Ühendkuningriigi ja Taani liitlaste lahingugrupi sõdurite oskused ja tehnika pandi läinud nädalal 1. jalaväebrigaadi korraldatud õppusel Furious Hackle proovile, kui liitlassõdurid said harjutada nii Eesti metsades sõdimise eripärasid kui lahendada taktikalisi olukordi maastikul.
„Arvestades eraldatud ressursse, aega, väljaõppeala ja rahalisi vahendeid, on brigaadis kasutusel olev kontseptioon väga tõhus – nädalase raami sees selline väljaõppe ülesehitus, kus alguses treenime rühma ja seejärel kompaniitaset, kusjuures mõlemal tasemel on kaasatud Eesti üksuste näol vastutegevus, on ennast tõestanud efektiivse lahendusena kaasata liitlased 1. jalaväebrigaadi manöövrisse,“ ütles õppuse vastutav juht major Lauri Teppo ja lisas, et viis päeva kestnud õppus õpetas nii mõndagi kõigile osalejatele.
„Peamine treenitav üksus oli liitlaste lahingugrupp, samas said väga väärt kogemuse tegutsemaks suhteliselt tundmatu ja tugevalt soomustatud vastase vastu nii 1. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid kui ka kaitseväe akadeemia kadetid, kellest näiteks tankikompanii ülema töövarjudena osalenud hindasid kogemust väga silmiavavaks,” lisas major Teppo.
„Eesti kaitseväelased – nii ajateenijad kui Scoutspataljoni elukutselised sõdurid – olid väärilised vastased. Nende oskused metsades liikuda ning maastiku võimalusi kasutada aitasid meilgi oma taktikat kohandada,“ ütles liitlaste lahingugrupi ülem kolonelleitnant Chris Head.
Kokku võttis harjutusest osa üle pooleteise tuhande kaitseväelase liitlaste lahingugrupist, 1. jalaväebrigaadi staabist, Scoutspataljonist ning Kalevi ja Viru jalaväepataljonidest. Lisaks osalesid õppusel vahekohtunikena ning kompaniiülemate töövarjudena Kaitseväe Akadeemia kadetid.
Liitlaste lahingugrupp teenib Eestis 1. jalaväebrigaadi koosseisus 2017. aastast, mil 1. jalaväebrigaad hakkas välja töötama ning iga rotatsiooniga täiustama üksuse integreerimispaketi. Roteeruva üksuse integreerimine algab juba enne üksuse Eestisse jõudmist – 1. jalaväebrigaadi staabiliikmed tutvustavad tuleva koosseisu ülematele brigaadi ja Eesti kaitseväe praktikaid Ühendkuningriigis toimuvatel harjutustel. Nädal-paar pärast üksuse saabumist toimub kaardiharjutus, millele järgneb taktikaline õppus.
Hetkel teenib Tapal paiknevas lahingugrupis kokku üle 1000 kaitseväelase. Lahingugrupi moodustavad Ühendkuningriikide kuningliku füsiljeede rügemendi kaitseväelased ning Taani kontingendi Armadillo kompanii sõdurid.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Tapale saabus esimene lahingugrupp 2017. aasta aprillis.
