Uudised

Eesti kontingendi ülema major Kristjan Karisti sõnul jätsid Estpla-26 sõdurid liitlastele hea mulje ja käitusid missioonil professionaalselt. „C-jalaväekompanii ülemana on mul hea meel, et saime siin oma oskusi näidata. Veel enam olen uhke oma meeste üle, et hoidsime alal Eesti kaitseväe professionaalset kuvandit,“ ütles major Karist.

Estpla-26 teenistus Malis mässutõrjeoperatsioonil Barkhane algas augustis, mil üksus asus Prantsusmaa võõrleegioni 2.langevarjurite rügemendi alluvuses täitma Gao sõjaväebaasi väekaitseülesandeid. Estpla-26 panuseks enda neljakuulise rotatsiooni jooksul jäi 18 patrulli Gao linnas, 29 korda baasi pääslaid ja valveposte mehitada ning 23 korda kiirreageerimisvalmiduses olla.

Teenistuse käigus avanes võimalus teha koostööd nii võõrleegioni võitlejatega kui ka oktoobris Malisse saabunud Prantsuse-Saksamaa ühendbrigaadiga. Koju saabunud rühmalt võttis vastutuse üle juba novembri lõpus Malisse jõudnud Estpla-28, mis koosneb samuti enamjaolt Scoutspataljoni C-jalaväekompanii sõduritest.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud operatsiooni Saheli regioonis, mille eesmärk on toetada viie riigi (Mali, Mauritaania, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi) valitsuse võitlust Euroopasuunalise ebaseadusliku immigratsiooni, inimkaubandusega ning takistada islamiäärmuslaste tegevust regioonis. Lisaks eestlastele panustab operatsiooni ka Suurbritannia ja Hispaania.

Fotod Malis lennukile minekust:

„Saaremaalt pärit ajateenijad üle kogu kaitseväe saavad meie poolt soojad villased sokid juba kümnendat aastat järjest, sellest on juba tore traditsioon kujunenud,“ ütles sõduritele täna Võrus kingitused üle andnud Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esindaja Maarja-Liis Milter.

Kodukohast saadud villaste sokkide, jõulusoovide ja maiustuste üle oli Kuperjanovi jalaväepataljonis teenivatel saarlastel hea meel. „Eks nad vist teadsid pakkide tulekut natuke oodata ka, kuid siiski olid sõdurid õnnelikud, kui kingitused nendeni jõudsid,“ ütles Maarja-Liis Milter.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.

Fotod:

„Kaitseväe peastaabis teenivad inimesed peavad nii tegutsema kui ka välja paistma ühtse meeskonnana, sest meie üksuse jõu ja terviku moodustavadki need inimesed, kes läbipõimununa ja omavahel koostööd tehes suudavad kaitseväge kvaliteetselt juhtida,“ ütles kolonel Palm.

Kolonel Palm kutsus oma uute alluvate poole pöördudes neid kaasa mõtlema ja väljakutseid esitama ning tuletas meelde, et iga peastaabis teeniv inimene peab olema valmis muutusteks kui neid teha vaja on.

Kolonel Palm määrati kaitseväe peastaabi ülema ametikohale kaitseminister Jüri Luige käskkirjaga alates 5. detsembrist.

Kolonel Veiko-Vello Palm alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal ajateenijana Kalevi üksik-jalaväepataljonis ning on teeninud muuhulgas Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana, peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülemana, staabiohvitserina Poolas asuva NATO Kirdekorpuse staabis ning olnud kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja.

Aastatel 2015 kuni 2018 oli kolonel Palm 1. jalaväebrigaadi ülem, alates tänavu suvest kaitseväe peastaabi ülema asetäitja. Kolonel Palm on lõpetanud Soome riigikaitse kõrgkooli kadetikooli ja kindralstaabiohvitseride kursused ning osalenud rahvusvahelisel sõjalisel missioonil Afganistanis 2007. ja 2010. aastal.

Fotod:
Video:

„Teenistusse tulles alustas merevägi päris algusest – mäletan aega, mil Eesti võttis 1994. aastal Miinisadama üle, heisates territooriumil Eesti vabariigi lipu. Tänaseks on väeliik väga suure hüppe edasi teinud. Vahepeal on teenistujate hulgas muutunud juba kaks põlvkonda. Soovin edu ja jaksu kõigile mereväelastele,“ ütles vanemveebel Timur Grigorjev, kes oli taasloodud mereväe esimeste ajateenijate hulgas.

Vanemveebel Timur Grigorjev alustas ajateenistuses 1994. aasta 30. märtsil. Seejärel astus ta tegevteenistusse tollases Miinilaevade Divisjonis, alustades sõjalaeva EML Grif relvastussektsioonis. Ta on teeninud ka mereväealustel EML Ahti, EML Sulev, EML Ristna ning EML Admiral Pitka. Samuti on ta täitnud mereväebaasis erinevaid ülesandeid logistika valdkonnas.

„Aitäh nende aastate eest ja soovime sulle kõike kõige paremat, mida iganes sa edaspidiselt ette võtad. Pea meid hea sõnaga meeles; täpselt nii, nagu meiegi sind peame,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska tseremoonial.

Vanemveebel Grigorjevi on autasustatud väeliigi teenetemärkidega „Mereväe Rist“ ning „Usk ja tahe“ III klassi teenetemärgiga „Raudankur“. Samuti on ta teeninud mereväebaasi teenetemärgi.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Väeliigi peamine tegevusvaldkond on miinitõrje merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.

Fotod:

„Eesti võitis Vabadussõja kahel peamisel põhjusel. Esiteks, tänu Eesti rahva, sõjaväelaste ja riigijuhtide usule omaenda jõusse ja otsusele lootusetuna näivas olukorras ikkagi vastu hakata. Ja teiseks, tänu liitlaste – Ühendkuningriigi, Soome, Rootsi, Taani, USA ja teiste – sõjalisele, materiaalsele ja moraalsele toele. Nii on see ka täna – meie iseseisvus ja kaitsevõime tuginevad võrdselt nii esmasele iseseisvale kaitsevõimele kui ka rahvusvahelisele koostööle ja kollektiivkaitsele,“ ütles president Kersti Kaljulaid kaitseväe kalmistul peetud mälestustseremoonial.

Eesti vabaduse eest võideldes langenud Briti mereväelaste auks asetasid kalmistul pärjad Ühendkuningriigi suursaatkond, diplomaatiline korpus, Tapal paiknevad NATO lahingugrupi liitlased ja Eestit külastava fregati HMS St Albans (F83) esindajad. Austust avaldasid ka kaitseministeeriumi, kaitseväe, kaitseliidu ja Eesti Eruohvitseride Kogu esindajad.

Mälestuspalvused pidasid kaitseväe tugikeskuse kaplan kapten Tõnis Kark ja mereväe kaplan nooremleitnant Mikk Leedjärv. Tseremooniateks pani sõjaväepolitsei Vahipataljon välja auvahtkonna ja pärgade asetajad, muusikaga toetas kaitseväe orkester.

1918. aasta 12. detsembril Tallinna saabunud Briti kergeristlejate eskaader kaitses pealinna mere poolt Balti laevastiku eest. Lisaks toetati admiral Sir Edwin Alexander-Sinclairi juhtimisel eestlasi relvade, laskemoona ja muu varustusega. Juba 21. detsembril suundusid Ühendkuningriigi ristlejad tagasi merele, rünnates Punaarmee positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas. 23. detsembril toetasid Briti alused Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla.

Briti sõjalaevade osalus oli tähtis ka 1918. aasta 26. ja 27. detsembril toimunud operatsioonis, kus võeti vaenlaselt ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas märkimisväärselt meie laevastiku võimekust iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.

Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse. Eesti vabaduse eest võideldes langes 111 briti mere- ja õhuväelast.

Briti sõjalaevastik avaldas oma panusega tugevat mõju Vabadussõja käigule – osutatud abi oli sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile oluline nii poliitiliselt kui ka majanduslikult.

Fotod:
Video:

Visiidi käigus kohtus kaitseväe juhataja Soome Vabariigi presidendi Sauli Niinistöga, kaitseministri Jussi Niinistöga ja kaitseväe juhataja kindral Lindbergiga.

Kohtumistel oli teemaks piirkondlik julgeolekuolukord ja omavaheline koostöö. Eesti ja Soome on oma lähenemises riigikaitsele sarnased, sest mõlemas on kasutusel reservarmee mudel. Samuti on väljakutsed ajateenistusele ja ajateenijatele sarnased. „Meil on jätkuvalt Soomelt õppida kaitsevalmiduse parandamise, arendamise ja ajateenijate lahingvalmidusse kaasamise teemadel,“ ütles kindralmajor Herem.

Kohtumisel presidendiga arutleti üldist Euroopa julgeolekut ning kaitseväe juhataja tutvustas Eesti kaitseväe ees seisvaid väljakutseid.

Eesti ja Soome koostöös on hangitud nii õhuseireradareid ja liikuvsuurtükke kui ka laskemoona. Kindral Lindbergi sõnul peavad kahe riigi kaitseväed praktilist koostööd jätkama ja leidma viise, kuidas ühiselt sama tüübi varustust hooldada ja arendada.

Lisaks avaldas Eesti kaitseväe juhataja tänu, et Soome on osalenud viimastel suurõppustel Eestis ning kutsus soomlasi ka järgmise aasta Kevadtormile.

Kindralmajor Herem asetas pärjad marssal Mannerheimi hauale ja kangelaste mälestusristi jalamile ning külastas ka Soome õhuväebaasi Tampere.

Naiskodukaitsjate poolt hoolega hoitud projektis löövad kaasa nii vabatahtlikes riigikaitseorganisatsioonides osalejad kui lihtsalt suure südamega Saare naised. Soov sõdurpoistele head teha on sedavõrd suur, et igal aastal loetakse Saaremaalt mandrile ajateenistusse tulnud noormehed kokku ning kõigile kootakse käsitööna villased sokid, mida on talvekuudel külmas metsas sõdurite väljaõppel hea soe jalga panna.

Sõdurpoiste heameel saadud südantsoojendavate kingituste üle oli suur ning paljud leidsid sokkide seest ka pühadetervitustega kaardi ning midagi magusat põske pistmiseks.

„Oleme soojade soovide ja kingituste eest väga tänulikud ning soojad sokid kuluvad metsas ja rännakutel alati ära,“ ütles teiste seas üllatuse osaliseks saanud logistikapataljoni ajateenija, nooremseersant Janari Viskus. Ta lisas veel, et „Meile on väga tähtis tunda tsiviilelanikkonna toetust ja täna me seda tunneme!“

Logistikapataljonis on läbi aastate teeninud keskmisest rohkem saartelt pärit noormehi ning ka täna on Ämaris rohkem saarlaseid, kui teistes väeüksustes. Nii polegi midagi imestada, et soojade kingituste jagamist alustati just sellest väeüksusest. Lisaks logistikapataljonile külastati ka Paldiskis asuvat Kalevi jalaväepataljoni ning Tallinnas ja Võrus paiknevaid üksuseid, kus saarlased teenistuses on.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

Naiskodukaitsjate poolt hoolega hoitud projektis löövad kaasa nii vabatahtlikes riigikaitseorganisatsioonides osalejad kui lihtsalt suure südamega Saare naised. Soov sõdurpoistele head teha on sedavõrd suur, et igal aastal loetakse Saaremaalt mandrile ajateenistusse tulnud noormehed kokku ning kõigile kootakse käsitööna villased sokid, mida on talvekuudel külmas metsas sõdurite väljaõppel hea soe jalga panna.

Sõdurpoiste heameel saadud südantsoojendavate kingituste üle oli suur ning paljud leidsid sokkide seest ka pühadetervitustega kaardi ning midagi magusat põske pistmiseks.

„Oleme soojade soovide ja kingituste eest väga tänulikud ning soojad sokid kuluvad metsas ja rännakutel alati ära,“ ütles teiste seas üllatuse osaliseks saanud logistikapataljoni ajateenija, nooremseersant Janari Viskus. Ta lisas veel, et „Meile on väga tähtis tunda tsiviilelanikkonna toetust ja täna me seda tunneme!“

Logistikapataljonis on läbi aastate teeninud keskmisest rohkem saartelt pärit noormehi ning ka täna on Ämaris rohkem saarlaseid, kui teistes väeüksustes. Nii polegi midagi imestada, et soojade kingituste jagamist alustati just sellest väeüksusest. Lisaks logistikapataljonile külastati ka Paldiskis asuvat Kalevi jalaväepataljoni ning Tallinnas ja Võrus paiknevaid üksuseid, kus saarlased teenistuses on.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

Kolonelleitnant Winther teenis Eestis Taani kontingendiülema kohal eelmise aasta oktoobrist, valmistades esmalt ette Taani kaitseväelaste integreerimist Tapal paikneva lahingugrupi koosseisu ning juhtides selle aasta jaanuarist pea 200 kaitseväelasest koosnevat Taani üksust.

„See oli üks minu unistustest – lõpetada enda karjäär Eestis, riigis, mille kaitseväega olen ma olnud väga tihedalt seotud pea veerand sajandit,“ ütles kolonelleitnant Winther. „Mulle jäävad meelde siinsed inimesed ning Eesti sõdurid. Me oleme tõelised relvavennad ning meie siinolek on olnud Taani sõduritele väga kasulik. Loodan, et ka Eesti kamraadid said meilt midagi õppida.“

Kolonelleitnant Winther on teeninud Taani kaitseväes 38 aastat ning pärast kodumaale naasmist jääb pensionile.

Taani kaitseväelased  teenivad 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus selle aasta algusest. Järgmisel aastal vahetab neid välja Belgia kaitseväelastest koosnev soomusmanööverüksus.

Esmaspäeva hommikul alustasid kursuslased oma väeosast motoriseeritud rännakut maastikule ning selle käigus korraldati neile esimene lahingülesanne ootamatu varitsuse näol. Kiiresti muutunud olukorras tuli kursuslastel end lahingkontaktist lahti rebida ning kaks ööpäeva väldanud rännaku lõpuks jõuda tagasi oma pataljoni juurde, millele järgnes ööl vastu tänast traditsiooniline allohvitseriks löömise tseremoonia Lagedil.

Värsketele kursuse lõpetajatele auastmetunnuseid jagades ning parimatele kaitseväe veebli münte kinkides ütles kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste, et nooremallohvitser olla ei ole privileeg, vaid see on nüüdsest nende õigus ja kohustus. „Homme algab teie teenistus oma üksuste ülematena, kus vastutate juba kõigi enda hoolde usaldatud sõdurite elude eest. Kandke seda vastutust vapralt ja väärikalt,“ ütles ülemveebel Saliste.

Kursuse lõpetanud nooremallohvitseride teenistus jätkub pärast jõulupuhkust allüksuste koosseisus jaoülematena kuni õppuse Kevadtorm 2019 lõpuni.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod: