21. detsembril toimunud Vene Föderatsiooni (VF) kaitseministeeriumi kolleegiumil tõi kaitseminister Šoigu välja ettepanekud muutusteks relvajõududes. Allolevate plaanide vajalikkust põhjendatakse peaasjalikult NATO/USA poolt aina kasvava ohuga, mille üheks avaldumisvormiks on Ukraina toetamine ja organisatsiooni laienemine VF piiridel.
Plaan on taasluua Moskva ja Leningradi sõjaväeringkonnad, luua armeekorpus Karjalas ning luua 17 manööverdiviisi ja 5 suurtükidiviisi. Manööverdiviisid luuakse olemasolevate brigaadide baasil. See tähendab, et näiteks Eesti lähistel asuv 25. motolaskurbrigaad võib plaanide kohaselt muutuda diviisiks ehk põhimõtteliselt vähemalt kaks korda suuremaks. Välja ei käidud ajaraami antud plaanide elluviimiseks ning esialgu on raske anda ka hinnangut selle teostamisele. Oluline on välja tuua, et VF poliitilise tippjuhtkonna taolised väljaütlemised viitavad, et tuleval aastal on plaan suunata rohkem ressursse kaitse-eelarvesse, mis viitavad tahtele jätkata sõda Ukrainas ning üleüldisemaks vastuseisu lääneriikidega. Eestile tähendab see seda, et lähiaastatel VF lähtuv potentsiaalne sõjaline oht peaaegu kindlalt ei vähene.
Käimasoleva nädala jooksul märkimisväärseid muutusi Ukraina (UKR) rindel tuvastatud ei ole. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude rünnakud toimusid jätkuvalt Ida-Ukrainas (Marinka, Avdiivka, Kurdiumivka, Bahmut). Sarnaselt eelmise nädalaga jätkusid rünnakud ka Svatove-Kreminna liinil. Muudel rindeosades jätkub kaitsepositsioonide rajamine ja kindlustamine. On tulnud teateid, et Svatove piirkonda on siirdatud lisaisikkoosseisu, mis võib viidata kaitsepositsioonide tugevdamisele või võimalike rünnakute ettevalmistamisest.
Valgevenes (VV) jätkub tavapärasel neljal polügoonil (Vitebsk, Lepel, Obus-Lesnovski, Ossipovitši) Vene Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) väljaõpe. VV RJ tegelevad rutiinse väljaõppega. Puuduvad jätkuvalt ettevalmistused või indikatsioonid VV suunalt UKR (või NATO) suunaliseks rünnakuks. VF-i toodud sõjatehnikat ei ole piisavalt ning see toetab käesolevalt väljaõppelisi tegevusi.
Märkimisväärne on Putini visiit VV-sse 19. detsembril, kus kohtuti VV riigipea Lukašenkaga. Viimati külastas Putin VV aastal 2019 ning võimalik, et seoses 2020 rahutustega pärast Lukašenka valimistulemuste võltsimist, ei ole Putin põhimõtteliselt VV külastanud näitamaks enda jõupositsiooni. Samuti on märkimisväärne, et 19. detsembri ühisavaldustes ei mainitud teemadena Ukrainat ega sõda. Räägiti sõlmitud kokkulepetest ühise koostöö osas, eriti majandusvallas. Kokkuvõtlikult saab öelda, et Putin lähtus samast retoorikast millest on senimaani lähtunud Lukašenka, mis tähendab sõjateemade vältimist, riigi edukuse kasvu ja idasuunalise perspektiivi rõhutamist. Lähtuvalt eelnevast saab hinnata, et Putini kohalolu üheks oluliseks eesmärgiks oli lähenemine eeskätt VV elanikkonnale, kes ei ole VF-i suhtes piisavalt positiivselt meelestatud ning sõda Ukrainaga on tekitanud lahkhelisid ühiskonnas. See on probleemiks mõlemale valitsejale, kuigi tõenäoliselt erinevatel põhjustel. Lukašenka soovib säilitada enda positsiooni, mida hetkel ei ole võimalik hoida ilma VF toetuseta, ning VF soovib pikas perspektiivis kontrollida kogu VV riiki. Seetõttu on heade suhete hoidmine praegusel hetkel vajalik.
Tuleb meenutada, et Putinil ei ole vajalik Lukašenkat veenda ega käskida osalemaks Ukraina sõjas, kuivõrd:
1) veebruaris 2022 oli Lukašenka igati valmis VV RJ Ukrainasse saatma, kuniks selgus, et VF RJ ei edene ning sõjast tulenevad võimalikud siseriiklikud pinged ohustavad tema positsiooni ning
2) Lukašenka võimuses ei ole tõenäoliselt keelduda Putini käsust. Tõenäoliselt ratsionaalsete riigipeadena mõistetakse vajadust VV elanikkonnas status quo hoidmiseks sest ressurssi elanikkonna agressiivseks ohjeldamiseks ei ole tõenäoliselt hetkel ei VV-l ega VF-l. Tõenäoliselt soovib VF integreerida VV senisest enam nii majanduslikult, sõjaliselt, poliitiliselt, infrastruktuuriliselt, saavutades seeläbi enda eesmärgid kontrollida VV pikemas ajaraamis.
