Missioon
Vaimuliku teenimise ning nõustamise kaudu hoida kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu kõrget kaitsetahet ja moraali.
Visioon
Oma eriala parima pädevusega ja koostöös teiste tugiteenustega teenindada kõiki kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja nende pereliikmeid lähtuvalt nende usulistest ja hingehoidlikest vajadustest.
Väärtused
- Hoolivus: kaplan on vaimulik mentor, kes kõiki teenides ja neist hoolides samal ajal austab ja toetab nende erinevaid usulisi ja vaimseid otsinguid.
- Tasakaalukus: kaplan, hinnates kriitilisi olukordi ja nõustades hingeliste kriiside korral või lepitades konflikti osapooli, tasakaalukalt hoolides mõlemast osapoolest, pakub vaimset tuge toetudes igavikulistele püsiväärtustele.
- Usaldusväärsus: kaplani poole pöördumine tugineb pihisaladuse hoidmise kohustusele – kaplan ei või avaldada talle pihi korras teatavakssaanut.
- Oikumeenia: kaplan on koostööaldis kõigi religioonide esindajatega tagades iga inimese vaimuliku teenimise vastavalt tema usulistele ja vaimsetele vajadustele.
Kontaktid
-
Kaplaniteenistus
Endla 8
10122 Tallinn - 717 4967
- ago.lilleorg@mil.ee
Pressi- ja meediakontakt
Inimesed
Lähtealused
Kaplaniteenistus loodi sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga nr 76 (22.02.1919) ning taastati kaitseväejuhataja käskkirja nr 94 (5.07.1995). Kaplaniteenistus on oikumeeniline, esindades kirikuid ja koguduste liite, mis on koondunud Eesti Kirikute Nõukogusse, kellega Vabariigi Valitsus on sõlminud ühishuvide protokolli (17.10.2002). Seetõttu saab kaplaniteenistus oma ridadesse võtta kaplaniteks vaid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute poolt ordineeritud vaimulikke (st preestreid ja koguduste õpetajaid, kes on saanud erialase hariduse ja omavad praktilist ametialast kogemust).
Ülesanded
Kaplanid on koolitatud erialaspetsialistiks religioonide alal ning nõuandjateks hingehoiu küsimustes.
Kaplaniteenistuse põhiülesanded on järgmised:
- isikkoosseisu, sh liitlaste, usulise teenimise korraldamine ja nõustamine religiooni alal;
- hingehoidlik nõustamine kohustusega pidada pihisaladust;
- väeosades ja üksustes moraali ning kaitsetahte hoidmine;
- haigete ja arestis viibijate külastamine ja toetamine;
- inimväärikuse rõhutamine ülema ja alluvate vahelistes suhetes;
- ülemate toetamine üksuse eetilise kliima hindamisel;
- missioonil viibivate kaitseväelaste ja nende perede toetamine;
- langenute ja nende perede hingehoidlik toetamine;
- vigastatute ja nende perede hingehoidlik ja vaimulik teenimine;
- osalemine kriiside lahendamisel ja –kommunikatsioonis;
- kaitseväe- ja riiklike tseremooniate toetamine vaimulike talitustega;
- koostöö teiste tugiteenistustega;
- kaitseväe ja üksuste traditsioonide hoidmine.
Struktuur
Kaitseväe kaplaniteenistus, mida juhib peakaplan, jaguneb kaheks haruks:
- reservkaplanaat (reservüksuste kaplanid)
- kaitseliidu kaplanaat (vabatahtlikud kaitseliidu maleva või malevkonna kaplanid)
Peakaplani ülesanded:
- nõustab kaitseväe juhtkonda religiooni, eetika ja moraali küsimustes
- vastutab reservkaplanite värbamise, koolituse ja karjääri planeerimise eest
- teostab järelvalvet reservkaplanite tegevuse üle
- korraldab kaplaniteenistusega seotud juhendite koostamist
- koostab kaitseväeliste tseremooniate vaimulike talituste kavad
- koordineerib kaplaniteenistuse koostööd teiste teenistustega kodu- ja välismaal
- koordineerib kaplanaatide koostööd teoloogilist haridust pakkuvate kõrgkoolidega
- vastutab kaplanite kutsestandardi täiendamise ja rakendamise eest
- korraldab peastaabi ja teiste struktuuriüksuste isikkooseisu usulise teenimise
- esitab tegevusaruandeid Eesti Kirikute Nõukogule, kirikujuhtidele ja ülematele
- omab õigust registreerida kaitseväelaste abielusid
Sümboolika
Kaplaniteenistuse märk on violetne Malta rist, millel Eesti väike riigivapp ning mille taga on ristatud mõõgad ja roheline tammepärg. See märk on kasutusel kaplanite kursuse rinnamärgina ning on tikitud ka kaplanite stoolale.
Kaplaniteenistuse moto on: In veritate et caritate – tões ja armastuses. Moto väljendab kaplanite ustavust tõele ja armastust kui peamist põhimõtet kaitseväelaste teenimisel.
Ajalugu
Kapelaanide ehk kaplanite tegevusest Eestimaal võib leida viiteid Läti Hendriku kroonikast. Keskajast saati on kaplanid üksusi teenimas nii Põhjasõja ajal rootsi maakaitseüksustes kui ka hiljem tsaariarmees.
Eesti kaitseväe kaplaniteenistus loodi 22.02.1919, mil ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käskkirjaga nr 76 pandi alus väliõpetajate ja -preestrite institutsioonile. Tollal tegutses nii õigeusklik- kui luterlik kaplanaadi haru.
Kaplaniteenistus taasloodi 5.07.1995 oikumeenilisena, st kaplaniteenistuses on ametis Eesti peamiste kirikute ja koguduste liitude poolt läkitatud preestrid ja pastorid, kes on saanud kaplani erialase väljaõppe.
Põhjalikuma ülevaate kaitseväe kaplaniteenistusest Eestis saab endise peakaplani kolonel Tõnis Nõmmiku doktoritöö põhjal valminud KVÜÕA-s 2005. aastal avaldatud raamatust „Vaimulikud kaitsejõududes – Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu”.
Traditsioonid
Kaplaniteenistuse aastapäevadel ja muudel pidulikel teenistusel on kaplanite laulupalveks “Te Deum”, mida tänupalvena sõjakäikudel on kasutatud alates 4. sajandist.
Kaplanid tähistavad aastapühana Martinipäeva (mardipäev), kuna püha Martin on rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kaplanite kaitsepühak.
Kaplaniteenistuse marsi “Pro Deo et Patria”on loonud helilooja Roman Toi.
Kaplanite ajaloolised traditsioonid
Sõjaväekaplanitel on aastasadade jooksul kujunenud välja omad traditsioonid, millest mõned pärinevad juba varasemast keskajast.
10.-13. sajandil oli sõjaväekaplanite amet laialt levinud. Sellel ajal võtsid kaplanid Püha Johannese Hospidali ordult üle Malta risti, mis kujutab endast Kreeka ristist väljakujunenud neljast odaotsast (teradest) moodustatud kaheksatipulist risti.
Traditsiooni kohaselt sümboliseerivad neli odaotsa õigust, tagasihoidlikkust, visadust ja ettevaatlikkust, kuna Malta risti kaheksa tippu tuletavad meelde Jeesuse mäejutluse kaheksat õndsakskiitmist (Mt 5:3 – 12).
Kolmas, rahvusvaheliselt tunnustatud välikaplanite sümbol – lilla või violett eraldusvärv – on palju hilisem. Seda värvi hakati kaplanite eritunnusena kasutama esmalt XIX sajandi keskpaigas Saksamaal, arvatavasti Preisi armees.Tänapäeval on see laialt levinud, seda kasutavad näiteks Argentina, Belgia, Hispaania, Iiri, Kanada, Poola, Portugali, Rootsi, ja Rumeenia kaplanid. Hollandis Soomes ja Suurbritannias kasutakse mõlemad värve: Hollandis katoliiklased lillat, protestandid musta, Soomes kasutakse mustal põhjal violett ja kuldseid ornamente.
Eestis kasutakse violetset tooni kaplanite eraldusvärvina alates aastast 1995, peamiselt piduliku õhtuvormi juures.
Mitmete riikide kaplaniteenistustel on oma hümn või rivilaul, nii mõnelgi riigi kaplaniteenistusel on oma marss.
Paljude riikide kaplaniteenistustel on lisaks nn „relva-liigi” või teenistuse trafaretile veel oma kaplani ametirist, kompentensi tõestav nn eriala märk või isegi mõlemad, tavaliselt kas ladina- või malta rist, tihti ümbritsetud pärjaga. Näiteks Saksamaal on sõjaväevaimulikel vähemalt sada viiskümmend aastat olnud tarvitusel ketiga kaelaskantavad hõbedased ametiristid, erinevate kujundustega protestantidele ja katoliiklastele.
Kuna kaplanid on ajalooliselt seotud Püha Martini keebiga, siis on paljudes riikides kaplaniteenistustel ka tänapäeval kasutusel keebid, kas liturgilise elemendina või üle-riide asemel piduliku õhtuvormi juures. Riikides, kus kaplaniteenistusel on oma katedraal ning garnisoni kirikud ja kabelid on kaplanitel tihti ühenduses nendega oma traditsioonilised tseremooniad nagu kaplanite ametisse pühitsemised jne.
Kuigi erinevate maade ohvitseridel on eriomased aastasadade vanused kindlad suhtlemisreeglid, leiame siiski, et eri maade kaplanid saavad oma vahel suurepäraselt läbi. See on eriti ilmsiks tulnud rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel ja mujal, kus eri maade kaplanite koostöö on olnud sujuv. Üldreeglina* sinatavad kaplanid üksteist pea igas riigis ja tarvitavad sageli auastme asemel üksteise eesnime.
Kaplanid tähistavad tihti lisaks aastapäevadele mitmesuguseid (peamiselt kaitsepühakute**) tähtpäevi.
Mitmel pool toimuvad kaplanite aastapäevadel, introduktsioonidel ja muudel tähtpäevadel erilised traditsioonilised tänujumalateenistused. Näitena võib nimetada inglaste „Battle of Britan’i” ja „Atlantic Sunday” jumalateenistusi. Samuti on mitmetel kaplanaatidel oma väljakujunenud traditsioonilised laulu- ja kirikupalved.
Laulupalve „Te Deum” on kaplanite tänupalvena laialt kasutusel pea kõikides kristlikes kaplaniteenistustes.
Kaplanid alustavad ka Pühakirja lugemist traditsiooniliselt sõnadega: „[Sõjamehed]! Kuulgem Jumala sõna!”.
Kuna jumalateenistused toimuvad alati kohaliku väeosa ülema loal või korraldusel, siis paljudes riikides on tavaks, et väeossa ülem (või mõni kuulus kohalviibiv eruohvitser) loeb lektsioonid (tavaliselt Vana Testamendi osa ja epistlitekstid).
Mõne riigi mere- ja õhuväe kaplanitel on traditsioonid, mis võivad oluliselt erineda maaväe kaplanite omadest. Näiteks kui Suurbritannia ja Kanada mereväelasi või nende lapsi ristitakse mõne sõjalaeva pardal, siis kasutakse ristimisanumana laeva kella.
Matuste puhul ei asetata kaplanite kirstule mitte ohvitserimüts ja mõõk vaid mõõga asemel ametirist või vastava riigi kaplaniteenistuse stoola.
Teiseks tavaks on, et kaplani kirst asetatakse kirikus erandina altari ette nii, et surnu jalad on altari poole.
Paljude riikide kaplaniteenistustel on ka pidulike (nn messi- või rügemendi-) õhtusöökide puhul oma traditsioonid, mis võivad oluliselt erineda teistest sama riigi ohvitseride kasiinodes käibel olevatest tavadest. Näiteks paljud kaplaniteenistused tarbivad õhtusöökidel ainult veini või vett ning mitte mingeid muid jooke. Õhtu tseremooniameister või eesistuja kasutab koosoleku haamri asemel lauakella või kongi.
* Üldise erandina madalamatel ametikohtadel teenivad kaplanid oma välipiiskoppe, välipraoste, kindralkaplaneid ja peakaplaneid ei sinata, kuigi ka siin on erandeid. Inglise keelt kõnelevates riikides pöörduvad kaplanid oma kõrgemate juhtide poole väljendiga „Sir”, mida kasutavad ka ohvitserid suheldes oma ülemustega või kõrgemas auastmes ohvitseriga. Inglismaal ja Kanadas kõnetatakse kaplaneid tihti sõnaga „Padre”.
** Populaarsed kaplanaatide kaitsepühakud on Püha Martin Tours’ist, Püha Mikael ja Püha Jüri (Georg).
| Kuupäev | Kellaaeg | Sündmus |
|---|---|---|
| 3. jaanuar |
10.30 |
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Pärgade asetamine Vabaduseristi juures ja vaikuseminut Vabadussõjas võidelnute mälestuseks helisevad kirikukellad üle Eesti |
| 2. veebruar | Tartu rahu aastapäev | |
| 10. veebruar | Kindral E. Põdderi sünniaastapäev | |
| 12. veebruar | Kindral J. Laidoneri sünniaastapäev | |
| 19. veebruar | K-adm J. Pitka sünniaastapäev | |
| 22. veebruar | Kaitseväe kaplaniteenistuse aastapäev | |
| 23. veebruar | Mälestuspalved riigivanemate haudadel | |
|
24. veebruar |
Pärgade asetamine Vabadusristi juures | |
| 18. aprill | Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutes võetakse eestpalvesse veteranide ning langenute pered | |
| 23. aprill | Veteranipäeva mälestustule õnnistamine kaitseväe kalmistu mälestusehisel | |
| Üle Eesti heisatakse riigilipud ja süüdatakse võimalusel mälestustuled langenute haudadel | ||
| 8. mai | II maailmasõja langenute ja ohvrite mälestusteenistus Kaarli kirikus | |
| 14. juuni | 1941.a hukatud Eesti ohvitseride mälestamistseremoonia Maarjamäel ja Värska lipuplatsil | |
| 22. juuni | 12.00 | Võidupüha mälestustule õnnistamise tseremoonia Tori kirikus |
| 23. juuni | Võidupüha oikumeeniline jumalateenistus kaitseliidu paraadi toimumise piirkonnas | |
| 5. juuli | Kaplaniteenistuse taastamise aastapäev (05.07.1995) | |
| 8. juuli | Vabadussõjas langenud briti meremeeste ja lendurite mälestamine Pühavaimu kirikus | |
| 31. juuli | Sinimägede lahingutes hukkunute mälestamine pärgade asetamisega | |
| august | 1. nädalavahetus | Admiral Pitka luurevõistluse avatseremoonia |
| 20. august |
Vabadussõja juhtide ja ohvitseride mälestusmärgile pärgade asetamise tseremoonia Maarjamäel Taasiseseisvumise tänujumalateenistus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris |
|
| 31. august | 12.00 | Tänuteenistus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris, et meenutada vabanemist võõrvägedest |
| 11. september | 13.00 | Kurkse lahes hukkunud kaitseväelaste mälestamine Kurkse sadama mälestussamba juures |
| 2. november | 12.00 | Hingedepäeva küünalde süütamine kaitseväe kalmistul |
| 9.-10. november | Martinipäeva tähistamine | |
| 11. november | Esimeses Maailmasõjas langenute mälestamine kaitseväe kalmistul | |
| 16. november | Kaitseväe aastapäeva mälestustseremoonia kaitseväe kalmistul | |
| 28. november | Vabadussõja alguse aastapäeva tähistamine Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris | |
| 1. detsember |
05.00
|
Tondil langenud sõjakooli kadettide mälestustseremoonia Soome vabaduse eest võidelnud eestlaste mälestamine Metsakalmistul |
| 12. detsember | Briti eskaadri saabumise aastapäeva mälestamine kaitseväe kalmistul |
Teenistusülesannete täitmisel langenud kaitseväelasi ja kaitseliitlasi peetakse meeles aastapäevadel ja kaitseväelistel mälestusüritustel (veteranipäev, kaitseväe aastapäev jms).
Langenute surma-aastapäeval peavad kaplanid koos üksuse ja perekondadega mälestustalituse igal aastal:
- 28. veebruaril nooremseersant Andres Nuiamäe haual (Järvamaal, Albu vallas, Järva-Madise kalmistul) korraldab talituse 1. jalaväebrigaad. Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 22. mail vanemveebel Ivar Broki haual (Järvamaal, Ambla kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 15. juunil veebel Allain Tikko haual (Viljandimaal, Kõpu kalmistul). Info kaitseliidu Sakala maleva kaplan kpt Parts (telefon 5568 4711)
- 23. juunil nooremseersant Jako Karuksi haual (Lääne-Virumaal, Rakvere Tõrma kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 23. juunil seersant Kalle Torni haual (Viljandimaal, Mõisaküla kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 16. augustil ja 19. detsembril maat Marko Knapsi haual (Pärnus, Alevi kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 23. augustil veebel Aleksander Mjazini haual (Ida-Virumaal, Toilas, Pühajõe kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 23. augustil seersant Raivis Kangi haual (Lääne-Virumaal, Rakvere Tõrma kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 23. augustil veebel Eerik Salmuse haual (Põlvamaal, Räpina lähistel, Ristipalo kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 30. augustil nooremseersant Herdis Sikka haual (Põlvamaal, Põlva lähistel, Rosma kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 11. septembril kell 13 mälestustalitust Kurkse sadamas. Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 4. oktoobril kaitseliitlase Sven Punga haual (Põltsamaa kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 15. oktoobril kapral Agris Hutrofi haual (Lääne-Virumaal, Väike-Maarja kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 25. oktoobril kell 14 vanemveebel Arre Illenzeeri haual (Läänemaal, Martna kalmistul, Martna kiriku kõrval). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 17. novembril veebel Martin Tiik’i haual (Harjumaal, Harju-Madise kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
- 15. detsembril kell 12 nooremseersant Kristjan Jalakase haual (Saaremaal Kuressaare lähistel Kudjape kalmistul). Info kaplan kpt Lilleorg (telefon 5302 1638)
Leeris käimine: see traditsioon väljendub koolituspraktikana, millega antakse ülevaate kristliku usu põhitõdedest kas leerikoolis käimisega või leerikursusest osavõtmisega.
Leerikursuse järel toimub konfirmatsioon ehk leeritamine – talitus, millest alates isik saab kiriku/koguduse liikmeks, kellel on õigus tulla iseseisvalt armulauale, samuti on õigus paluda oma abielu laulatamist või laste ristimist.
Siit leiavad õppustele ja üksustesse minevad kaplanid abimaterjale eetika teemal, et kaitseväe eetikakoodeksit tutvustada:
- Kaitseväe juhataja 5. märtsi, 2013. a käskkirjaga nr 95 kinnitati sisemäärustik, millega määrati kindlaks kaitseväe põhiväärtused koos käitumisreeglitega, ülemate ja alluvate suhted, päeva- ja kasarmukord ning muud kaitseväesisese käitumise ja korralduse põhimõtted.
- Kaitseväe eetikakoodeks
Nõuanded eetikast kõnelemisel ja mõned põhimõisted
Kui üksuse ülem soovib kaplanilt esitlust eetika teemal, siis esmalt tuleb selgeks teha mõisted, näiteks mõisted „eetika” ja „moraal” on tihti samatähenduslikud ja neid kasutakse sünonüümidena. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme (näiteks moraalne allakäik või “keegi saavutas moraalse võidu …” – siinkohal on silmas peetud kõlblust).
Lühidalt: eetika on teadus, mis uurib kõlblusnormide kehtestamist jms (näiteks eetikakoodeksid). Siinkohal võiks abiks olla “Eetikakoodeksite käsiraamat” või Tartu Ülikooli kodulehelt leitav “Eetika keskuse” materjalid.
Eetikakoodeks sõnastab need väärtused ja hoiakud, mis on organisatsiooni tegevuses vajalikud. Kaitseväes eetikakoodeks loob ühise arusaama kaitseväe ootustest ja nõudmistest oma liikmete suhtes. Teiseks, eetikakoodeks suunab kaitseväkke kuuluvaid inimesi tegutsema organisatsiooni sihte arvestavalt ning aitab tagada suutlikkuse täita oma kutsumust riigi ja rahva ees.
Eetikakoodeks aitab ka leida võimalikke lahendusviise eetilistes dilemmades (probleemi korral, kui on võimalik käituda mitmel viisil).
Tuleb tähele panna, et käitumisreeglid on erinevad eetikakoodeksist: normid ja reeglid enamasti on kehtestatud ülalt-alla, st käsu korras; eetikakoodeksid seevastu on midagi enamat – nad toetuvad isiku enda otsustusvõimele ning ka oma otsuste eest vastutuse võtmist.
Põhiväärtused on midagi sellist, mida enamus organisatsiooni liikmed oluliseks peavad: teoreetiliselt võib väärtuseks olla ideeliselt kujutletav asi, idee või nähtus, mida isik hindab kõrgemaks võrreldes tavapärasega (näiteks juhi poolt antud tunnustus on kõrgema väärtusega kui igakuiselt saadud tasu; ülema toetav suhtumine vs maha tegemine; grupisisene koostöövaim efektiivsem kui üksi tegutsemine jne).
