Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • „Saime mitmeid häid mõtteid, mida kodumaale kaasa võtta – näiteks reservväelaste kaasamine ja lävimine oma tööandjatega. Kardan, et meie ettevõtted ei oleks töötajate reservõppustele saatmisel eriti paindlikud, sest ohutunnetus ei ole niivõrd ilmne,“ ütles UK reservüksuste peasekretär kolonel Adrian Walton.

    Liitlaste reservohvitserid kohtusid Eestis olles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sireliga. Tapa sõjaväelinnakus sai delegatsioon ülevaate Eesti reservväelaste väljaõppest, reservteenistuse põhimõtetest ning Kevadtormil osalevatest üksustest. Pärastlõunal kohtuti maastikul paiknevate üksuste ja reservväelastega.

    „Nii mina kui kõik teised – me tuleme väga positiivse meelestatusega. See just ongi väga hea, et meid kaasatakse, meid koheldakse võrdväärsetena ja me tõesti oleme kursis. Ainult niimoodi reaalselt õppustel osaledes me olemegi kaitsevõimelised,“ ütles 1. jalaväebrigaadi reservväelane nooremleitnant Ene Ahas.

    Eesti reservohvitseride kogusse kuulub ligi 400 reservohvitseri, kelle hulgas on nii juriste, arste, mereväe ja sõjaväelogistika eksperte. Reservohvitseride võistkonnad on esinenud edukalt Erna retkeil ja rahvusvahelistel militaarvõistlustel, kogu liikmed on aktiivsed Kaitseliidus ning õppekogunemistel kaitseväes.

    Reservväelaste senisest aktiivsem sidumine allüksuste tegevusega on läbi julgeolekuolukorra pingestumisele kõigi riikide jaoks üha olulisemaks muutumas. Viimastel aastatel on Eesti reservohvitseride kogu panustanud aktiivselt liikmete kaasamisse brigaadide väljaõppesse, samuti tegevteenistuses olevate ohvitseride ja reservohvitseride sõjalise ettevalmistuse ühtlustamisele.

    Möödunud aastal sai Eesti reservohvitseride kogu koos Ühendkuningriigiga rahvusvahelise reservohvitseride organisatsiooni CIOR eesistujaks. Tänavu korraldatakse Eestis rahvusvaheline CIOR kongress, mis hõlmab sõjalis-sportlikku võistlust, noorte reservohvitseride seminari ja tsiviil-sõjalise koostöö õppust.

    Fotod:
    Video:  

  • „Õppuste eel küsiti kooskõlastusi kinnistute peal paiknemiseks ja manöövrite läbiviimiseks. Siis tuligi jutuks, et äkki saaksime koostöös selle silla korda teha, et rasketehnikaga oleks võimalik üle jõe liikuda,“ ütles põllumajandusettevõtja Arti Silm. „Üllatavalt kiiresti on see asi teoks saanud. Tegime natukene eeltööd, mõni päev kõva tegemist ja paistab, et juba õhtuks on sild valmis.“

  • „Koostöös Eesti kaitseväega allun mina otse brigaadijuhile selleks, et integreeruda Eesti üksustega kuna BALTBAT sõltub otseselt Eesti kaitseväest. Lisaks jagame omavahel kogemusi ja protseduurilisi kogemusi meie liikumiste ja treeningharjutuste ajal,“ ütles NATO Läti lahingugrupi asejuhataja major Jonas Sanchez Merino.

  • Õppus Kevadtorm 2019 on kulmineerumas suurte õppelahingutega Ida-Virumaa linnades ja külades. Olulisemad manöövrid on siiani ellu viinud 2. jalaväebrigaadi alla kuuluv Balti pataljon, mida on toetanud 22. pataljonile allutatud Kanada mehhaniseeritud jalaväeüksus soomustransportööridel LAV-6.

  • „On hea meel, et meil avaneb võimalus külastada lähedast liitlast Eestit aastal, mil NATO tähistab organisatsiooni 70. aastapäeva ning Eesti 15. aastat selle liikmena,“ ütles NATO 1. alalise mereväegrupi ülem viitseadmiral Edward Cashman.

    Sadamavisiidi ajal kohtuvad sõjalaevade komandörid kohaliku omavalitsuse esindajate, riigiametnike ja Eesti kaitseväelastega. Samaaegselt saavad laevade meeskonnad võimaluse paaripäevaseks puhkuseks ning kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks.

    Pardatähist F237 kandev Ühendkuningriigi Type 23-klassi fregatt HMS Westminster sildub Eesti külastuseks Tallinna Vanasadamasse. Sõjalaeva relvastusse kuuluvad raketisüsteem Harpoon, Stingray torpeedod, õhutõrjesüsteem Sea Ceptor, sügavuslaengud, kuulipildujad ning allveelaevade vastase relvastusega Merlin või Lynx helikopter. 4900 tonni kaaluv alus on võimeline liikuma kiirusel 28 sõlme, laevaperre kuulub ligi 200 inimest.

    Sel laupäeval, 11. mail ajavahemikus 10-14.00 on kõigil huvilistel võimalik Ühendkuningriigi sõjalaeva HMS Westminster avatud laeva üritusel külastada.

    Pardatähisega DDG-107 Ameerika Ühendriikide Arleigh Burke-klassi destroyer USS Gravely on Eesti külastuse ajal samuti Vanasadamas. 155 meetri pikkusel sõjalaeval töötab ligi 310 mereväelast. Alus on 9200 tonnise veeväljasurve juures võimeline 100 000 hobujõu abil liikuma kiirusega 30 sõlme. Lisaks muule relvastusele on sõjalaeval kaks SH-60 Sea Hawk helikopterit, tiibraketid Tomahawk ning allveelaevade vastased raketid Asroc.

    „Merel olevaid sõjalaevu ei pruugi inimesed tihtipeale märgata. Just sellised sadamakülastused annavad võimaluse juhtida tähelepanu, et kohalolu siinses regioonis on osa liitlaste ühisest heidutusvõimest. Harjutame pidevalt ja viime läbi õppusi, hoidmaks ülal valmisolekut kollektiivkaitseks – just nagu maal ja õhus opereerivad NATO üksused,“ ütles viitseadmiral Cashman.

    NATO 1. alaline mereväegrupp on üks neljast NATO püsivast mereliste kiirreageerimisjõudude hulka kuuluvast üksusest, mis allub NATO merelisele väejuhatusele. Üksused osalevad liitlas- ja partnerriikide poolt korraldatavatel õppustel, harjutustel ja operatsioonidel ning on valmisolekus kriisiolukordadele reageerimiseks.

    Eesti merevägi on NATO mereliste üksuste töösse panustanud üle kümne aasta. Samuti kirreageerijate hulka kuuluvat NATO 1. alalist miinitõrjegruppi kui ka selle juhtstaapi on juhtinud Eesti mereväeohvitserid; üksuse töösse panustatakse nii miinijahtijate kui staabi- ja toetuslaevaga.

  • Võistluse žürii hindas töid neljas vanuserühmas, lisaks antakse välja kaitseväe tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) grupi eriauhinnad ning parima juhendaja auhind.

    Parim juhendaja on õpetaja Aire Rässa Kohtla-Järve Slaavi Põhikoolist. Vanima kategooria parima õpilastöö autor on Arina Danilova Jõhvi Gümnaasiumist, 7.-9. klasside arvestuses oli edukaim Martin Aava Muuga-Laekvere Põhikoolist, 4.-6. klasside arvestuses võitis Ivan Didenko Ahtme Gümnaasiumist ja algklassides Elina Gutmann Kohtla-Järve Slaavi Põhikoolist.

    Eriauhinnad ühistööde eest lähevad Muuga-Laekvere kooli, Väike-Maarja Gümnaasiumisse, Roela Lasteaed-Põhikooli ja individuaaltöö eest Rakvere Gümnaasiumi 6. klassi õpilasele Liisa Jõgile.

    Nagu ka eelmistel aastatel viidi joonistusvõistlus läbi Nordecon AS-i välja pandud auhindadele, milleks on professionaalsed kunstitarbed. Auhinnad antakse üle õppuse Kevadtorm lõpurivistusel. Joonistusvõistlus viidi läbi 14. korda.

  • 6. ja 7. mail peetud harjutus leidis aset Tallinna sadamas ning Rohuküla-Heltermaa liinil sõitvatel praamidel. Õppuse raames harjutati praamile lähenemist ning taktikalise üksuse siirdumist kõrgema pardaga alusele.

  • 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased said õppelahingute puhkemise eel pühapäeva hilisõhtul osa võtta armulauaga väliteenistusest, mille viis läbi brigaadi kaplan kapten Peeter Paenurm.

  • „Siin nähtu on suurepärane. Eestlased on isegi liialt külalislahked, naljaga öelduna on see ka veidi mu treeningeesmärkide vastu. Üksusel on palju tegevust, seisame vastu uutele katsumustele logistikas, juhtimises ja turvaküsimustes,“ ütles Poola kaitseväe juhataja kindralleitnant Rajmund T. Andrzejczak. „Õppuse stsenaarium on väga hea, oleme valmis edasisteks suuremateks väljakutseteks.“

    Poola rannakaitse raketiüksus on võimeline Norralt ostetud süsteemidega tabama kuni 200 kilomeetri kaugusel olevaid sihtmärke. Raketisüsteemid võeti Poola mereväe 3. laevastikus kasutusse 2015. aastal, neid on võimalik kasutada nii merel liikuvate sõjalaevade kui ka strateegiliste maismaasihtmärkide vastu.

    „Rannakaitse iseenesest on kihiline ettevõtmine. Mõned ütlevad isegi, et see algab vaenlase rannikust ja lõpeb meie enda rannikul. Ja mida kaugemalt me suudame potentsiaalset vaenlast enda rannikust mõjutada, seda parem ta ju loomulikult on,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

    Poola rannakaitse raketiüksus saabus Eestisse Lublin-klassi Poola sõjalaeval. Teisipäeval, 7. mail paiknes üksus Kloogalt ümber Saaremaale, kasutades Virtsu-Kuivastu praami. Poolakate osalus Kevadtormil algas 29. aprillil ning lõpeb 10. mail.

    29. aprillist kuni 17. maini kestval kaitseväe õppusel Kevadtorm osaleb kokku üle 9000 kaitseväelase. Õppusesse panustavad nii maavägi, merevägi kui õhuvägi. Kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.

    Fotod: Video:

  • ​„Meie ülesanne on jalaväe toetamine kaudtulega," ütles pataljoni 1. kompanii 3. miinipilduja meeskonna ülem reamees Martin Luts. Äsja oldi sunnitud vahetama asukohta, ent ka uues asukohas sujus relvastuse ülesseadmine ja maskeerimine kiiresti. „Väljaõpe on olnud üsnagi raske, ent oleme hästi kokku harjutanud," lisas reamees Luts.

Keri üles