Peale Venemaa Föderatsiooni relvajõudude üksuste Hersonist taandumist ei ole kontrollitavate territooriumite osas märkimisväärseid muutusi toimunud.
Ilm on soosinud mudahooaja jätkumist ja piirkonniti ka teede lagunemise süvenemist. Seetõttu on kuni maa külmumiseni tõenäoline vaid lokaalsete rünnakute tegemine nii Ukraina kui Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) poolt. Tavapäraselt tahkub maapind umbes detsembri keskpaigas. Lisaks manöövrile on piiratud ka lähiõhutoetus ja õhureke mehitamata õhusõidukitega. Kõige selle tõttu on kaitsval poolel eelis.
Venemaa tavalaskemoona varud ei ole piiramatu ressurss. Venemaa on seni hoidnud kõrget operatsioonitempot Ukrainas tänu nõukogude pärandile. Suurtest mobilisatsiooniladudest on välja veetud laskemoona ja ka sõjatehnikat. Tänaseks on Venemaa hinnanguliselt ära kulutanud 2/3 kogu oma laskemoonast. Venemaa sõjatööstuskompleks ei ole võimeline samas tempos laskemoona juurde tootma vaatamata erinevatele teadeannetele. Senise operatsioonitempo juures oleks Venemaa võimeline jätkama sõjategevust kuni 2023. aasta teise pooleni.
Jätkamaks sõjategevust võimalikult kõrges tempos ja võimalikult kaua, on Venemaa abi saamiseks pöördunud nii Põhja-Korea, Valgevene kui ka Iraani pole, et saada ründedroone ja tavamoona. Venemaa on küsinud ka täppismoona, mille varud on kriitilise piirini jõudnud, kuid seni pole veel saanud. Viimaste nädalate Venemaa õhu- ja raketirünnakute intensiivsus ei ole mitte märk sellest, et laskemoona on juurde saadud, vaid osa teadlikust strateegiast kulutada täppismoon Ukraina kriitilise tsiviiltaristu pihta.
Selliselt Venemaa juhtkond tõenäoliselt loodab murda Ukraina vastupanu ja lääne toetus käesoleval talvel, eesmärgiga sundida Ukraina läbirääkimistele. Miinimum eesmärk tõenäoliselt on operatsioonitempo alla toomine, mis võimaldaks kokku hoida laskemoona ning ümber organiseerida oma väed. See loob tingimused võimalikuks pealetungiks järgmine kevad ning seeläbi saavutada parem positsioon võimalikes läbirääkimistes. Venemaa seisukohast on neile soodne ka stsenaarium, kus konflikt külmutakse sarnaselt 2015. aastale. Külmutatud konflikt võimaldaks taastada Venemaa sõjaline lahingvõime, mis on Venemaa agressiivse välispoliitika jõustamise vahend.
Selleks et hägustada pilti Venemaa reaalsest lahingvõimest, kasutab Venemaa üsna oskuslikult oma mõju- ja infooperatsioone eesmärgiga näidata Venemaad võimsana, kui ta tegelikult on ja Ukraina olukorda lootusetuna. Üks hägustamise viise on meedia huvi võimendamine uute relvasüsteemide kasutusele võtmise kohta. Näiteks on Venemaa mitu aastat edasi lükanud tähtaegu, millal mandritevaheline ballistiline rakett Sarmat relvastusse jõuab. Lõpuks ta jõuab ja see ei ole kuidagi seotud Ukraina sõjaga. On võimalik, et veel aasta jooksul toimub Sarmati katsetus (eelmine toimus 20. aprill 2022). Sarmati laskmiseks kõige loogilisem aja-aken oleks detsember, sest Venemaa strateegiliste raketivägede aastapäev on 17. detsember. Seda tähtpäeva kasutakse tavapäraselt strateegilise sõnumite edastamiseks nii sisetarbijale kui ka läänesuunas.
Jätkatakse valmistumist sõjapidamiseks talvistes tingimustes ning käivad ettevalmistused piirkonniti pealetungide jätkamiseks. Lahingtegevuses osalenud VF RJ üksused vajasid Hersoni piirkonnast taandumise järel reorganiseerimist. Kestab osade üksuste ümberpaigutamine teistele suundadele. Üksuste ja varustuse liigutamisel on jätkuvalt kriitilise tähtsusega Krimmi sild. Seal on tuvastatud õhudessantvägede ja teiste üksuste siirmist. Toimuvad rutiinsed siirmised, kuid tasub märkida üksuste liigutamist Donetski suunale, mis on vajalikud rünnaku hoo ülevalhoidmiseks. Pealetungil on tarvilik muuta jõudude tasakaalu enda kasuks, teisalt on vaja senisest rohkem kogenud sõjaväelasi mobiliseeritute kõrvale, kellel on võrdlemisi puudulik väljaõpe.
Ka Eesti piiride läheduses toimuvad tegevused toetavad sõjapidamist Ukrainas. Ukrainasse on viidud üksusi ja tehnikat, mis märkimisväärselt mõjutab lahingvõimet alalistes paiknemiskohtades. Mobiliseerimisega oli probleeme: Leningradi oblastis ei tulnud mobilisatsiooniülesannete täitmisega toime neli rajooni: Viiburi, Kingisepa, Kiriši ja Luuga. Mobiliseeritute väljaõpe on toimunud Pihkva ja Leningradi oblastite kõigis peamistes üksustes. Koolitatakse kergjalaväge ja tuletoetusüksusi. Väljaõpe on olnud erineva kestusega ning tasemega. Mobiliseeritute üksused on saanud väljaõpet maksimaalselt pataljoni tasemel tegutsemiseks ning ei ole võimelised osalema ühendväe operatsioonides.
11. novembri ettekandes kirjeldatud sõjategevuses osaleva erasõjafirma Wagner Group relvastusse kuulub märkimisväärne arsenal tehnikat. Tankid ja jalaväe lahingumasinad on samad, mis regulaarvägedel. Tuletoetus on lahingutes määrava tähtsusega ja peamine kaotuste põhjustaja. Wagneril on tuvastatud järgnevate märkimisväärsete süsteemide kasutamine: reaktiivsuurtükk „Uragan“ laskekaugusega kuni 35km, suurekaliibriline liikursuurtükk 2S7M „Malka“ laskeulatusega kuni 37km, VF RJ puhul armee taseme tuletoetusesse kuuluv termobaarilise moonaga reaktiivsuurtükk TOS-1A „Solntsepjok“ jm. Lähiõhutoetuseks kasutatakse ründelennukeid Su-25.
