Venemaa Föderatsiooni relvajõud sooritasid 9 – 10. oktoober raketilööke erinevatest vahenditest üle kogu Ukraina.
Raketilöökide sihtmärkideks olid peaasjalikult elektritaristu osad, mis viitab Venemaa Föderatsiooni (VF) tahtele tekitada külmade ilmade saabudes Ukraina elanikkonna seas ebamugavust ja pahameelt. Ukraina ametnike sõnul on kahjustada saanud 30% riigi elektritaristust ning selle taastamine võtab aega nädalaid. Lisaks eelpoolmainitud efektile tahtis Putin end kodupublikule näidata resoluutse ja otsustava juhina, kes karistas Ukrainat Kertši silla plahvatuse eest.
Kertši sillal toimunud plahvatuse mõju Krimmi poolsaare varustamisele on tõenäoliselt suur, mida ilmestavad pikad veokite praamijärjekorrad Kertšis. Võimalik, et seoses raudteekahjustustega võib saada häiritud ka sõjas osalevate üksuste varustamine. Kuna sõjaväeüksuste varustamine on VF jaoks prioriteetne ei pruugi otsest mõju lahingutegevusele olla, sest sõjaväele hädavajalik veetakse kohale veoautodega. 12. oktoober avaldatud fotodel on näha, et siiani käib raudtee remont ning keeruline on öelda, mis ajaks VF pool suudab silla töökorda seada.
Tulnud on teateid VF mobiliseeritavate jõudmisest Ukraina rindele ning ka langenute kohta. Näiteks Ukrainas sai surma Peterburist mobiliseeritu, kelle väljaõpe kestis kolm päeva. Samas toimub väeosades ja väljaõppekeskustes mobiliseeritavate väljaõpe, kes tõenäoliselt suunatakse Ukraina rindele pärast väljaõppe läbimist. Seega on tõenäoline, et osad mobiliseeritavad saadeti rindele nö otse, et kaotusi korvata ning ülejäänud liigutatakse sinna hiljem terviküksustena.
10. oktoober teatas Valgevene president Aleksandr Lukašenka, et VF-VV liitrigi regionaalne väegrupeering on formeerimises, mis teoreetiliselt võiks viidata Valgevene üksuste lahinguvalmiduse tõusule ning VF üksuste siirmisele Valgevene territooriumile. Ukraina luure sõnul ei ole hetkel märgata praktilisi tegevusi täiendavate mobilisatsiooniliste ürituste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Samuti on Valgevene relvajõudude maakomponendi aktiivsus Ukraina piiri ääres hetkel igapäeva tegevuste piirides, ilma drastiliste muutusteta. Võimalik, et osad VF mobiliseeritavad üksused suunatakse tulevikus Valgevene territooriumile, et sealt survestada Ukrainat. Surve avaldamiseks ei pea ilmtingimata Ukraina territooriumile sisse tungima, piisab ka lihtsalt väegrupeeringu koondamisest ja näiteks väljaõppe läbiviimisest.
Samas on Valgevene andmas osa oma laskemoonast ja tehnikast VF käsutusse. Näiteks on avalikud teated, et Valgevene 43. Raketi- ja laskemoonalaost siirdud 492 tonni laskemoona Krimmi. Lisaks on plaanis saata lisaks 13 rongi varustuse, relvastuse ja muu sõjaks vajalikuga siirda Krimmi ja Rostovi oblastisse. Taoliselt relvastuse ja varustuse VF käsutusse andmine võib viidata, et Lukašenkal ei ole mingisugust huvi VF kõrval Ukrainaga sõtta astuda ning ta üritab Putini meeleheaks oma varusid temale kasutada anda.
Ukraina relvajõud jätkavad pealetungioperatsioonidega Kirde ja Lõuna Ukrainas. Luganski oblastis on Ukraina rünnakute suundadeks Kreminna ja Svatove. VF allikate väitel on Ukraina üksused korduvalt üritanud ületada Žerebetsi jõge. Tõenäoliselt suruvad Ukraina üksused edasi ning VF üksused seavad nende takistamiseks ülesse kaitseliine, millest üks on Svatove joonele. Hersoni oblastis toimunut kirjeldades saab öelda, et Ukraina üksused on sooritanud pealetungioperatsioone oblasti põhja ja lääneosas. VF allikate kohaselt on Davidi Bridi suunast lähtunud rünnakud toimunud lõuna ja kagu suunda, mis viitab nende kavatsusele suruda edasi Berislavi peale, mis on oluline punkt kontrollimaks Nova Kahkovka tammi. Donetski oblastis jätkasid VF üksused rünnakuid Bahmuti ja Avdiivka suundadel, mis viitab jätkuvale soovile antud oblast enda kontrolli alla saada.
