Mobilisatsiooni varju jääb tõsiasi, et Vene Föderatsioon (VF) kavatseb väga tõenäoliselt 27-ndaks septembriks, mil on planeeritud läbiviidanuks nii öelda referendumid, annekteerida pea 20 protsenti Ukraina territooriumist. Territooriumi liitmine võimaldab Venemaa vaatenurgast põhjendada sõda enda territoriaalse terviklikkuse kaitsmisega. Sellest tulenevalt ka president Putini ähvardamine tuumaheidutusega.
Kuna Venemaa jaoks ollakse praktiliselt konfliktis lääneriikidega, siis ei ole sellised ähvardused suunatud pelgalt Ukraina, vaid ka lääne vastu, et viimane lõpetaks riigi toetamise. Võimalik, et kui Ukraina asub nö Venemaa territooriumil läbi viima ründeoperatsioone, mille ajaraam on läheneva talve tulekuga sulgumas, ei saa välistada Venemaa retoorikas üha teravnevat eskalatsiooni ka lääneriikide suunal.
Kolmapäeval, 21. septembril kuulutas president Putin välja osalise mobilisatsiooni (kuni 50-aastased reservväelased). Kaitseminister Sergei Šoigu teatas, et teenistusse kutsutakse 300 000 reservväelast. Võrdluseks: Venemaa Relvajõudude maavägedes oli enne 24. septembrit teenistuses kokku umbes 270 000 sõdurit. Kutsutakse väidetavalt need inimesed, kes on varasemalt ja võimalikult hiljaaegu läbinud sõjalise väljaõppe. Osaline mobilisatsioon toimub kõigis Venemaa regioonides ja on tõenäoliselt seotud eelkõige president Putini eesmärkidega Ukrainas. Mobilisatsioon on vajalik saadud lahingkaotuste asendamiseks ja võimalik, et mobiliseeritavaid üksusi kasutatakse rindel olevate üksuste väljavahetamiseks. Väga tõenäoliselt on VF juhtkond mõistnud, et vajaliku isikkoosseisu saamiseks ei piisa vabatahtlikust värbamisbaasist. Mobilisatsioon viitab selgelt, et VF valmistub jätkama sõda pikaajaliselt. Šoigu väitel ei kaasata mobilisatsiooni ajateenijaid. Samas on andmeid Luugal asuvate ajateenijate saatmisest Ukraina piiride lähistele. Lisaks jääb võimalus, et okupeeritud alade de jure kuulutamine VF osaks loob võimaluse ajateenijate kasutamiseks lahingutegevuses.
Mobilisatsiooni mõju avaldub olulise ajalise viitega, sest üksuste formeerimine ja nende väljaõppe värskendamine võtavad aega. Võimalik, et osa reservväelasi saadetakse otse rindele kaotuste korvamiseks ning ülejäänutest moodustatakse terviküksusi, mida saab lahingutegevusse saata hiljem. Reservväelaste koolitamiseks toimuvad õppekogunemised. Need algavad 26. septembril vähemalt Volgogradi, Moskva, Uljanovski ja Kostroma oblastites. Kuid sellised kahe kuu pikkused õppekogunemised toimuvad tõenäoliselt ka teistes oblastites. Reservväelasi kutsutakse väljaõppele etappide kaupa: 1. etapp – 26. september kuni 10. oktoober, 2. etapp – 10. kuni 25. oktoober, 3.etapp – 25. oktoober kuni 09. november, 4. etapp – 09. kuni 23. november. Viieteistkümnest päevast kümme kulub reaalselt sõjalistele harjutustele.
Mobiliseeritavad üksused moodustatakse mobilisatsiooni tagamise keskustes (varasemalt tuntud kui relvastuse hoiubaasid): reserv-manööver, lahingutoetus- ja lahinguteeninduse üksusi (kuni brigaadi ja diviisisuurused üksused; võimekus kokku vähemalt paarsada tuhat sõdurit).
Kuigi Valgevene julgeolekunõukogu ülem on teatanud, et Valgevenes mobilisatsiooni ei tule, võib hinnata, et VF poolne eskaleerimine (mobilisatsioon) mõjutab peaaegu kindlalt Valgevene kui VF-i ainsat liitlast süveneva ebastabiilsuse, lõhestatuse ja repressioonide suunas. On tõenäoline, et Lukašenka peab enda solidaarsust VF-ga üha rohkem tõestama, muuhulgas ka sõjalises vormis (õppused, sõjalise toetuse abi). Valgevene, küll vasturääkivad, püüded olla Läänele avatud kahanevad.
Olukord rindel ei ole nädala jooksul oluliselt muutunud. VF relvajõudude (RJ) lokaalsed rünnakud jätkuvad Donetski linnast nii põhjas kui lõunas – märkimisväärset edenemist ei ole aset leidnud. Lisaks on tehtud väiksemaid vasturünnakuid UKR RJ rünnakutele Harkivi laiemas piirkonnas, sealhulgas Kupjanski linna juures. UKR survestab okupante jätkuvalt Oskili ja Donetsi jõe joontel. Mõningast taktikalise taseme edu on saavutatud Lõmani linna piirkonnas. UKR RJ surve okupantidele on jätkunud ka Lõuna-Ukrainas Hersoni piirkonnas, kus suurt edenemist küll olnud ei ole, kuid on suudetud häirida VF üksuste varustusliine, anda lööke üksuste koondumiskohtade pihta ja hävitada nii juhtimispunkte kui laskemoonaladusid.
VF kaudtule-, raketi- ja õhurünnakud jätkuvad kogu kontaktjoone ulatuses ning ka UKR tagalas. Kaasneb kahju tsiviiltaristule ja -elanikkonnale. Nii on Bilohorivka alev (Luhanski oblastis) saanud VF süül nii olulist kahju, et vajab põhjalikku ülesehitamist. Rindejoone seiskumisel ähvardab sama stsenaarium ka mitmeid teisi asulaid. Raketirünnaku alla sattus Petšenegi tamm, mis osaliselt ka purunes. Selle olulise infrastruktuuri objekti purustamisega sooviti tõenäoliselt mõjutada lõuna pool opereerivaid Ukraina relvajõudude üksuste varustusliine. Veehoidla veetaseme langus mõjutab suuresti ka Harkivi linna, sest sealt tuleb suurem osa linna veest (tamm on rajatud aastatel 1958-1962 linna veega varustamiseks).
