Venemaa föderatsiooni (VF) relvajõud (RJ) vajavad enda lahinguvõime taastamiseks Ukrainas pausi. Seetõttu proovib Venemaa juhtkond leida teed läbirääkimiste suunas. Üks Venemaa meede Ukrainat läbirääkimistele sundimiseks on lääne survestamine läbi tuumaretoorika. VF loodab, et lääs kohkub ja sunnib Ukrainat rahule või siis vähemalt peatab relvatarned Ukrainale.
Käesoleval nädalal toimus VF strateegiline tuumajõudude õppus (tuntud kui „GROM“). Õppuse käigus sooritati raketilasud Barentsi merel asuvalt tuumallveelaevalt ja Plessetski polügoonil asuvalt raketikompleksist Jars. Mõlema raketi sihtkohaks oli Kamtšatkal asuv Kura polügoon. Lisaks sooritasid lahinglaskmisi strateegilised pommitajad Tu-95MS. Õppus ei erinenud oma iseloomult eelnevate aastate omast. Venemaa juhtkond kasutab tuumaretoorikat lääneriikide ja Ukraina survestamiseks. Ühest küljest püütakse olla läbipaistev ja esitleda end rahvusvaheliselt usaldusväärse partnerina. Selleks teavitas Venemaa USA-d tuumajõudude õppuse korraldamise plaanist.
Jätkub VF intensiivne infooperatsioon niinimetatud räpase pommi kasutamise osas. See propagandakampaania on osa VF hirmutustaktikast. Tuleb tähelepanelikult jälgida, millelt VF võib püüda tähelepanu eemale viia ning kas võidakse valmistada ette pinnast järjekordseks eskalatsiooniks. Vene okupatsioonivägede käes on endiselt Euroopa suurim tuumaelektrijaam Zaporižžja. VF laiem eesmärk hetkel on tekitada hägu ja hirmu, murendada Ukraina ja Lääne vahelist ühtsust ja sundida läbirääkimistele.
Mobilisatsiooni osas plaanitakse manööverüksuste ja territoriaalkaitse üksuste järel komplekteerida ka Rahvuskaardi üksused. Putini lõpetab mobilisatsiooni esimese laine vähemalt formaalselt 28. oktoobril. See samm on tõenäoliselt mõeldud VF ühiskonnas turvatunde tekitamiseks. Mobilisatsiooni lõpust ja eesmärkide saavutamisest teatati kõige esimesena Moskvas, kuid tegelikkuses mobilisatsioon jätkus. Tõenäoliselt keskenduvad komissariaadid alates novembri algusest ajateenijate vastuvõtmisele, mis teatavasti lükati võrreldes tavapärasega kuu aja võrra edasi ning peaks algama 1. novembrist. Rindele on jõudnud mobiliseerituid tuhandetes. Nende üldine ettevalmistus, varustus ja väljaõpe on puudulik. Esineb laiaulatuslikke probleeme varustamisega, moraal on tõenäoliselt mitmetes üksustes madal. Mitmed mobiliseeritud on teinud videopöördumisi, et tuua välja puudusi mobilisatsiooni läbiviimise kohta. Vene ühiskonnale omaselt loodetakse, et „hea tsaar teeb kõik korda, kui vaid info temani jõuaks“. Seetõttu mobiliseeritud paluvad, et nende lähedased pöörduksid presidendi poole. Reakoosseisu kehvale ettevalmistusele ei aita kaasa ka fakt, et roodu tasemel ei ole elukutselisi ohvitsere, kuna ka rooduülemad on reservist. Senised mobiliseeritute Ukrainasse siirmised on mõeldud olemasolevate üksuste täienduseks, eesmärgiga peatada UKR pealetungid, et seeläbi võita aega. Samal ajal jätkub mobiliseeritute põhjal üksuste formeerimine ja väljaõpe. Mobilisatsiooni operatiivtaseme mõju on oodata 2023. aasta kevadeks.
Rindel on initsiatiiv jätkuvalt Ukraina (UKR) relvajõudude (RJ) käes, mis jätkavad survet peamiselt Kirde- ja Lõuna-Ukrainas. VF RJ viivitavad ukrainlasi kontrollides võtmeobjekte ja -marsruute ning miinivälju rajades selleks, et anda võimalus korrapäraselt eemalduda Luhanski oblasti loodeosas asuvast Svatovest juba vähemalt 50 kilomeetri võrra Starobilski suunas, kus maastik Aidari jõe joonel kaitset soosib. Lõuna-Ukrainas on VF eesmärk tõenäoliselt Hersoni ja Nova Kahhovka linnade hoidmine võimalikult pikalt, kuid juba tehakse ettevalmistusi taandumiseks Dnepri jõe vasakkaldale.
22. oktoobril toimus järjekordne massiivne õhu- ja raketirünnak maalt ja merelt Ukraina kriitilise taristu pihta. VF eesmärk on jätkuvalt murda UKR elanikkonna võitlustahe muutes nende elutingimused võimalikult keeruliseks. Kuigi ainult 30% VF kamikadze-droonidest jõuab sihtmärkideni, on oluline meeles pidada, et droon on tunduvalt odavam kui õhutõrje rakett, mida Ukrainal ei ole ülemäära palju. Samuti ei suuda Ukraina kõiki linnu ja kriitilist infrastruktuuri objekte õhutõrjega kaitsta.
Mobiliseeritutest koosnevate üksuste formeerimine toimub muu hulgas ka Eesti piiride vahetus läheduses. Eesti piiride lähistel Luugal asuvas 25. üksikus motolaskurbrigaadis on loodud senise kahe rahuaegse pataljoni kõrvale ka kolmas pataljon. Tegemist on mobiliseeritute baasil formeeritud allüksustega. Pihkvas keskendub mobiliseeritute väljaõpe väikeüksuse taktikale. Üks tõenäolistest eesmärkidest on saada üksused võimalikult kiiresti lahinguväljale, kus on inimressursist suur puudus. Väljaõpe ei ole õhudessantvägedele (ÕDV) kohane, vaid kergjalaväe suunitlusega. See viiakse läbi kiirendatud korras ning üksuste ettevalmistus on kesine võrreldes sõjategevuses seni kaotatud ÕDV üksustega.
