Jäta menüü vahele

Küberväejuhatuse tulevased jaoülemad panid end proovile lipurännakul

Möödunud ööl läbisid tulevased küberväejuhatuse jaoülemad Ämari linnaku lähistel nooremallohvitseride baaskursuse algust tähistava tradistioonilise lipurännaku, kus näitasid meeskonnatöö sujuvust ja oma juhiomadusi.

„Lipurännaku võitnud jao liikumiskiirus täisvarustuses ja lisakoormusega oli muljetavaldatav,“ ütles küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljoni veebel staabiveebel Jevgeni Kuznetsov. „Staabi- ja sidepataljon harjub oma uue asukohaga järjest enam. Seetõttu olid meil tänavu uued nii rännaku koht kui marsruut ning maastik võimaldas meil ka kahte kontrollpunkti uuendada. See meeldis nii õppuritele kui ka läbiviijatele.“

Ligi 60 juulis ajateenistust alustanud sõdurit ja tegevväelast läbisid lipurännakul jao kaupa ligi 20-kilomeetrise vahepunktidega raja, kus pidid lahendama erinevaid meeskonnaülesandeid ja -harjutusi. Viies punktis tuli sõduritel täita erinevaid ülesandeid, muu hulgas transportida haavatu, käsitseda relvi, lugeda kaarti ja läbida veetakistus. Rännaku ajal hindasid instruktorid ka õppurite juhiomadusi ning see määrab tulevikus sõduri sõjaaja ametikoha.

Pärast kuus nädalat kestvat nooremallohvitseride baaskursust ootab sõdureid ees seitse nädalat kestev nooremallohvitseride erialakursus, kus tulevased jaoülemad omandavad vastava allüksuse erialaspetsiifilised teadmised.

Lipurännak toimub nooremallohvitseride baaskursuse alguses, kus tulevased eri struktuuriüksuste jaoülemad lunastavad sideväelaste nooremallohvitseride kursuse lipu ning õppuri märgid. Lipp on allüksuse sümbol, mis aitab luua ja alal hoida ühtsustunnet ning teadliku distsipliini ja kursuse traditsioone.

Traditsioonilise lipurännaku eesmärk on arendada jaoliikmete omavahelist koostööd. Samuti toob rännak välja üksikvõitleja nõrgad ja tugevad küljed. Nooremallohvitseride kursuse lipurännaku traditsioon sai alguse 1995. aastal lahingukoolis Võrus.

Keri üles