Uudised

„Kahel päeval läbivad kõik võistlejad ligi 70-kilomeetrilise raja, kümme kontrollpunkti, mehitamata postkaste ning täidavad erinevaid ülesandeid. Siin me valisime assortii huvitavatest asjadest, mida ajateenistuse jooksul õpitud on, näiteks pioneerialased ülesanded, meditsiin, tegevused hoonestatud alal,“ ütles suurtükiväepataljoni staabi- ja tagalapatarei ülem kapten Valdaru ja lisas, et võistlejate jaoks olid ette valmistatud ka veelgi huvitavamad asjad, näiteks esimeses kontrollpunktis jälitati neid politseikoertega.

Kaks päeva kestnud sõjalis-sportlikul võistlusel pidid sõdurite meeskonnad läbima erinevaid kontrollpunkte. Patrullvõistluse marsruut läbis Soodla harjutusvälja, kaitseväe keskpolügooni ning Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala.

„Oleme üks jagu, proovime ikkagi kõik koos hakkama saada, siiamaani pole keegi alla andnud, toetame üksteist,“ ütles võistlusel osaleja suurtükiväepataljoni tagala- ja meditsiinirühma jaoülem nooremseersant Aaviksoo.

Suurtükiväepataljon on brigaadi lahingutoetusüksus, mille ülesandeks on vastase kiire ja efektiivne mõjutamine kaudtulega. Pataljoni ülesandeks on ka suurtükiväe erialase väljaõppe korraldamine tegev- ja reservväelastele.

Video:

„Lahinglaskmised tegelikult ongi väljaõppe kõige raskem vorm, üksused tegutsevad kombineeritult. Sisuliselt kõik elemendid sellest, millest koosnebki jalaväelahing, olid siin väljas. Ja sõdurid täidavad ülesandeid reaalse moonaga. See on väga lähedal sellele, kuidas lahing võiks välja näha,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel. „Ma saan täna öelda, et 23. jalaväepataljon, kelle põhiüksused tulevad Kuperjanovi jalaväepataljonist, on tõesti lahingvalmis. Sama saan öelda ka 12. jalaväepataljoni suhtes, kes harjutas tegutsemist pealetungilahingus alles mõned päevad varem.“

Soomuskooli ülema major Jaan Kesseli sõnul tõestas laskmine CV9035 lahingumasina 35-millimeetrilise kiirlaskekahuri Bushmaster III efektiivsust madalalt lendavate sihtmärkide hävitamisel. Tema sõnul kontrolliti ka väljaõpe ülesehituse edukust, sest õiget tunnetust, kauguse hindamist, sihtmärgi saatmist ja „päästmist“ treeniti simulaatoritel harjutades.

„Tänane tulemus näitab, et Scoutspataljoni A-soomusjalaväekompanii on teinud tublit tööd meeskondade treenimisel ja oskuste alalhoiul. Meeskond suutis hävitada kõik kästud sihtmärgid, seega võib rahul olla,“ ütles major Kessel.

Belgia kaitseväelaste poolt juhitud mudellennukid said tabamuse 2200, 1600 ning 1100 meetri kaugusel. Soomuskooli ülema kinnitusel lubab kiirlaskekahuri võimekus tabada ka kaugemaid sihtmärke, kuid et tegemist oli esimese Eestis korraldatud õhusihtmärkide lahinglaskmisega CV9035-le, otsustati väiksema vahemaa kasuks. „Võiks öelda, et tänasest täienes Eesti kaitseväe õhutõrjevõimekus,“ lisas major Kessel.

Laskmisel osalenud sihtur nooremseersant Siim Vaikmäe ütles, et võrreldes maasihtmärkide laskmistega oli tänane harjutus mõnevõrra keerulisem, sest õhusihtmärk kipub liikuma üles-alla, küljelt-küljele ning selle tabamisel ei tohi kiirustada ega ka liialt kaua oodata.

„Esimesel laskmisel tabasin ma lennuki kahe tuhande kahesaja meetri kaugusel, sihtmärk oli sihikupildil väga väike. Reaalne lennuvahend on mudellennukist kümneid kordi suurem, seega läks meil päris hästi,“ ütles nooremseersant Siim Vaikmäe.

Jalaväe lahingumasinad CV9035 toodeti Rootsi ettevõttes BA Systems Hägglunds AB. Soomukil on 600 kilovatine Scania V8 diiselmootor ning 35-millimeetrine kiirlaskekahur Bushmaster III, mille efektiivne laskeulatus on 4 km ja kiirus 200 lasku minutis. Jalaväe lahingumasina relvastusse kuulub ka 7,62-millimeetrine kuulipilduja ning 10 kild- ja suitsugranaadi laskeseadet.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega soomusmanööverüksus.

Fotod:
Video:

„Kaitsevägi saab edukalt tegutseda tänu kohalike omavalitsuste juhtide ja kohalike elanike vastutulelikkusele ning toele. Aidates kaitseväel korraldada iga-aastast õppust, saavad kõik eestimaalased anda otsese panuse Eesti riigikaitsesse,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

„Tabamiseks oli kõigile Belgia sihtmärgisüsteemi poolt lennutatav Ultima droon-lennuk, mida lasti viie ja nelja kilomeetri kauguselt,“ ütles 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni ülem major Tanel Lelov.

Ta lisas, et antud harjutus oli õhutõrjepataljoni ajateenijatest raketipatarei ajateenistuse parimatele meeskondadele kulminatsiooniks, kus eelnevalt omandatud teoreetilised teadmised sai realiseerida lahingraketti lastes.

„Seni on tabamused olnud 100-protsendilised. On tuvastatud küll mõned kitsaskohad, mida väljaõppes järgmine kord parandada saame,“ ütles major Lelov ajateenijate laskeharjutuste soorituste kohta.

Meeskonnavanemana harjutusest osa võtnud ajateenija nooremseersant Artur Kusnerov, kes täitis sihturi ülesandeid, jäi oma meeskonna sooritusega väga rahule. Ta lisas, et sääraste ülesannete täitmisel ongi meeskonnatöö äärmiselt oluline – kõik peavad teadma, mida nad teevad ja mis rolli meeskonnas täidavad.

„Harjutus läks üllatavalt hästi kuna väljas paistab päike ja taevas oli enam-vähem selge. Hommikul olid aga väga keerulised ilmastikuolud – madal pilvisus ja sihtmärki polnud hästi näha. Praegust lasku soosis aga ilm ja kõik läks hästi,“ ütles nooremseersant Kusnerov vahetult peale laskeharjutust.

Kokku osales laske- ja toetava personaliga harjutusel ligi 200 inimest, kellele lisandus ligi 50 inimest liitlasvägedest. Sihtmärkide poole lendas täna kokku 22 õhutõrjeraketti, neist 10 Mistralit ning 12 Stormer HVM raketti.

Õhutõrjepataljoni ülesanne on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Ülesannet täidetakse maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse radarite abil ülevaadet õhuruumi kohta.

Video: 
Fotod:

Kui möödunud nädalal said Kevadtormil osalejad näidata enda riigikaitsealaseid oskusi Ida-Virumaal peetud aktiivsetes lahingutes, kus kasutati vaid imitatsioonivahendeid,  siis laupäevast alanud 1. ning 2. jalaväebrigaadide lahinglaskmised nõuavad sõduritelt nii täpsust sihtmärkide tabamisel kui ka erinevate manöövrite sooritamist pataljoni koosseisus.

Laupäeval lahinglaskmisi külastanud Kevadtormi üldjuht kindralmajor Indrek Sirel kiitis nii osalejate kui ka lahinglaskmiste korraldajate sooritust hindele väga hea: „Lahinglaskmiste ettevalmistamine oli omaette väljakutse. Väga hea töö korraldajate poolt. Üksused tegutsesid väga hästi ning eriti hea meel on mul selle üle, et mõlemad brigaadi jalaväepataljonid ning neid toetavad lahingtoetusüksused tegutsevad ühtselt,“ ütles kindralmajor Sirel ja lisas, et ka laskmistel osalenud reservväelased tegutsesid väga professionaalselt.

Laskeharjutuse näol oli tegemist kompanii rünnakuga pataljoni raamistikus, lisaks pidid üksused täitma ka tiibamis- ning kiirkaitseülesandeid. Laskeharjutusel osales korraga kaks jalaväekompaniid ja lahingutoetusrühmad ehk miinipilduja-, tankitõrje- ning pioneerirühm.

„Peatselt reservteenistust alustavaid üksusi väljaõpetanud tegevväelased tegid oma tööd väga hästi – kõik sihtmärgid said hävitatud. Ka reservväelaste lihasmälu töötas laitmatult,“ ütles lahinglaskmistel osalenud lahinglaskmiste läbiviija, Kalevi jalaväepataljoni ülem major Ain Tiidrus. 

Sellel nädalal jätkub Kevadtorm lahinglaskmistega. Homsest neljapäevani Rutjal toimuvad õhutõrjepataljoni, Ühendkuningriigi õhutõrjujate, Scoutspataljoni ning 1. jalaväebrigaadi üksuste browningu laskmised, kaitseväe keskpolügoonil lihvib lahinglaskmistel ülesannete täitmist 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon, keda toetavad lahingutoetusüksused.

Ukraina relvastuskontrolli keskuse delegatsioon külastas kaitseväe keskpolügooni, 1. jalaväebrigaadi ning 2. jalaväebrigaadi. Aruanne hindamis- ja inspektsiooni visiidi tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele.

“Inspektorid jäid nähtuga rahule,” ütles kaitseväe relvastuskontrolligrupi ülem kolonelleitnant Peeter Kõiv. Ta lisas, et  inspektsioon vastas OSCE Viini dokumendi nõuetele.

Viini dokumendi raames võimaldavad Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni liikmesriigid üksteisele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning lubavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni (OSCE) kuulub 57 riiki Euroopast, Kesk-Aasiast ja Põhja-Ameerikast.

Lennubaasi õppekogunemise peamiseks eesmärgiks oli harjutada baasi kaitsmist julgeolekuolukorra eskaleerudes. Selleks harjutati peamiselt jalaväe taktikalisi tegevusi jao, rühma ja kompanii kooseisus. Õppekogunemine kulmineerus õppusega „Baas lukku“, mis on iga-aastane Ämari linnaku baasikaitse õppus. „Lennubaasi reservväelased näitasid oma professionaalsust ja motiveeritust ning kinnitasid, et lennuoperatsioonid saavad jätkuda ka vaatamata baasi vastutusalasse läbimurdnud vastase intensiivsele vastutegevusele,“ ütles lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus.

Baasikaitse kompanii täituvus oli üle 100%, mis tähendab, et reservväelasi tuli kohale oodatust rohkem. „Reservväelased on selle kahe nädalaga tõestanud, et nad on oluline osa lennubaasist. Te tulete kokku vaid igal kolmandal aastal või vastavalt vajadusele, kuid teie panus lennubaasi põhiülesande täitmiseks on sama vajalik ning tähtis, kui meie tegevväelaste igapäevane jõupingutus,“ ütles kolonelleitnant Lõhmus.

Õhuseiredivisjoni õppekogunemise raames harjutasid Muhu radarposti, radarihoolduslüli ning side- ja infotehnoloogia lüli kaitseüksused. Reservväelastel tuli täita ülesandeid nii Muhu radarsüsteemi põhipositsioonil, varupositsioonil kui ka rännakul. „Kaitseüksused olid 100% ulatuses täidetud ning reservväelaste motivatsioon ja tahe õppida ning üksusega koos tegutseda oli kõrge,“ ütles major Karro.  Õhuseiredivisjoni ülema major Gerry Karro sõnul saavutati õppekogunemise eesmärgid täielikult.

Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis.

„Täna hommikul nad tulid. Eile käisid juba ennem küsimas, kas võivad siia tulla. Tahavad siin mänge teha. Täitsa normis poisid. Viisakad,“ ütles Kotinuka küla elanik August Laansalu, kelle majapidamisest mõnesaja meetri kaugusel on oma varitsuskoha sisse seadnud kaitseväelased. „Nad on seal metsas. Ma ei näegi neid üldse. Autod ainult paistavad välja aga mehi pole kuskil näha.“