Jäta menüü vahele

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Erinevate teadete kohaselt püüab Vene Föderatsioon laiendada oma kontrolli pärast 24. veebruari agressiooni algust okupeeritud Ukraina aladel, lisaks sõjalisele ja julgeolekualasele ka valitsemise, informatsiooni ja majanduse valdkondades.

Lisaks varasemalt regulaarselt ette kantud Ukraina kohaliku omavalitsuse võtmeisikute tapmisele ja röövimisele ning nö „referendumite“ korraldamisele võib täiendavate näidetena tuua teravilja varude röövimise ning nende müümise katsed, vene rublale ülemineku väljakuulutamise, Hersonis kohaliku internetiliikluse suunamise läbi Venemaa serverite jne.

Ukraina kindralstaabi ülema sõnul on Harkivi alal seni toimunud väikesemahulised Ukraina vastupealetungid saavutanud edu ning hinnanguliselt on võimalik edeneda ka kagusse Izjumi suunas. Samas on Vene Föderatsiooni (VF) vägede põhipingutus Ida-Ukrainas suunatud just Izjumi suunalt edasi lõuna poole tungimisele, et vallutada operatsioonipiirkonnas olulised linnad Slovjansk ja Kramatorsk. VF väed on kindlasti teadlikud Ukraina vägede potentsiaalsest edenemisest nende selja taga ning seega pööravad tähelepanu erinevatele julgestusmeetmetele. Erinevatel hinnangutel tegutseb Izjumi piirkonnas ca 22 VF PTG-d, kokku on Venemaal Ukrainas hinnanguliselt 82 PTG-d.

Mõnevõrra üllatava arenguna on Valgevene juht Lukašenko väljendanud avalikult hinnangut, et VF agressioon Ukrainas on „venimas“ ning lisas, et Valgevene „on teinud ja teeb kõik“, et see sõda peatada. Siinkohal tuleb jätkuvalt rõhutada, et oma territooriumi ja sõjalise taristu kasutamise lubamisega VF agressiooni toetamiseks on Valgevene VF agressiooni kaasosaline. Hoolimata ilmsest VF poolsest survest ei liitunud Valgevene üksused VF agressiooniga Ukrainas vahetult. Kuigi võrreldes Valgevenest Kiievi suunas tunginud VF üksuste arvukusega ei oleks Valgevene üksused andnud määravat panust, oleks see siiski tunduvalt raskendanud Ukraina kaitsetegevust, eriti kui lisaks Kiievi suunale oleks avatud täiendavad rünnakusuunad Ukraina lääneosas. Lukašenko väitel „ei saa Venemaa seda sõda kaotada“, mida võib tõlgendada kui vahendatud ähvardust lääneriikidele, et jätkuv relvaabi ja poliitiline toetus Ukarinale võib konflikti eskaleerida.

Harkivi (ida) suund:

Harkivist idas paiknevad VF üksused jätkavad Ukraina positsioonide reket ja ründamist kaudtulega. Ukraina üksused püüavad suruda VF üksusi Harkivist eemale, et vähendada VF võimalusi rünnata kaudtulega Harkivi linna. Samuti püüavad Ukraina üksused jätkata pealetungi Harkivist kagus, et jõuda soodsatele positsioonidele VF kommunikatsiooniliinide (eelkõige Izjumi viiva raudtee) ohustamiseks ning seeläbi sundida VF tõmbama üksusi Harkivi idasuunast ära lõuna poole julgestusülesannete täitmiseks. Izjumist idas on märke VF vägede täiendavast koondumisest.

Donetsk  – Luhanski suund:

VF relvajõud (RJ) jätkasid rünnakud Lõmani suunal ning aktiivne võitlus käib Rubižne, Popasna ja Severodonetski aladel. Okupeeritud territooriumite kontaktjoonel jätkasid VF RJ kaudtulerünnakuid, eesmärgiga kulutada ukrainlaste kaitset ning vältida võimalike Ukraina täienduste ümber paigutamist kõige ohtlikematele VF RJ pealetungisuundadele.

Lõuna suund:

Mariupolis jätkasid VF RJ Azovstali tehase kompleksi pommitamist erinevate tulevahenditega, teatatud on ka ukrainlaste kaitse perimeetrist läbimurretest. Paralleelselt on tehase kompleksist õnnestunud evakueerida veel tsiviilisikuid, ent neid on alale jäänud veel teadmata arv. Hersoni ja Mõkolajivi oblastites ei ole VF vägede aktiivset ründetegevust viimasel ööpäeval täheldatud. Varasemalt mainitud pealetungikatsed Zaporižžja suunal ei jõudnud kuigi kaugele.

Keri üles