Jäta menüü vahele

Kaitseväe ja Päästeameti koostööharjutusel puhastatakse keskpolügooni sihtmärgiala lõhkemata laengutest

Kaitseväe keskpolügooni lahinglaskmiste sihtmärgialal toimub neli päeva kestev koostööharjutus kaitseväe üksuste ja Päästeameti vahel, mille käigus puhastatakse ligi poolesaja osaleja abil alalt lõhkemata lõhkelaengud ja tehakse harjutuse käigus kohapeal kahjutuks läbi kontrollitud lõhkamiste.

„Esmakordselt oleme kutsunud kokku koostööharjutuse, mille raames on kaasatud oma eriala spetsialistid nii kaitseväe harjutusväljade teenistusest, 1. jalaväebrigaadi pioneeride ja demineerijate hulgast, kui ka Päästeameti pommirühmadest üle Eesti,“ ütles toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistuse ülem major Joonas Jürisaar.

„Harjutuse üldeesmärk on lihtne – muuta väljaõppekeskkond ohutumaks läbi lõhkemata laengute demineerimise ja muu laskmistest jäänud prügi korjamise, aga samas täidab iga üksus ka enda isiklikke ja erialaseid väljaõppe-eesmärke tehes maastikul just seda tööd, milleks õpitud ja harjutatud on,“ lisas Jürisaar.

„Kolmsada viiskümmend hektarit on läbi kammitud, pea kakskümmend tonni lõhkenud lõhkekehade jääke ning kümned lõhkamata lõhkekehad on leitud ning kahjutuks tehtud,“ ütles 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni demineerimiskeskuse ülema ülesannetes olev vanemveebel Andres Pajur, kelle hinnangul andis läbi viidud harjutus hea koostöövõimaluse.

„Kindlasti  muutub kaudtulerelvade sihtmärkide paigutamine ka märgatavalt ohutumaks, loodus puhtamaks ning erialaspetsialistid saavad kogemuse võrra targemaks. Samas jääb sihtmärgiala ka edaspidi kõrge riskiga alaks ning kõrvalistele isikutele suletuks,“ lisas vanemveebel Pajur.

1. – 4. juunini kestval harjutusel osaleb kokku pea 50 kaitseväelast toetuse väejuhatusest, 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ja demineerimiskeskuse tegevväelased, Scoutspataljoni pioneerirühm ja päästeameti pommigrupi demineerijad.

Harjutusväljade teenistus, mille üheks peamiseks ülesandeks on kaitseväele, Kaitseliidule ja Eestis viibivatele liitlasüksustele väljaõppekeskkondade tagamine ning harjutusväljade arendamine, on saanud valmis sihtmärgiala teedevõrgustiku projektiga, mis tõstab oluliselt selle ala kasutamise ohutust. Ühest küljest võimaldab uus teede võrgustik liikuda lõhkemata laenguid peitval alal turvaliselt nii väljaõppeks olulisi sihtmärke paigaldades ja ära korjates, samas ka ala hooldustöid tehes. Väga tähtis on ohtliku ala teede ja nende äärde jäävate kaitsevöönditega väiksemateks sektoriteks tükeldamise juures ka märkimisväärselt suurenenud tuleohutus, kuna see võimaldab ennetada maastikupõlengute levimist.

Sihtmärgiala, kus harjutavad lahinglaskmisi kõik erinevad relvaliigid Eesti ja liitlaste relvajõududest alates käsitulirelvade ja tankitõrjerelvadega laskmistest kuni lahingmasinate pardarelvade ja lennukitelt tehtavate laskeharjutustega, on kõige ohtlikum ala just tänu võimalikele lõhkemata laengutele selles kindlas alas. Seetõttu on see sihtmärgiala märgistatud ülejäänud harjutusväljade territooriumitest erinevalt ning sinna alale ei ole lubatud tsiviilisikutel ilma saatjata kunagi minna.

Inimestel, kes külastavad harjutusväljade territooriume on oluline meeles pidada, et sihtmärgiala ei ole täielikult ohutu ka vahetult peale ala puhastamist, kuna lõhkemata laenguid võib olla jäänud ka pinnase sisse. Seetõttu tuleb alati järgida harjutusväljadel viibides märgistusi ning neil olevatest juhistest kinni pidada.

Harjutusväljade sissesõiduteede juures olevatel infotahvlitel on lisaks kontakttelefoni numbrile kirjas, millal harjutusväljal tegevus toimub ja kas see võib olla ohtlik. Samuti edastatakse harjutusväljadel toimuva väljaõppe kohta infot ka kohalikele omavalitsustele ning kogu oluline info on alati nähtav ka internetis aadressil mil.ee/harjutusvaljad/

Fotod

Keri üles