Jäta menüü vahele

Eesti merevägi ja õhuvägi harjutasid NATO liitlaslaevadega väekaitset

Eile toimus Naissaare lähistel meresõja harjutus, kus osalesid Eesti mereväe väekaitsekaatrid ja miinijahtija, õhuväe õppereaktiivlennuk ning neli NATO 1. alalise mereväegrupi (SNMG1) sõjalaeva.

Harjutusel oli kaatrite peamiseks eesmärgiks rünnata miinijahtijat EML Admiral Cowan. Liitlaslaevade ülesanne oli miinijahtijat rünnakute eest kaitsta.

„Ei ole iga päev, kui avaneb võimalus NATO fregattidega ühisel harjutusel osaleda. Rünnakule minnes oli peamiseks katsumuseks kõrge väärtusega sihtmärgile laskeulatusse jõudmine, mis osutus üpris keerukaks, sest pea igalt küljelt olime vastaspoole kahuri- ja raketitule mõjualas,“ ütles väekaitsekaatri EML Roland komandör leitnant Tauno Kuusik.

Harjutus algas liitlaslaevade ja EML Admiral Cowan’i formatsiooni ettevalmistusega, kus miinijahtija sõitis üksuse keskel, et säiliks 360 kraadi kaitsevõime .

Esimeses etapis liikusid kaatrid harjutusalale ja seejärel heiskasid lipu, mis andis liitlaslaevadele märguande lahingtegevuse alustamiseks. Reeglite kohaselt pidid liitlaslaevad raadioside teel ette lugema kaatritele hoiatuse enne kui avasid nende pihta tule, mida imiteeriti paukpadrunite ja laeva tuledega.

Enne lipu langetamist ja harjutuse lõppu sõitsid kaatrid täiskäigul igale laevale võimalikult lähedale, et panna proovile nende manööverdus- ja lähikaitsevõimekus. Laevade õhutõrjemeeskonnad said oma oskusi harjutada Eesti õhuväe õppereaktiivlennuki tegevuse vastu laevade kohal.

Liitlaslaevadest osalesid harjutusel Hollandi fregatt HNLMS De Zeven Provinciën – mis on peamiselt õhutõrje otstarbega SNMG1 lipulaev, Kanada fregatt HMCS Halifax ja Suurbritannia fregatt HMS Northumberland, mille ülesandeks on tuvastada allveelaevu, ning Saksa korvett FGS Erfurt.

Lisaks väiksema kaliibriga pardarelvastusele, on fregatid varustatud torpeedode, helikopterite ning laeva- ja õhutõrjerakettidega, mille laskeulatus on üle 100 kilomeetri.

Võimalus harjutuse läbiviimiseks avanes tänu liitlaste visiidile Tallinnasse, mis algas 14. aprillil ja lõppes 18. aprillil. Eesti mereväele ja õhuväele oli see hea võimalus Eesti vetes kompleksharjutuse pidamiseks, sest nii suuri liitlaste sõjalaevu siia tihti ei satu. Viimati külastasid NATO 1. alalise mereväegrupi laevad Eestit 2019. aastal.

NATO alalised merejõudude grupid on püsivas valmiduses olevad üksused. Merejõudude grupid on võimelised korraldama operatsioone nii rahu- kui sõjaajal ja tagavad oma tegevusega liitlaste kohalolu ning püsiva kõrge reageerimisvalmiduse.

GALERII

Keri üles