Jäta menüü vahele

1. jalaväebrigaad tähistas 104. aastapäeva

Täna, 30. aprillil tähistati Tapa linnakus piduliku rivistusega 1. jalaväebrigaadi 104. aastapäeva, kus tunnustati brigaadi kõige silmapaistvamaid töötajaid, ajateenijaid ning tegevväelasi.

„Täna täname kõiki neid inimesi, kes on aidanud selle aastaga hakkama saada, kes on meid inspireerinud ja andnud lootust ning jõudu muutes viimane aasta 1. jalaväebrigaadi edulooks. Väljudes koroonakriisist saame tagasi vaadata ja öelda üheskoos –  me tegime selle ära,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus aastapäeva kõnes.

Brigaadi aastapäeva puhul anti välja ka aasta ohvitseri, allohvitseri, sõduri, töötaja ning reservväelase tiitlid.

„Aasta ohvitseri aunimetus hakkab alles nüüd minu teadvusesse jõudma, selle tiitli tähendus ja sellest tulenev vastutus. Tänan kõiki, kes leiavad mind selle vääriline olevat,“ ütles aasta ohvitseri tiitli pälvinud Viru jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem major Margus Mikk.

Aasta allohvitseriks valiti veebel Kristy Kalmus Tapa meditsiinigrupist, aasta sõduriks kapral Carry Raud Scoutspataljonist, aasta töötaja tiitli pälvis proua Terje Sorgus brigaadi rahandusjaoskonnast ning aasta reservväelaseks valiti lipnik Triin Schaffrik Viru jalaväepataljonist.

1.Eesti jalaväepolk, kelle õigusjärglaseks tänast 1. jalaväebrigaadi loetakse, moodustati 25. aprillil 1917. Üksus võitles aastatel 1918-1920 Vabadussõjas. Tänane 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate baasil Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, luurekompanii ning staabi- ja sidekompanii.

Fotod

Keri üles