Eelmisel nädalal peeti Männiku lasketiirus kaitseväe lahtised meistrivõistlused lahingurelvadest laskmises, et selgitada välja parimad laskurid lahingurelvadest laskmises ning arendada kaitseväelaste ja kaitseliitlaste taktikalist laskeoskust.
Võistkodlikult oli parim kaitseliidu Tallinna malev, teiseks jäi õhuvägi ning kolmanda koha saavutas 1. jalaväebrigaad. Individuaalses arvestuses osutus püstoli laskmises parimaks nooremseersant Peeter Olesk sõjaväepolitseist. Automaadi laskmises 300 meetri kauguselt oli parim Aili Popp kaitseliidu valgamaa malevast. 100 meetri tiirus lasi automaadist kõige täpsemalt üldklassis Ain Muru kaitseliidu Tallinna malevast, ajateenijate arvestuses reamees Romet Pärn Scoutspataljonist, naiste arvestuses nooremleitnant Lemme Berkis kaitseväe peastaabist ja ohvitseride arvestuses lipnik Sven Ringvee sõjaväepolitseist. Taktikalises laskmises oli individuaalselt parim kapten Priit Värno 1. jalaväebrigaadist.
Võistlus koosnes kahest osast. Esimesel päeval võtsid võistlejad mõõtu taktikalises laskmises. Võistlus koosnes kuuest laskerajast, millest kaks tuli läbida püstoliga, kaks automaadiga ning kahel rajal tuli kasutada mõlemat relva. Laskerajal paiknevate erineva suurusega ja erineval kaugusel asuvate sihtmärkidega tekitati võistleja jaoks taktikaline situatsioon, mille ta võimalikult kiiresti ja täpselt lastes lahendama pidi.
Teisel päeval võisteldi teenistuspüstolist ja automaadist lastes. Automaadist lasid võistlejad 100 meetri ning esimest korda ka 300 meetri kauguselt.
„Täpsuslaskmine on sama oluline kui taktikaline laskmine,“ ütles kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes ise osales automaadi laskmises 300 meetri pealt. „Kaitseliit on suurt rõhku pannud tiiru laskmisele ja mul on väga hea meel näha niipalju laskureid võistlusel laskmas.“
Brigaadikindral Ühtegi sõnul on tiirulaskmised vajalikud selleks, et üldse laskma õppida. “Vaid tiirus saab õppida täpsust ning relva tunnetama, mistõttu on tiirulaskmised äärmiselt oluline osa laskeväljaõppest,” ütles brigaadikindral Ühtegi. “Hajutatud lahingutegevuses on oskus täpselt lasta pikale distantsile märksa olulisem, kui kiirelt lühidistantsilt märke tabada.”
29. korda peetud meistrivõistlusel osales kokku ligi 240 laskurit ja 22 võistkonda, kellest enamiku moodustasid kaitseväelased ja kaitseliitlased. Relvadena kasutasid laskjad 9mm püstoleid USP ja Glock ning automaatrelvi AK4, Galil, M14 ja R20.
