Siiani ei ole toimunud iga-aastast tuumatriaadi valmisoleku õppust „Grom“, millega Vene Födreatsioon (VF) näitab oma strateegilise raketiväe, lennuväe ja tuumaallveelaevastiku valmisolekut anda vastasele löök tuumarelvadega.
Õppuse peatsele võimalikule toimumisele viitab fakt, et VF on Barentsi merel sulgenud lendudeks seitse ala, kus on võimalik sooritada laske tuumatriaadi vahenditest. Lisaks toimus strateegilise pommitaja Tu-95MS lend Vaikse ookeani piirkonnas, mida võib samuti pidada ettevalmistuseks. Antud õppuse käigus võivad toimuda strateegiliste pommitajate tiibrakettide lasud Pemboi ja Kura polügoonidel, tuumaallveelaevade raketilasud Barentsi ja Ohhoota mere akvatooriumist Kura ja Tšiža polügoonidele. Lisanduda võivad Kalibr ja Iskander raketilasud erinevatel polügoonidel.
10. oktoobril teatas Valgevene president Lukašenka regionaalse väegrupi (RVG) ellukutsumisest. Tegemist on Valgene ja Vene relvajõudude ühise väeüksusega, mis moodustatakse ohu korral liitriigile. Esimesed VF relvajõudude üksused hakkasid Valgevenesse saabuma 15. oktoobrist. Kuigi Lukašenka sõnul on RVG vajalik kaitsmaks piirkonda nii NATO kasvava agressiooni kui Ukraina (UKR) võimaliku rünnaku eest, siis tegelikkuses on RVG tõenäoliselt ettekääne nii Valgevene kui Vene võimule isiklike huvide realiseerimiseks. Tõenäoliselt saadab VF Valgevenesse mobiliseerituid väljaõppe eesmärgil kuivõrd VF-s napib nii vahendeid kui ka instruktoreid. Edasi saadetakse väljaõppe läbinud tõenäoliselt Ukraina suunale. Lukašenka muutub venelasi aidates taas relevantseks ning saab võimaluse heidutada nii NATO naaberriike kui ka kinnistada enda võimu siseriiklikult. Tõenäoliselt paranoiline diktaator adub, et praeguses olukorras ja ressursside puuduses ei ole VF-l teda võimalik muul julgeolekulasel viisil toetada, kuid VF-i toetus on võimul püsimiseks vajalik.
Kuigi Valgevene sõnul saadetakse VF-st riiki ligikaudselt 9000 sõdurit, 170 tanki, 200 soomukit ja 100 kaudtulevahendit, siis tegelikkuses on tõenäoline, et tegemist on formaalsusega ning tehnikat Valgevenesse sellisel arvul ei saadeta. Nimelt on prioriteetsem Ukrainas sõdivate üksuste relvastamine, lisaks on Valgevene viimastel kuudel andnud relvastust hoopis VF-le. RVG ellukutsumine on kokkuvõttes formaalne ning on väga ebatõenäoline, et Valgevenest planeeritakse maaväe rünnakut UKR (või NATO) suunal. Hetkel puudub Valgevene relvajõududes vastav ettevalmistus ning võimekus ning ka RVG raames ei tooda Valgevenesse piisavat VF maaväe komponenti operatsiooni läbi viimiseks. Küll aga jätkuvad suure tõenäosusega raketirünnakud Valgevene territooriumilt UKR suunale.
19. oktoobri Putini ukaasiga kehtestati alates 20. oktoobris sõjaseisukord Ukraina territooriumil „Donetski rahvavabariigis“, „Luganski rahvavabariigis“, Hersoni ja Zaporižžja oblastites. Sõjalisest aspektist olulisim on see, et okupeeritud aladel seatakse sisse territoriaalkaitse ja luuakse territoriaalkaitse staabid erinevate ametkondade omavahelise koordineerimise lihtsustamiseks. Võimalik, et mobilisatsiooni käigus formeeritavate territoriaalkaitse üksuste ülesanne saabki olema vallutatud aladele VF võimu kinnistamine. Lisaks võimaldab, vähemalt teoreetiliselt, territoriaalkaitse üksuste liikumine antud aladele puhkust sõdivatele regulaarüksustele. Lisaks sõjaseisukorrale kehtestati erinevatest piirkondades erinevad reageerimistasemed: keskmine, tõusnud ja esimese taseme valmisolek. Taolised meetmed aitavad erinevaid eluvaldkondi rakendada esmajärjekorras sõjapidamise tarbeks. Mõningad näited: sõjaseisukorra ja keskmise reageerimistaseme juures mobiliseeritakse tööstus sõjapidamise tarbeks, kõikides reageerimistasemetes on kohalikel võimudel õigus kasutada meetmeid VF relvajõudude (RJ) vajadusteks ehk legaliseeritakse tegevused, mis tavapärasel juhul oleks kohaliku valitsuse poolt seadusrikkumised.
Uudisteagentuuri Reuters teatel võib Iraan lisaks suuremale arvule droonidele tarnida Venemaale mitusada lühimaa pind-pind-tüüpi raketti. Väidetavalt jõuti vastavale kokkuleppele 6. oktoobril Moskvas peetud kõnelustel ja tehing puudutab raketitüüpe Zolfaghar ja Fateh 110. Avalike allikate andmetel on Zolfaghar Iraani mobiilne lühimaa tahkekütusega ballistiline rakett, mis väidetavalt suudab tabada sihtmärke kuni 700 km kaugusel. See on relvastuses alates 2017 ning kasutatud ka Süüria konfliktis. Fateh 110 on Iraani mobiilne tahkekütusega rakett, mis on relvastuses alates 2004. aastast. Väidetavalt suurenes raketi arendamisega selle ulatus ja hävitamise täpsus järgnevalt: esimene põlvkond (2002) – 200 km; teine põlvkond (2004) – 250 km, kolmas põlvkond (2010) – 300 km; neljas põlvkond (2011) – kuni 400 km koos täiustatud juhtimissüsteemidega. Üleandmine võib toimuda juba lähipäevil.
Luhanski oblastis on VF RJ üksused sooritanud väikeses mahus rünnakuid Ukraina poolt vabastatud alade tagasivallutamiseks. Vaadeldaval perioodil on rindejoon antud lõigus püsinud valdavalt paigal. Peamine tegevus mõlemalt poolt käib jätkuvalt Kreminna ja Svatove joonel. Hersoni oblastis jätkuvad Ukraina rünnakud peamiselt Nova Kamianka-Dutšani piirkonnast Suhanove-Pjatihatki suunale, mis viitab nende plaanile saada enda kontrolli alla Berislav, mis on oluline punkt kontrollimaks Nova Kahkovka tammi. Donetski oblastis jätkasid VF üksused rünnakuid Bahmuti ja Avdiivka suundadel, mis viitab jätkuvale soovile antud oblast enda kontrolli alla saada.
Hersoni linnas viis VF kohalik nukuvalitsus läbi evakuatsiooni, mille käigus viidi üle Dnepri jõe ja kaugemale nii elanikkond kui asutused. Hersoni oblasti okupatsioonivõimud ning VF meedia teostavad viimastel päevadel meedias infooperatsiooni, mis valmistab kohalikke ja VF elanikkonda ette VF vägede taandumisele Hersoni oblastis ning võimalikuks Hersoni linna kaotamiseks. Samuti valmistatakse inimesi ette Nova Kahhovka veehoidla tammi õhkimiseks VF poolt, mis allavoolu üleujutamise põhjustamisega võimaldaks asulaid vabastavaid Ukraina relvajõude aeglustada.
VF valitsuse määrusega on Krimmi silla remondi peatöövõtja valitud ilma riigihanketa. Sama määrusega pannakse tööde lõpptähtajaks paika 2023. aasta 1. juuli. Tööde küllaltki pikk kestvus on väga tõenäoliselt tingitud lisaks mahule ja keerukusele ka talveperioodi keerulistest tingimustest piirkonnas. Nimelt on Kertši väinas novembrist aprillini ajaloolise statistika põhjal umbes 9 tormipäeva kuus, mil igasuguste tööde tegemine on raskendatud. Samuti on hinnatud, et tõenäoliselt tuuakse silla remondimoodulid kohale meritsi. Kuna detsembrist märtsi alguseni on Aasovi meri ja Kertši väin sageli jääs, on moodulite transport sel perioodil tõenäoliselt raskendatud. Arvestades vajadust lammutada ja ära vedada kahjustunud sillaosad ning toota uued, on tõenäoline, et paigaldustööd jäävad pigem varakevadesse. Võttes arvesse silla läbilaske- ja kandevõime piiranguid ning talviseid probleeme meretranspordiga, saab Krimmi varustamine eeloleval talvel olema arvestatav logistiline väljakutse. On tõenäoline, et ka sõjalises mõttes muutub Krimmi maismaa ühenduse lahti hoidmine üheks võtmeülesandeks. See aga võib omakorda tähendada VF poolt jõudude ümbersuunamist rinde tiibadelt keskosasse.
