Jäta menüü vahele

Mereväelased tähistasid väeliigi 103. aastapäeva

Mereväelased tähistasid täna, 19. novembril väeliigi 103. aastapäeva piduliku rivistusega Miinisadama linnakus.

„Käesoleva aasta suurimad muudatused on struktuuri ümberkorraldus ja uute võimete tulemine. Mereolukorrateadlikkus, meremiinid ja pealveetõrje on olnud midagi, millest oleme aastaid kirjutanud, rääkinud ja soovinud. Merevägi seisab täna kindlamalt kui kunagi varem, selle põhjuseks on meie endi hea tehtud töö ja sõbrad – Eestis ja väljaspool Eestit,“ ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska oma aastapäevakõnes.

Väeliigi tähistamine algas Põhja-Tallinnas Miinisadama linnakus, kuhu rivistati kõik teenistuses olevad mereväelased. Lisaks on Eesti mereväe laevad täna lipuehtes ehk heisatud on signaalkoodi lipud vöörist üle mastitoppide ahtrisse.

Rivistusel tunnustati mereväe töötajaid ja tegevväelasi teenetemärkidega ning kuulutati välja aasta teenistuja tiitel. Kauaaegse ja kohusetruu teenistuse said mereväeristid kaptenleitnant Mati Terve ja kaptenleitnant Erkki Silm. Mereväe aasta ohvitseri tiitli pälvis nooremleitnant Urmo Urbus, allohvitseri tiitli nooremveebel Aleksandr Popolitov ja aasta töötaja tiitli proua Vilma Ressar.

Eesti merejõudude loomise päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valitsuse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller. Mereväe taasloomise esimeseks tähiseks peetakse 1993. aasta 1. juulit, mil kaitsejõudude peastaabis moodustati väeliiki taastama hakkav mereosakond. Esimene sõjajärgne mereväe ülem mereväekapten Roland Leit nimetati ametikohale 10. jaanuaril 1994. aastal.

Mereväel on tänavu olnud käsil mitmed uued võimearendused. Aasta algul lisandusid mereväe laevastikku kaks väekaitsekaatrit – EML Risto ja EML Roland. Kiirelt on arenenud ka parema mereolukorrateadlikkuse loomine. Lisaks saab merevägi endale sellel aastal meremiinide võimekuse ning oktoobris sõlmitud lepingu alusel 2023. aastaks ka laevatõrje raketisüsteemid.

Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje ning mereolukorrateadlikkuse tagamine. Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse võimalikke ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikele.

Galerii

Keri üles