Jäta menüü vahele

Kaitseväe toetuse väejuhatus tähistas 103. sünniaastapäeva

Eile tähistas kaitseväe toetuse väejuhatus oma 103. sünniaastapäeva, pidades traditsioonilise mälestustseremoonia Tallinna Hiiu-Rahu kalmistul Eesti sõjaväelogistikute esimese ülema kindralmajor Rudolf Reimanni haual. Kindral Reimann asus juhtima 21. novembril 1918 loodud Varustusvalitsust, mis on tänase toetuse väejuhatuse eelkäija.

„Meie lipul on kiri „Ex Nobis Dependet! – meist sõltub!“ ja igal aastal, kogunedes siin, meie üksuse kõige esimese ülema kalmul, tunnetame väga selgelt seda ajaloolist vastutust ja neid asendamatuid ülesandeid, mis on ühes 103-aastaseks saanud Eesti sõjaväelogistika loomisega meie õlule pandud,“ ütles toetuse väejuhatuse staabiülem kolonelleitnant Valdo Veski mälestustseremoonial.

Kolonelleitnant Veski lisas, et nende saja kolme aastaga on palju muutunud, kuid printsiibid on säilinud. „Kuigi elame täna hoopis teistsuguses keskkonnas, on nende saja aastaga ka palju samaks jäänud – elame endiselt ohtlikus maailmas ning täidame väejuhatusena sarnaseid ülesandeid sarnastel eesmärkidel. Nii nagu Vabadussõja ajal, sõltub ka täna meist, sõjaväelogistikutest, kõigi üksuste tagamine ja toetamine,“ ütles kolonelleitnant Veski.

Varustusvalitsuse õigusjärglasena vastutab toetuse väejuhatus hea selle eest, et Eesti kaitsevägi oleks alati lahinguvalmis, tagades võitlevatele üksustele relvastuse ja laskemoona, varud ja varustuse, korraldades sõjaväelogistikat ja hoides kindla toetuspinnana tagalateenindust.

Mälestustseremooniat peeti tulenevalt kõrgest COVID-19 nakkusohust tagasihoidlikult ning väikeses ringis. Esindatud oli nii toetuse väejuhatus kui ka korporatsioon Rotalia, mille vilistlane kindralmajor Reimann oli. Mälestustseremoonia käigus asetati toetuse väejuhatuse ja korporatsioon Rotalia lippude all kindrali hauale pärg.

Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus ning astus 1903. aastal vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis oma karjääris 1917. aastal alampolkovnikust diviisi intendandiks. 28. detsembril 1917 tuli Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks. 11. novembril 1918 määrati ta loodava Varustusvalitsuse ülemaks. 1932. aastal ülendati Rudolf Reimann kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas.

2002. aasta mais taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) on 21. novembril 1918 asutatud Varustusvalitsuse õiglusjärglane. Omaaegsel Varustusvalitsusel oli väga suur roll Vabadussõja võidus, sest see struktuuriüksus pidi tagama Rahvaväele kõik sõjapidamiseks vajaliku – relvastuse, laskemoona, varustuse, riietuse, majutamise ja toitlustamise.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest, lõpetades tugiteenustega. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv- ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskus tagab kaitseväelastele meditsiinitoetuse.

Galerii

Keri üles