Jäta menüü vahele

Kaitseväe peaarst: oleme õppusega seotud riskidele otsa vaadanud ja nendega arvestanud

Kaitseväe peaarsti kolonelleitnant Targo Lusti sõnul on viiruskolde tuvastamisel esimesteks sammudeks kiirtestimine, kiire lähikontaktsete tuvastamine ja isolatsioon. Riskidest õppuste korraldamisel ollakse tema sõnul kaitseväes teadlikud ja nendega arvestatakse.

„Risk ei ole kusagile kadunud, see on olemas. Me teame, et nakatumisnäitaja vabariigis on 300 lähedal,“ ütles kolonelleitnant Lusti. „Tegelikult saame me iga nädal ka kaitseväes positiivseid juhtumeid. Õppusel on olemas riskid, aga me oleme neile kõigile otsa vaadanud.“

Tema sõnul maandatakse riske eelkõige distantsi hoidmisega, isikliku hügieenidistsipliini järgimise ja isoleerimisega, mida kasutatakse COVID-positiivsete tuvastamise korral.

„Suurem oht peitub olukordades, kus need inimesed, kes igapäevaselt kokku ei puutu, satuvad ühte ruumi,“ lisab kolonelleitnant Lusti ja toob näiteks staabi koosseisu, kuhu tuuakse üle Eesti erinevate väeosade inimesed kokku, segunevad liitlased ja reservväelased. „Riskimaandusmeede on see, et koosseis oleks enne õppust testitud ja teste korratakse igal viiendal päeval.“

Kaitseväe peaarsti hinnangul on kõige olulisem see, et inimesed ise mõtleksid sellele, kust viiruse oht kõige suuremal määral nendeni võib jõuda, kas nad on kellegagi kokku puutunud, et nad peseksid korralikult käsi, et nad ei saastaks ühtegi pinda kusagilt, ei viiks seda viirust edasi ega võtaks seda kusagilt vastu.

Esimeste sümptomite ilmnemisel tuleks aga anda teada, et nüüd oleks tarvis testida. Kolonelleitnant Lusti kinnitab, et kaitsevägi on saanud terviseametilt piisavas koguses kiirteste. Üha enam hakkab kaitset pakkuma ka vaktsineerimine.

„Me saame öelda, et kaitseväe isikkoosseisust on vaktsineeritud 53 protsenti, meedikutest sealhulgas 90 protsenti ja need ajateenijad, kes on parameediku õppes olnud, nende isikkoosseisust 90 protsenti on vaktsineeritud,“ selgitas Lusti. „Seega ma hindan, võttes maha ajateenijad, et õppusel Kevadtorm osalev isikkoosseis on vaktsineeritud 40-50 protsendi ulatuses.“

Õppusele saabunud reservväelastel tuleb kõigil teha kiirtest, mille vastuse saab 15 minutiga ja kui see kiirtest on negatiivne, siis järgneb tavapärane formeerimine. Erinevus seisneb selles, et kui reservväelane osutub COVID-positiivseks, suunatakse ta võimalusel kodusele ravile, mitte väeossa nagu ajateenija puhul toimitakse.

Koroonaviiruse leviku ohtu Kevadtormi õppusel hindab 1. jalaväebrigaadi staabi meditsiiniohvitser major Indrek Olveti keskmiseks. Tema sõnul on õppusel olnud üksikuid väiksemaid koldeid, mis on seni püsinud kontrolli all.

„Arvestades, et sõdurid on suhteliselt tihedasti koos, majutus, soomukites tihedalt koos olek – see kõik kindlasti tõstab nakatumise riski,“ rääkis major Olveti. „Sama kehtib ka staapide kohta, kus ollakse telkides ja töökonteinerites tihedalt koos. Vahet pole, kas tegemist on COVID-iga või tavalise külmetusviirusega, see kõik tõstab riski.“

Kuid esimesel õppuse nädalal pole major Olveti sõnul suuremaid haiguskoldeid välja kujunenud ning üksikuid väiksemaid koldeid on praeguseks suudetud kontrolli alla hoida.

Oluliseks viiruse leviku vältimise meetmeks peab major Olveti kiirteste, mis on üksuste meedikutel olemas ja mille abil saab sõeluda välja need, kellel on mõni tavalisem külmetushaigus või kurguvalu nendest, kes on nakatunud koroonaviirusesse.

„Kui aga kiirtest osutub positiivseks, siis sõidutatakse võitleja esimesel võimalusel vastava transpordiga Tapa sõjaväelinnakusse, kus talle tehakse niinimetatud „pikk test“ ehk PCR-test, mis on oluliselt täpsem ja annab lõpliku vastuse,“ ütles major Olveti.

1. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii jaoülema nooremseersant Handreas Hallimäe sõnul on suurim muutuja olnud see, et koroonaviirus on tema ajateenistuse käiku pärssinud väeosast väljas käimise korralduse osas.

„Ajateenija ütleb esimese asjana, et ei saa linnaloale,“ ütleb nooremseersant Hallimäe. „Suures pildis tähendab see, et me kõik oleme rohkem [väeosas] sees istunud ja rohkem üksusega kokku harjutanud, siis see kõik on arendanud meie koostegutsemise võimet.“

Nooremseersant Hallimäe ütles, et väeosas on ajateenistuse vältel koroonaviiruse tõttu olnud praegustest rangemad piirangud. Riskide maandamiseks isoleeriti kõik vähegi haigustunnustega inimesed, välditi teiste üksustega kokkupuudet, kanti maske ning käidi erinevatel aegadel pesemas.

Keri üles