Esmaspäevast tänaseni Eestis toimunud Balti sõjaväespordimängudel osales üle 200 kaitseväelase kolmest Balti riigist individuaalsetel, meeskondlikel ja sõjaväelistel spordialadel.
„Tavaliselt osalevad kaitseväelased koos külg-külje kõrval õppustel ja töötavad ühtsete rahvusvaheliste üksustena,“ ütles kaitseväe spordijuht Mikk Sarik. „Praegused võistlused olid heaks võimaluseks võtta omavahel mõõtu sportliku printsiibi alusel ning selgitada välja erinevate spordialade parimad kaitseväelased.“
Mõõtu võeti taktikalises laskmises, minijalgpallis, 3×3 korvpallis, rannavõrkpallis, suvebiatlonis, orienteerumises, sportlikus kalapüügis, males, militaarsetel jõualadel ning sangpommi tõstmises. Lisaks kaitseväelastele võistlesid erinevatel spordialadel ka Balti riikide noorkotkad ja kodutütred takistusriba jooksus, laskejooksus, takistusujumises ning orienteerumises.
Eestlased olid võidukad meeskondlikult meeste 3×3 korvpallis ja jalgpallis. Meeste korvpallis oli see Eestile 18 aasta jooksul esimeseks võiduks Balti sõjaväespordi mängudel. Samuti võeti esmakordne võit sportlikus kalapüügis, kus edastati napilt Leedu võistkonda.
Individuaalvõistlustel saavutasid kõrgeimad kohad suvebiatlonis reamees Joosep Perv ja seersant Sirli Hanni kaitseliidust. Lisaks võidutses Eesti suvebiatloni segateatevõistlusel Joosep Perv ja Gerda Narusk.
Taktikalises laskmises võitis nooremveebel Jens Johanson major Allar Eesmaa ees, sellega kindlustati võistkonnavõistluse esikoht. Sangpommis võidutsesid eestlastest kaalukategooriates naistest kuni 68 kilogrammi kapten Margit Vaarma ning meestest kuni 68 kilogrammi major Vladimir Kuznetsov.
Balti sõjaväespordi mängude eesmärk on ühendada Balti riikide kaitseväelasi spordi kaudu. Esimesed mängud toimusid 2002. aastal Lätis. Igal aastal sõjaväespordi mänge korraldab erinev Balti riik. Järgmised Balti sõjaväespordi talimängud toimuvad Leedus ning suvemängud Lätis.
