Sarnaselt kahele eelnevale ööpäevale jätkasid ka 2. märtsil VF relvajõud õhu- ja raketirünnakute ettevalmistamist ning läbiviimist Valgevene territooriumilt.
Jätkub ka Valgevene relvajõudude poolne sõjaline surve UKR-le: toimuvad ründelennukite lennud Ukraina piiri lähistel ning Valgevene õhudessant- ja erivägede üksused on kõrgendatud lahinguvalmiduses. Samas puuduvad jätkuvalt kinnitused Valgevene üksuste kaasamisest Ukraina ründamisse.
VF esmakordselt avaldas ka ametliku statistika kaotuste kohta, mis on 498 surnut ja 1597 vigastatud. Kuigi need numbrid on alahinnatud, siiski torkab silma kõrge hukkunute osakaal, mis on 3,2 vigastatut ühe surnu kohta. See viitab sellele, et:
1) VF relvajõududel on puudulikult üles ehitatud meditsiiniline evakuatsioon,
2) VF väidetel, et on saavutatud täielik õhuülekaal, ei ole alust,
3) VF RJ puudub korralik olukorrateadlikkus ja ei julgestata oma kolonne, mida UKR relvajõud varitsevad ja tekitavad suuri kaotusi nii elavjõus kui ka tehnikas.
Võrdluseks – viimastes tänapäevastes konfliktides on hukkunute ja vigastatute suhe olnud üheksa (9). Esimeses Tšetšeenia kampaanias oli see number 4,6 ja Nõukogude Liidu – Afganistani sõjas oli see number ca 4.
Murettekitavaima arenguna on jätkuvalt kõigis VF pealetungisuundades intensiivistunud VF relvajõudude kaudtuletegevus, millega on kaasnenud järjest laienev tsiviiltaristu ründamine. Teateid teadlikust tsiviiltaristu pommitamisest (objektid, mille läheduses ei paikne Ukraina sõjalist või sõjalisi tegevusi toetavat taristut) nii rakettide kui kaudtulega tuleb pea igast linnast, mida VF väed ründavad. Sarnast mustrit on täheldatud VF vägede puhul ka varasemalt, näiteks 2008. aasta agressioonis Gruusia vastu ja Süüria konfliktis alates 2015. aastast. Sellest tulenevad kütte, vee jm elutähtsate teenuste katkestused raskendavad eelkõige tsiviilelanike olukorda.
Ukraina relvajõududele on viimastel ööpäevadel jõudnud teistest riikidest materiaalset toetust, eelkõige tankitõrje- ja õhutõrjerelvastust. See aitab pärssida VF maavägede edenemist ning piirab VF õhuründetegevuse laienemist, tulenevalt igapäevastest õhukite kaotustest.
Kiievi (põhja) suund:
Võrreldes eelneva kahe ööpäevaga ei ole toimunud VF üksuste olulist edenemist. Eelnevates ettekannetes kirjeldatud VF relvajõudude mastaapne koondumine Kiievist loodes ning nende hargnemine ja liikumine linna suunas toimub üksnes kohati ning aeglaselt. Võimalik, et selle põhjuseks on nii liikumiste korraldamise keerukus kui ka piirkonna maastik, mis takistab VF üksuste kiiremat hargnemist. Samaaegselt jätkuvad raketilöögid Kiievi linna pihta.
Tšernihiv – Kiievi (kirde) suund:
Teadaolevalt ei ole VF relvajõud sellel suunal olulist edu saavutanud ööpäeva jooksul.
Harkivi (ida) suund:
Harkivi linn on olnud jätkuvalt VF kaudtule löökide all. Ööl vastu 3. märtsi pommitati Izjumi, linnavalitsuse teatel said tabamuse kesklinnas asuvad elumajad.
Donetski lähedal Horlivkas sooritasid Ukraina üksused 2. märtsi hommikul vasturünnaku ja saavutasid linna üle lühiajaliselt kontrolli, kuid taktikalistel kaalutlustel otsustati liikuda tagasi algsele kaitsejoonele.
Krimmi (lõuna) suund:
Hersoni linnas on VF relvajõud saavutanud osalise kontrolli. On ebatõenäoline, et VF relvajõud on linna puhastanud Ukraina vastupanust, seega on tõenäoline, et järgmistel päevadel peavad VF väed hakkama linna puhastamisega tegelema, mis omakorda nõuab täiendavat ressurssi. Jätkuvad massiivsed kaudtulelöögid Mariupolile. Oodatud dessant Odessale ei ole alanud ning lähema kahe päeva ilmastik on selle sooritamiseks äärmiselt ebasoodne.
