Olukord Ukraina rindel on püsinud suuremate muutusteta.
Lahingute üldine intensiivsus on võrreldes eelmiste nädalatega mõnevõrra vähenenud, mis võib olla tingitud halvenenud ilmastikuoludest. Nädala esimeses pooles Lõuna-Ukrainat tabanud lumetorm aeglustas veidi lahingutempot, kuid üldises plaanis ei mõjutanud märkimisväärselt mõlema poole aktiivsust.
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) põhirõhk on suunatud Avdijivka piirkonda, kus on toimunud ka kõige ägedamad lahingud. Kui teistes rindelõikudes on VF-i relvajõudude aktiivsus vähenenud, siis Avdijivka lähistel on see püsinud kõrgel tasemel. Ukraina võitlejad on taandunud mõnedelt positsioonidelt Avdijivka lõunaservas, kuid samas vasturünnakutega õgvendanud tiibadelt ähvardavaid Venemaa isoleerimiskatseid, mis kindlustavad ala püsimise Ukraina kontrolli all.
Rinde lõunapoolsemas osas ei ole toimunud märkimisväärseid muutusi. Ukraina RJ on suutnud jätkuvalt hoida enda hõivatud alasid Dnepri jõe idakaldal.
Tõenäoliselt ei suuda kumbki sõjapool lähiajal operatsioonitaseme läbimurdeoperatsioone korraldada. Ilmselt suurendab Venemaa lähinädalail kauglöökide arvu Ukraina kriitilise taristu pihta (elektrisüsteem, transport, telekommunikatsioon), et nõrgestada Ukraina võitlusvaimu ja kutsuda esile sotsiaalset rahulolematust, mis võiks kõigutada Ukraina poliitilist maastikku.
Olukord Eesti vabariigi piiride vahetus läheduses on rahulik. VF-i RJ alustavad täna talvist väljaõppetsüklit, mis on endiselt aeglustunud Ukraina agressioonist tingitud ebaregulaarsuse tõttu.
Eraldi tahaks mainida, et sel nädalal kinnitas VF-i president Vladimir Putin Venemaa järgmise aasta sõjalise eelarve. Venemaa suurendas sellel aastal (prognoosi kohaselt kuni 2026. aastani) kaitsekulutusi. 2023. aastal kasvasid VF-i sihtotstarbelised kaitsekulutused peaaegu kaks korda. Moskva on kulutanud selleks üle 100 miljardi euro – kolmandiku kõigist valitsuse kulutustest. Venemaa kavatses 2023. aastal kulutada kaitsele üle 4,98 triljoni rubla (u 47 mld eurot), kuid ainuüksi aasta esimesel poolel kulutas ta juba 5,59 triljonit rubla ehk 12% rohkem, kui kogu aastaks oli ette nähtud. Planeeriti, et Venemaa eelarve kogukuludest läheb kaitsele 17,1%, tegelikult aga moodustavad kaitsekulutused juba 37,3%, mis jäävadki samale tasemele.
Edaspidi (arvestades eelarve salajasi ja avalikke osi) on eelarveeraldised „Riigikaitse“ all: 2024. aastal 10,77 triljonit rubla (u 100 mld eurot), 2025. aastal 8,53 triljonit rubla (83 mld eurot) ja 2026. aastal 7,4 triljonit rubla (71 mld eurot). Riigikaitsekulutuste osakaal SKP-st on 2024. aastal 6%, 2025. aastal 4,5% ja 2026. aastal 3,7%. Eelarveeraldiste kavandatud mahtusid võrreldes aastatega 2023–2025 suurendati 2024. aastal 6,13 triljoni rubla (60 mld euro) võrra. Kõik see võimaldab Venemaal käimasolevat sõda praeguse intensiivsusega edasi pidada Venemaa tsiviilühiskonna teenuste märkimisväärse vähenemise arvelt
