Liikursuurtükipataljoni esimesed sõdurid alustasid liikursuurtüki K9 meeskonna erialade õppimist. K9 baaskursus kestab kokku kaksteist nädalat ning kulmineerub novembris toimuva taktika- ja laskeharjutusega Thunderstruck (Äikeselöök).
„Väljaõpe ülesehitusel oleme pannud rõhku sellele, et vajadusel saaksid meeskonnaliikmed teineteist asendada ning masin oleks opereeritav,“ rääkis liikursuurtükipatarei ülem leitnant Kristjan Katmann.
Esimesed kaks nädalat õppisid sõdurid koos põhitõdesid nagu näiteks sõidueelne ja -järgne kontroll, roomikmasinaga opereerimine, torniõpe. Sel nädalal algas erialane väljaõpe kahel õppesuunal – meeskonnaülema, sihturi ja abisihturi õppesuund ning juhi ja laaduri õppesuund. Eilsest tänaseni harjutasid tulevased liikurmasina juhid sõitmist platsil ja maastikul.
„Harjutasime slaalomit ning käemärkidega juhendamist platsil. Juhtimine ei ole üldsegi raske – vaata, mida juhendaja näitab ja käitu vastavalt, juhendamine on märksa keerulisem. Juhi jaoks on kõik väga loogiline, tundlikud pedaalid ehk vajavad veidi harjumist,“ ütles reamees Raul Ehasalu.
„Väga äge oli esimest korda nii suure masina roolis olla. Sõiduauto juhtimise kogemusega ei anna seda võrrelda, see on nagu öö ja päev – alustades vaatevälja ulatusest ja lõpetades masina gabariitidega,“ lisas reamees Robin Kodasma.
Leitnant Katmanni sõnul oli sõdurite tung liikursuurtükipatareisse võrdlemisi suur. Väljaõpe on samas keeruline ja pingeline ning seetõttu sõltub palju sõdurite endi uudishimust ja õppimisjanust. Õppureid vaadates on ta siiski kindel, et nad saavad oma tulevaste ülesannetega hästi hakkama.
„Me olime ausad ning selgitasime, et suurem osa ajast kulub masina süsteemide tundmaõppimisele ning nende hooldusele. Sellegipoolest oli tahtjaid palju,“ lisas leitnant Katmann.
Liikursuurtükid K9 Kõu on suure läbimisvõimega, roomikutel, hea soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Lõuna-Koreast soetatud relvasüsteemide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid relvasüsteeme kasutada veel vähemal 30 aastat.
Kuna liikursuurtükid on soomustatud ja iseliikuvad, tõstab see suurtükimeeskonna kaitstust ning võimaldab kiiremat manööverdamist, mis suurendab hukukindlust ja tulejõudu. Relvasüsteem on lihtne ja töökindel ning sobilik kasutamiseks ka ajateenijatele.
Lisaks Eestile on liikursuurtükid K9 kasutusel Lõuna-Koreas, Türgis, Indias, Soomes, Norras ja Austraalias. Poola on K9 veermikule loonud 155 millimeetrise relvasüsteemi KRAB.
