2134)
  • 22. mail vanemveebel Ivar Broki haual (Järvamaal, Ambla kalmistul) korraldab talituse Logistikapataljoni kaplan kpt Madalvee (telefon 5663 3373)
  • 15. juunil veebel Allain Tikko haual (Viljandimaal, Kõpu kalmistul) korraldab talituse Kaitseliidu Sakala maleva kaplan kpt Parts (telefon 5568 4711)
  • 23. juunil nooremseersant Jako Karuksi haual (Lääne-Virumaal, Rakvere Tõrma kalmistul) korraldab talituse Kaitseliidu vanemkaplan mjr Nikiforov (telefon 5308 6014)
  • 23. juunil seersant Kalle Torni haual (Viljandimaal, Mõisaküla kalmistul) korraldab talituse Kaitseliidu vanemkaplan mjr Nikiforov (telefon 5308 6014)
  • 16. augustil  ja 19. detsembril maat Marko Knapsi haual (Pärnus, Alevi kalmistul) korraldab mälestamise mereväe tuukrigrupp koostöös mereväe kaplani nooremleitnant Mikk Leedjärvega (telefon 5661 7247).
  • 23. augustil veebel Aleksander Mjazini haual (Ida-Virumaal, Toilas, Pühajõe kalmistul) korraldab talituse Viru pataljoni kaplan kpt Aro (telefon 5561 3378)
  • 23. augustil seersant Raivis Kangi haual (Lääne-Virumaal, Rakvere Tõrma kalmistul) korraldab talituse 1. jalaväebrigaadi kaplan kpt Paenurm (telefon 5308 2134)
  • 23. augustil veebel Eerik Salmuse haual (Põlvamaal, Räpina lähistel, Ristipalo kalmistul) korraldab talituse Kaitseliidu vanemkaplan mjr Nikiforov (telefon 5308 6014)
  • 30. augustil nooremseersant Herdis Sikka haual (Põlvamaal, Põlva lähistel, Rosma kalmistul) korraldab talituse Kuperjanovi pataljoni kaplan kpt Vaher (telefon 524 3918)
  • 11. septembril mälestustalitust Kurkse sadamas korraldab Logistikapataljoni kaplan kpt Madalvee (telefon 5663 3373)
  • 5. oktoobril kaitseliitlase Sven Punga haual (Põltsamaa kalmistul) talituse korraldab reservkaplan kol-ltn (res) Aivar Sarapik (telefon 565 1090)
  • 15. oktoobril kapral Agris Hutrofi haual (Lääne-Virumaal, Väike-Maarja kalmistul) talituse korraldab 1. jalaväebrigaadi kaplan kpt Paenurm (telefon 5308 2134)
  • 25. oktoobril kell 14 vanemveebel Arre Illenzeeri haual (Läänemaal, Martna kalmistul, Martna kiriku kõrval) korraldab talituse kaplan kpt Paenurm (telefon 5308 2134)
  • 17. novembril veebel Martin Tiik’i haual (Harjumaal, Harju-Madise kalmistul) korraldab talituse Õhuväe kaplan kpt Laaneser (telefon 527 0510)
  • 15. detsembril kell 12  nooremseersant Kristjan Jalakase haual (Saaremaal Kuressaare lähistel Kudjape kalmistul) korraldab talituse Mereväe- ja Vahipataljoni kaplan nltn Leedjärv (telefon 5661 7247)

Leeris käimine: see traditsioon väljendub koolituspraktikana, millega antakse ülevaate kristliku usu põhitõdedest kas leerikoolis käimisega või leerikursusest osavõtmisega.

Leerikursuse järel toimub konfirmatsioon ehk leeritamine – talitus, millest alates isik saab kiriku/koguduse liikmeks, kellel on õigus tulla iseseisvalt armulauale, samuti on õigus paluda oma abielu laulatamist või laste ristimist.

Siit leiavad õppustele ja üksustesse minevad kaplanid abimaterjale eetika teemal, et kaitseväe eetikakoodeksit tutvustada:

  • Kaitseväejuhataja käskkirjaga nr 95 (05.04.2013) kinnitati sisemäärustik, millega määrati kindlaks kaitseväe põhiväärtused koos käitumisreeglitega, ülemate ja alluvate suhted, päeva- ja kasarmukord ning muud kaitseväesisese käitumise ja korralduse põhimõtted.
  • Kaitseväe eetikakoodeks.

Nõuanded eetikast kõnelemisel ja mõned põhimõisted

Kui üksuse ülem soovib kaplanilt esitlust eetika teemal, siis esmalt tuleb selgeks teha mõisted, näiteks mõisted „eetika” ja „moraal” on tihti samatähenduslikud ja neid kasutakse sünonüümidena. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme (näiteks moraalne allakäik või “keegi saavutas moraalse võidu …” – siinkohal on silmas peetud kõlblust).

Lühidalt: eetika on teadus, mis uurib kõlblusnormide kehtestamist jms (näiteks eetikakoodeksid). Siinkohal võiks abiks olla “Eetikakoodeksite käsiraamat” või Tartu Ülikooli kodulehelt leitav “Eetika keskuse” materjalid.

Eetikakoodeks sõnastab need väärtused ja hoiakud, mis on organisatsiooni tegevuses vajalikud. Kaitseväes eetikakoodeks loob ühise arusaama kaitseväe ootustest ja nõudmistest oma liikmete suhtes. Teiseks, eetikakoodeks suunab kaitseväkke kuuluvaid inimesi tegutsema organisatsiooni sihte arvestavalt ning aitab tagada suutlikkuse täita oma kutsumust riigi ja rahva ees.

Eetikakoodeks aitab ka leida võimalikke lahendusviise eetilistes dilemmades (probleemi korral, kui on võimalik käituda mitmel viisil).

Tuleb tähele panna, et käitumisreeglid on erinevad eetikakoodeksist: normid ja reeglid enamasti on kehtestatud ülalt-alla, st käsu korras; eetikakoodeksid seevastu on midagi enamat –  nad toetuvad isiku enda otsustusvõimele ning ka oma otsuste eest vastutuse võtmist.

Põhiväärtused on midagi sellist, mida enamus organisatsiooni liikmed oluliseks peavad: teoreetiliselt võib väärtuseks olla ideeliselt kujutletav asi, idee või nähtus, mida isik hindab kõrgemaks võrreldes tavapärasega (näiteks juhi poolt antud tunnustus on kõrgema väärtusega kui igakuiselt saadud tasu; ülema toetav suhtumine vs maha tegemine; grupisisene koostöövaim efektiivsem kui üksi tegutsemine jne).

Alustatud esitlused

Siin on näidistena koostatud mõned alustatud esitlused eetika õpetamiseks üksustele:

Eetikakoodeks reservkaplanitele SIIL18 | 394 KB | pptx (siit leiab seoseid eetikakoodeksi ja sisemäärustike vahel, ka EW periood)
Eetika 2018 reservkaplanitele | 67 KB | pptx (NB! Siin on eetika mõisted, põhiväärtuste defineerimine jms)

Kaitsetahe

Kaplanid, toetades üksuste ülemaid kaitsetahte ja moraali tõstmisel, võivad pidada loenguid isamaalise kasvatuse teemadel:

Õppused

Siit leiavad õppustele suunduvad kaplanid juhiseid oma tegevuse korraldamiseks:

Kevadtorm 2019

Viimati uuendatud: 5. juuni 2020, 12:14

Keri üles