Jäta menüü vahele

Kaitsevägi arvab reservi ligi 2600 ajateenijat

Täna arvatakse reservi viimased möödunud aasta juulis ja oktoobris ajateenistust alustanud ajateenijad, kes jätkavad juba oma teenistust reservis.

Kaitsevägi on suutnud alates 12. märtsist Eestis välja kuulutatud eriolukorrast hoida enamiku ajateenijaist viirusest puutumatuna, kuna väeosades kehtestati koheselt väga ranged nõuded viiruse leviku takistamiseks – ajateenijatel keelati ilma mõjuva põhjuseta minna väeosadest välja nii nädala sees kui nädalalõppudel. Lisaks viidi sisse ranged hügieenireeglid kevadiseks väljaõppeperioodiks ning isoleeriti kõik need, kes olid kokku puutunud viiruskandjaga. Nende meetmete rakendamine andis tulemuse, kus viirus tuvastati vaid kahel ajateenijal, kes on tänaseks tervenenud, ning kaitsevägi on suutnud pandeemia levikut vältida.

Tänu nendele meetmetele saavad 2019. aastal teenistust alustanud ajateenijad naasta kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi otsusega ennetähtaegselt tsiviilellu tagasi oma perede ja tegemiste juurde. Vastavalt juhataja otsusele lähevad ajateenijad reservi üksuste ja etappide kaupa, kui kõik väljaõppe eesmärgid on saavutatud. Reservi arvatakse ligikaudu 2600 ajateenijat, kes alustasid teenistust 2019. aastal. 2020. aasta alguses kaitseväega liitunud ligikaudu 460 ajateenijat jätkavad oma teenistust.

„Põnev aeg oli – rühmakaaslased, katsumused, millest koos üle saime, proovikivid, mis meid karastasid, vennaskond. Meile langes nii au kui ka vastutus olla esimene eranditult ajateenijatest koosnenud soomusrühma jalastuv koosseis ning ma usun, et me saime sellega päris hästi hakkama,“ ütles Scoutspataljoni nooremseersant Franco Susi.  

Tänasega arvati täna 1. jalaväebrigaadis reservi kokku pea 1330 ajateenijat, kes omandasid riigikaitsmiseks vajalikke teadmisi ja erialaseid oskusi Scoutspataljonis, Viru ja Kalevi jalaväepataljonides, tagalapataljonis, suurtükiväepataljonis, õhutõrjepataljonis, pioneeripataljonis, staabi- ja side-, tankitõrje- ning luurekompaniis. „Eriolukord kehtestas ka meile omad piirangud, kuid tänu teie distsipliinile ja tahtele oleme me suutnud teha rohkem, kui olukord meile võimaldas – reservarmee müür tugevneb mitme ilusa ja tugeva müürikivi võrra. Et see müür jääkski purustamatuks, hoidke üksteisega ühendust – ühtseks treenitud üksuse vaim peab kestma. Ärge unustage, et olete kõige paremad riigikaitsjad, jätke meelde, et teie suudate palju rohkem kui ise arvate ning säilitage kirg ning hasart kõiges, mida te teete,“ ütles peatsetele reservväelastele 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Samuti arvati 2. jalaväebrigaadis reservi ligi 800 ajateenijat, kes Kuperjanovi jalaväepataljonis omandasid jalaväe, miinipilduja ja lahingteenindustoetuse väljaõppe. „Tänan kõiki 2. jalaväebrigaadi ajateenijaid nende teenistuse eest. Kriisiolukorras väljaõppe jätkamine asetas ka nemad pingelisse olukorda, kuid tänu vastupidavusele ja riigikaitseliste vajaduste mõistmisele, olid nad sellest üle ja viisid kõik tegevused lõpuni. Lahinguvalmiduse seisukohalt on meie tulevaste reservväelaste panus äärmiselt oluline ja ma tunnustan nende koostöövalmidust ning julgust,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Metsa.

Ka vahipataljonist läheb selle ja järgmise nädala jooksul reservi 118 ajateenijat, kellest põhiosa moodustavad sõjaväepolitsei meeskonnad sõjaväepolitsei erialal, kuid ka parameedikud, sidemehed ja autojuhid. „Mul on tõsiselt hea meel vaadata juulikutset reservi minemas tugevamate ja osavamatena, valmis teenistuseks reservis ja tsiviilelu väljakutseteks. Meile kõigile on viimased kümme nädalat olnud raske, kuid ka selle väljakutsega said võitlejad hästi hakkama ning õppuste tsükli lõpus on üksus reservteenistuseks hästi valmis,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Margot Künnapuu.

Möödunu nädalal läksid juba 141 staabi-ja sidepataljoni ajateenijat reservi, kes omandasid sidepataljoni väljaõppe käigus autojuhi, sidemehe, süsteemiadministraatori, kuulipilduri, tankitõrjuri, soomukijuhi, snaipri, väliköögi, jaoülema, rühmaülema, rühmavanema, parameediku, kompaniiülema abi väljaõppe ja kogemuse.

Samuti läksid Ämaris asuva toetuse väejuhatuse logistikapataljoni 212 sõdurit reservi, kelle hulgas on erialalt nii parameedikuid, autojuhte, tõstukijuhte kui mehhaanikuid. Lisaks lõpetavad ajateenistuse tänase seisuga veel kuus sõdurit, kelle erialased ülesanded said selle nädalaga läbi.

Kaks nädalat tagasi arvati reservi 30 mereväelast, kes oma ajateenistuses jooksul omandasid sideoperaatori, motoristi, relvastusmadruse ja kokka erialasi. „Väljaõppe eesmärgid saavutati sellel raskel perioodil. Ajateenijaid said palju merel olla ja tublisti jahiti miine ning leiti märkimisväärses koguses lõhkekehi. Ajateenistus annab suure kogemuste pagasi ning sõbrad terveks eluks. Ootame teid juba reservõppe kogunemistel,“ ütles laevastiku ülema ülesannetes kaptenleitnant Mati Terve.

Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuulist teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis. Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kolme kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi eriala või nooremallohvitseride kursuse.

Fotod:

Viru jalaväepataljoni rivistus

2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni rivistus

Logistikapataljoni rivistus

Kuperjanovi jalaväepataljoni rivistus

Keri üles