Eilsest tänaseni Eestis ametlikul visiidil viibinud Belgia kaitseväe juhataja admiral Michel Hofman tutvus Eesti kaitseväe ülesehitusega ja kübervõimekusega ning arutas kaitseväe juhtkonnaga hetke julgeolekuolukorda.
„Hindame belglaste panust nii Eestis paikneva lahingugrupi tugevdamisel ning kui ühe aktiivsema riigina Balti õhuturbesse panustamisel,“ ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „Omalt poolt saime kahe päeva jooksul näidata kuidas oleme oma kaitseväe üles ehitanud ja mida oleme teinud kübervaldkonnas.“
Belgia kaitseväe juhataja kohtus Tallinnas Eesti kaitseväe juhtkonnaga, sai julgeolekuolukorra ülevaate, külastas NATO küberkaitsekoostöö keskust ning asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Lisaks tutvus admiral Hofman kaitseväe Tapa linnakus paikneva 1. jalaväebrigaadiga ning kohtus brigaadi ning seal paikneva liitlaste lahingrupi juhtkonnaga.
„Väga huvitav oli külastada küberkaitsekoostöö keskust, millel on suurepärane maine Belgias. Minu uudishimu sai selle külaskäiguga ja saadud vastustega rahuldatud,“ ütles Belgia kaitseväe juhataja admiral Michel Hofman. „1. jalaväebrigaadis sain ma väga head ülevaate Eesti kaitseväest ja brigaadist ning selle koosseisus teenivast liitlaste lahingugrupist. See, kuidas te olete organiseeritud, koolitatud, varustatud ning igapäevaselt valmis oma ülesannet täitma siin väga spetsiifilises geograafilises asukohas, on muljetavaldav.“
Belgia kaitseväe juhataja Eesti külastusega samaaegselt avati Eestis esimene riikidevaheline laskemoonaladu, mille eesmärgiks on NATO tugevdatud kohalolekuga ja lahingugruppidega seotud logistilise jalajälje vähendamine ja ressursisääst. Riikidevaheline laskemoona ladustamise algatus võimaldab tõhustada lahingumoonavarude hoidmise ja jaotamisega kaasnevaid tegevusi.
Belgiat ja Eestit ühendab aastatepikkune kaitsekoostöö. Eesti merevägi on alates 1998. aastast koolitanud oma ohvitsere Belgia-Hollandi miinisõja koolis. Belgia kaitseväelased on 2014. aastast osalenud õppusel Kevadtorm ja 2017. aastal ühines Belgia Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega.
2019. aastal teenis belglaste 300-liikmeline jalaväeüksus Tapal NATO lahingugrupi koosseisus. Belgia õhuväe lennukid olid esimesed, mis asusid 2004. aastal turvama Balti riikide õhuruumi. Ka praegu paiknevad Ämaris Belgia õhuväe hävitajad F-16, mis alustasid oma õhuturbemissiooni mullu detsembris.
