Kaitseväe kaplaniteenistuse 103. aastapäeval õnnistati täna Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse kaitseväe ja Kaitseliidu peakaplanid. Talituse viis läbi Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeriitus Andres Põder, õnnistades kapten Ago Lilleoru kaitseväe ning kapten Peeter Paenurme Kaitseliidu peakaplaniks.
„Alustasin teenistust kaplanina 27 aastat tagasi ja mind ajendas selleks ajateenistuse jooksul kogetu,“ ütles kaitseväe peakaplan kapten Ago Lilleorg oma tegevkaplani karjäärile tagasi vaadates. „Elades koos kaassõduritega samas kasarmus ja osaledes väljaõppes nägin, et sõduritel on teenistuse jooksul hetki, mil nad vajavad tuge. Kuna olin selleks ajaks juba mõned aastad pastorina töötanud, sain neid aidata ja toetada. Peakaplanina soovin, et ükski sõdur Eesti kaitseväes ei jääks kunagi oma murega üksi,“ lisas kaplan Lilleorg, märkides sealjuures, et igal Eesti kaitseväes teenival sõduril on tema südames eriline koht.
Kapten Ago Lilleoru teenistus kaitseväes algas 1995. aasta sügisel Tartu üksik-jalaväekompaniis ning seejärel teenis aastatel 2001-2004 kaplanina kaitseväe ühendatud õppeasutustes. Aastatel 2004-2016 teenis kapten Lilleorg reservi suundununa kirikujuhina Eesti Kristlikus Nelipühi Kirikus ja aastatel 2004-2019 vanempastorina Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea koguduses. Tagasi tegevteenistusse astus kapten Lilleorg peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsari kutsel 2019. aastal, kui temast sai kaitseväe vanemkaplan. Piiskop Ago Lilleorg on Tartu ülikoolis kaitsnud magistrikraadi 2003. aastal ning on peagi lõpetamas oma õpinguid Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorantuuris.
Kaitseliidu peakaplaniks õnnistatud kapten Peeter Paenurme sõnul iseloomustab Eesti kaitseväe kaplaniteenistust usuline laiapindsus ehk oikumeenilisus. Seetõttu võetakse sõjaväelise väljaõppe ning nõutava auastme korral kaplanina teenistusse vaimulik, kes tuleb Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutest või omab kirikute nõukogu kooskõlastust. Kaplanina teenimiseks tuleb täita kindlad tingimused, mille hulka kuuluvad kindlasti kõrgharidus ja eelnev kogudusetöö praktika.
„Mind on Kaitseliidu peastaabis väga hästi vastu võetud. Siin on töine ja sõbralik õhkkond. Olen kaplanitööd alustanud Tartu malevas ja nüüd pärast aastaid kaitseväes teenimist uuesti Kaitseliidule pühendudes tunnen end kui kodus,“ ütles kapten Paenurm. „Loodan jätkata seniste peastaabi kaplanite tööd ja anda oma osa, et Pitka vaimsus kannaks Kaitseliidu tänaseid ettevõtmisi ja püüdlusi ning Eesti oleks heades kätes.“
Kaitseliidu peakaplan kapten Peeter Paenurm on ordineeritud EELK preestriks 1991. aastal. Aastatel 1992-2001 teenis ta Ridala ja Martna kogudusi ja oli Haapsalu abiõpetaja, aastatel 2001-2012 oli Tartu Maarja koguduse õpetaja. Aastal 2007 astus ta Kaitseliitu ja täitis ka Tartu maleva kaplani ülesandeid. Juulis 2012 kutsuti ta Kaitseväe tegevteenistusse. Ta teenis kaplanina staabi- ja sidepataljonis Tallinnas ning viimased neli aastat 1. jalaväebrigaadis Tapa linnakus.
Kaplaniteenistuse roll kaitseväes on rõhutada inimese osatähtsust ning moraalsete ja eetiliste väärtuste hindamist. Kaplan, olles spetsialist religiooni, eetika ning moraali küsimustes, on oma üksusele ja selle ülemale toeks nii kriisis, sõja- kui rahuajal, tagades usuvabaduse ning isikkoosseisu usulise teenimise, hingehoidliku nõustamise ning väärtuste ja traditsioonide hoidmise. Iga kaplani ülesanne on olla vigastada saanute, haigete ja vangistatute, surijate ja leinajate kõrval neile tuge pakkudes. Kaplanid osalevad ka langenute hoolduses ning on toeks hukkunute lähedastele.
Peakaplani ülesandeks on koordineerida, planeerida ja toetada reservkaplanite tööd, väljaõpet ning täiendkoolitust, samuti juhtida oikumeenilisi põhimõtteid järgides vaimulikku teenimist kaitseväes ning tegutseda nõuandjana üksuse staabis.
Kaplaniteenistus rajati 22. veebruaril 1919. aastal keset Vabadussõja tingimusi, kui leidis kinnitust, et sõjamehed rindel vajavad vaimulikku hooldust. Pärast Vabadussõda suleti kaplaniteenistus 1923. aastal, kuid 1935. aastal avati see uuesti. Eesti iseseisvuse taastamise järgselt taastati 1995. aastal ka kaitseväe kaplaniteenistus ning peakaplanina määrati ametisse Ameerika Ühendriikide õhuväe reservkaplan kolonel Mihkel Viise.
Kaitseväe kaplaniteenistus on toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse allüksus, mille eesmärk on pakkuda kaitseväele vaimulikku teenistust ning aidata tegevväelasi, ajateenijaid ja kaitseliitlasi läbi hingelise toetuse ning vaimuliku nõustamise.
