Jäta menüü vahele

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Meedias on viimaste kuude jooksul võinud tekkida mulje, et Ukrainat rünnanud agressorriik on oluliselt nõrgenenud – alates 24. veebruarist on kaotatud vähemalt 1400 tanki, ligi 3000 soomukit ja ~100 000 isikut on hukkunud, kadunud või haavatud.

Küll aga tuleb siinkohal mõista, et Venemaa Föderatsioon (VF) on alustanud ühemõtteliselt oma võimete ja varude taastamisega ja praegu puuduvad märgid, et VF oleks taganenud oma sõjalistest eesmärkidest. Seda kinnitab suvel mobiliseeritud sõjatööstus (näiteks Kalašnikovi kontserni tootmismaht on suurenenud ~40%), septembris alustatud esimese laine mobiliseerimine ja võimalik teise laine mobiliseerimine 2023. aastal ning suurtükimoona ja täppismoona varude täiendamine nii oma tehastest kui ka partnerriikide poolt.

Septembris alustati nii VF-is kui ka okupeeritud aladel mobilisatsiooniga, selleks et luua ja täiendada sõjaks vajalik inimressurss. Viimastel nädalatel on avalikkuses esile kerkinud mulje, et VF läbiviidav mobilisatsioon võib olla ebaõnnestunud katse: kehv väljaõpe ja distsipliin, viletsad elamistingimused ja aegunud varustus. Kuid oluline on mõista, et tõenäoliselt on ~300 000 sõdurit suudetud mobiliseerida ja seda olukorras, kus kaotuseid on olnud ~100 000 isikut – see tähendab et ca 200 000 sõdurit rohkem kui enne sõda. Tõenäoliselt ei ole mobiliseeritud sõdurid väga hästi väljaõpetatud, distsiplineeritud ega relvastatud, kuid nad kätkevad endas reaalset sõjalist jõudu.

Käimasoleva nädala jooksul on Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) sarnaselt varasematele nädalatele viinud läbi rühma kuni roodu suuruseid rünnakuid peamiselt Donetski oblastis – seda ilma suurema eduta. Teistes regioonides VF RJ valmistavad peamiselt ette kaitsepositsioone, mis viitab nende soovile jääda vähemalt talvekuudeks väljakujunenud positsioonidele paikseks. Järgmise nädala ilm soosib kaitsvat poolt – mudahooaeg ei ole veel lõppenud, valget aega on vaid ~8 tundi ja esineb palju madalat pilvisust (õhuluure ja õhutoetus on häiritud). Võimalik, et potentsiaalne operatsioonide alustamise aja-aken mõlemale osapoolele jääb pigem uue aasta algusesse.

Käesolev nädal näitas, et ka Ukraina piiridest sadade kilomeetrite kaugusel asuvad strateegiliselt olulised VF lennu- ja sõjaväebaasid on sõjaliselt mõjutatavad. 5. detsembril viidi läbi rünnakud VF territooriumil asuvatele Engelsi ja Rjazani lennuväebaasidele ning 6. detsembril Kurski lennuväebaasile. Lennuväebaaside rünnakute näol on tegemist märgilise arenguga – nii kaugel VF sügavuses pole senini toimunud rünnakuid militaartaristu vastu. Venemaal rünnati selgelt sõjalist objekti, kuid samal päeval ründas VF taas UKR tsiviiltaristut. Suurema kahju hoidis ära õhukaitse (~70 väljalastud raketist suudeti Ukraina kindralstaabi teatel alla tulistada ~60 raketti).

Keri üles