Uudised

„Vabadussõjas omandas Scoutspataljon väga kiiresti ründepataljoni kuulsuse ning tegi tihedat koostööd liitlastega, kes meid sõjas aitasid. Kui sõda sai läbi panustasime ajateenistuse läbiviimisesse ja reservväelaste koolitamisse,“ meenutas äsja välisoperatsioonilt naasnud Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Tarmo Kundla ning tõi välja, et väga palju 100 aasta tagused ülesanded tänapäevastest ei erinegi. „Kõik teavad meid kui pataljoni, mida saab usaldada, me teeme välismissioonidel käies koostööd Eesti liitlastega ning taas üle pika aja on meie koosseisus ajateenistust läbivad sõdurid.“

Juubeliaasta jooksul on Scoutspataljoni kaks kompaniid saanud mehhaniseeritud jalaväekompaniiks. Esimesel poolaastal läbis lahingumasinate CV9035 opereerimise väljaõppe A-kompanii ning tänaseks on ka B-kompanii täielikult lahingumasinatele üle läinud. A-kompanii sai oma võimekust näidata suurõppusel Siil ning B-kompanii tuleristseteks oli sügisel Lätis toimunud õppus Furious Axe.

Scoutspataljon on viimase aasta jooksul alustanud osalemist kahel uuel välisoperatsioonil – Afganistanis ja Mailis. Samal ajal on pataljon terve aasta vältel tegelenud üksuse Paldiskist Tapale kolimisega. Tapal on Scoutspataljoni tarbeks uuenduskuuri saanud kaks kasarmut, kus ümberehituse käigus loodi tingimused, mis võimaldaks elukutselistel sõjameestel ennast teenistuses võimalikult mugavalt tunda. Samuti on Tapal sobivad tingimused pataljoni tehnika hoiustamiseks ja hooldamiseks.

1918. aasta novembris tuli noore mehena Ameerikasse rännanud, seal jõukaks saanud ja Filipiinidel elades skautlikust liikumisest vaimustunud Henry Reissar välja ainulaadse ideega, kui pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et ta loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. Formeerimiskohaks valis noore mehena Ameerikasse rännanud ja seal skautliku liikumisega tutvunud Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere tema eestvedamisel koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa „Scouts”, pataljon asutati 21. detsembril 1918.

Video:

Fotod:

Kursuste lõpurivistuse avasõnad ütles KVÜÕA ülem kolonel Enno Mõts, kes andis oma kõnes lõpetajatele nõu juhtimise alustest igapäevaseks teenistuseks: „Usaldus on teie edasises teenistuses väga oluline. Soovin, et teie alluvate ja ülemate vahel oleks teineteisemõistmine ja usaldus.“

„Nooremveeblid on kõige kriitilisem allohvitseride ressurss kaitseväe reservi kasvatamisel, maine hoidmisel, kvaliteetsel väljaõppel. Nad on liimiks reserv- ja tegevväelaste vahel ning see on väga suur  vastutus,“ ütles kursuse lõpetajaid õnnitlenud kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste. „Selles osas püsib kaitsevägi püsib paljuski vanemveeblite õlgadel, sest nemad peavad hea seisma, et nooremveeblid kõike seda õigesti teeks.“

Rivistusel sai auastme 30 vanemveeblit ja 13 nooremveeblit, 49 põhikursuse õppurit suunduvad veel erialapraktikale ning saavad nooremveebli auastme juunis.  

Vanemallohvitseride põhikursus sooritas sel nädalal Võrumaal ka traditsioonilise ligi 100 kilomeetri pikkuse kursuse lõpurännaku, mille jooksul tuli osalejatel täita erinevaid ülesandeid.

„See, et meil on võimalus täna tähistada sajandat sünnipäeva on suur au ja samas ka suur vastutus nende ees, kes selle pataljoni asutasid ja kelle väärtusi me siiani kanname,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp, kelle sõnul läheb Kalevi pataljonil tänasel päeval väga hästi. „Oleme tubli sammu edasi astunud nii lahinguvalmiduses kui ka väljaõppes. Head meelt saame tunda ka selle üle, et meie saavutused spordis hakkavad jõudma tasemele, mis on kohased ühele pataljonile, mis loodi spordiselts Kalev liikmete poolt.“

Pataljoni 100. aastapäeva puhul avati täna Tallinna reaalkoolis mälestustahvel vabatahtlikele, kes 1918. aastal kalevlaste maleva moodustasid ning formeerisid. Kalevi pataljoni eelkäija asutajateks olid spordiselts Kalev liikmed ning sealt on pärit ka pataljoni nimi. Kuigi maleva asutamiskoosolek toimus mõned päevad varem, oli just 21. detsember see päev kui pataljoni eelkäijad Tallinna Reaalkoolis Vabadussõja päevil formeeriti.

Kalevi jalaväepataljoni aastapäeva tähistamine algas juba nädala esimeses pooles, kui Paldiski linnakus käisid esinemas Comedy Estonia koomikud. Heategevusliku üritusega teenitud 715 eurot anti täna Paldiskis üle Eesti vigastatud võitlejate ühingule. „Leidsime, et on hea pataljoni aastapäeva ning lähenevate jõulude puhul natuke head teha ning vigastatud võitlejate toetamine tundus just kõige sobivam,“ ütles pataljoni sõdurite esindusmees nooremseersant Erki Ott, kes ka ise koomikute ridades üles astus.

Traditsiooniliselt võtsid sõdurid mõõtu ka sportlikes tegevustes. Juubeliaasta puhul oli tavapärastele jõukatsumistele lisatud võrkpalli tähtede mäng, kus kohtusid tegevväelaste ning ajateenistust läbivate sõdurite võistkonnad. Mäng lõppes tulemusega 3:2 sõdurite kasuks.

Kalevlaste malev formeeriti Eesti Vabadussõja alguspäevil 20.detsembril 1918. Pataljoni asutas grupp Tallinna spordiseltsi Kalev liikmeid. Kalevlaste maleva pataljon osales mitmes Vabadussõja lahingus nii idarindel kui ka landesveeri sõjas. Pärast Vabadussõja lõppu oli pataljoni ülesandeks korraldada reservväelaste väljaõpet ning valvata ja kindlustada riigipiiri. 1940. aasta juunis saadeti väeosa laiali. Kalevi pataljon taastati 18. märtsil 1992. aastal Kalevi üksik-jalaväepataljonina.

Video:

Fotod:

Kindral Bisserup kohtus Tapal esmalt oma Eesti kolleegi kindralmajor Martin Heremiga, kellega arutleti NATO Põhjadiviisi tuleviku ja taanlaste liitlaste lahingugrupi panustamise teemadel. Seejärel sai Taani kaitseväe juhataja ülevaate regionaalsest julgeolekuolukorrast ning tutvus Tapal paiknevate Taani kaitseväelaste ja nende väljaõppega.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Taani on koos Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Islandiga üheks Eestis paiknevasse lahingugruppi panustavast riigist.

„Kolonel Palm juhtis 1. jalaväebrigaadi, kui otsustati lahingugruppide paigutamine NATO idatiivale. Tema panus Eesti lahingugrupi eduka alguse juures on olnud hindamatu ning tema kindlakäeline juhtimine ja professionaalsus silmapaistvad. Meid on Eestis väga hästi vastu võetud ning siin saadud kogemused muudavad meid paremateks sõduriteks. Just nende ja veel paljude teiste põhjuste eest sooviski Suurbritannia maavägi kolonel Palmi panust tunnustada,“ ütles tänukirja üle andnud kolonel Harris.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa, Taani ja Belgia. Lisaks teenib eelpaigutatud liitlaste staabis ka Islandi esindaja.

„Mul on hea meel tõdeda, et sakslaste teenistus- ja olmetingimused Ämari lennubaasis on väga head,“ sõnas kindralleitnant Gerhartz ning soovis nii Ämaris paiknevatele sakslastele kui ka Eesti õhuväelastele rahulikku jõuluaega.

Lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmuse sõnul on liitlased siinsete tingimustega alati rahule jäänud. „Saksamaa on meie usaldusväärne partner ning meie jaoks on oluline, et nende sõdurid siin ennast hästi tunneksid,“ ütles kolonelleitnant Lõhmus.

Eile alanud kahepäevasel visiidil saatsid kindralit Bundestagi liige Dr. Reinhard Brandl ja Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichhorn.

Eestisse selle aasta augustis viiendat korda õhuturbemissioonile saabunud Saksa lennusalga kodubaasiks on Neuburg Baierimaal. Õhuturvet tagatakse hävitajatega Eurofighter, Eestis paikneb rotatsiooni ajal pea 160 Saksa õhuväelast. Jaanuaris annab praegune õhuturbe kontingent vahetuse üle järgmisele Saksa lennusalgale.

Naissaare sadama süvendustöödel novembri lõpus leitud seitse lõhkekeha identifitseeriti mürskudena päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi poolt. Seejärel paigutati mürsud saarel ohutusse paika, et need järgnevalt mereväe miinituukritele meres lõhkamiseks üle anda.

„Naissaarel puuduvad tingimused suuremõõtmeliste lõhkekehade ohutuks kahjutuks tegemiseks, seega võtsime ühendust mereväelastega. Andsime lõhkekehad üle miinituukritele, kel on varustus ja väljaõpe lõhkekehade hävitamiseks meres,“ ütles päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.

Lõhkekehade käsitlemisega kaasneb alati risk, seega võeti tööd merel ette kahes etapis. Esmalt oodati soodsaid ilmastikuolusid, mille saabudes oli miinituukritel võimalik mürsud tõstekottidega spetsiaalselt valitud alale transportida.

Täna viis mereväe tuukrimeeskond merel läbi täiendava kontrolli, mille järel lõhkekehad hävitati. Ohutuse tagamiseks koordineeriti ja ajastati lõhkamine koostöös veeteede ameti ning politsei- ja piirivalveametiga, samuti mehitati lõhkamispaiga lähistel RIB-kaatritel patrull.

Suurim lõhkekehadest identifitseeriti 305 mm kaliibriga soomustläbistava mürsuna, mis sisaldas üle 60 kilogrammi lõhkeainet ning kaalus kokku 470 kilogrammi. Sadamatööde käigus leiti ka 152 mm ja 120 mm kaliibriga mürske. Lõhkekehad pärinesid 20. sajandi algusaastatest, mil Naissaarele rajati Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatareid.

Eriväljaõppega mereväe miinituukrid kasutavad varustust, mis võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Alates mereväe taasloomisest 1994. aastal on Eesti merealadelt kahjutuks tehtud üle 1300 lõhkekeha.

Lõhkekeha leidmisel on ainuõige tegevus helistada häirekeskuse numbril 112 ja leiust teatada.

Fotod:

Armeekindral Jean-Pierre Bosser, kes on oma jõulude eelsel kahepäevasel külaskäigul Gaos, toonitas   rivistusel  operatsiooni olulisust Saheli piirkonna julgeoleku tagamisel ning tänas kõiki missioonil osalevaid sõdureid. Kindral tõi välja, et võrreldes tema eelmise külastusega on operatsioonile lisandunud kaks uut riiki, Eesti ja Suurbritannia. Pärast rivistuse lõppu palus kindral Prantsusmaa liitlastel Eestist, Suurbritanniast ja Malist rivvi jääda, et neid personaalselt tänada.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas mille eesmärgiks on toetada piirkonna viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Aastapäeva tähistamist alustatakse täna õhtul Paldiski linnakus heategevusliku üritusega, kus ajateenistust läbivate sõdurite poolt on linnakusse esinema kutsutud Comedy Estonia koomikud. Kogu esinemise piletitulu annetatakse Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule.

Kolmapäeva hommikut alustatakse pataljoni võrkpalli Tähtede mänguga, kus Paldiski spordihoone palliplatsil võtavad mõõtu kalevlaste tegevväelased ning ajateenistust läbivad sõdurid. Päev jätkub erinevate spordivõistlustega Paldiski linnakus.

Pataljoni aastapäeva tähistamise kulminatsiooniks on pataljoni ametlik sünnipäev 20. detsembril. Päeva alustatakse piduliku rivistusega Paldiski linnakus, kus tunnustatakse pataljoni silmapaistvamaid liikmeid.  Pärastlõunal paigutatakse pataljoni loojate auks mälestustahvel Tallinna Reaalkooli, kus kalevlaste malev Vabadussõja aegadel formeeriti ning õhtul ootab pataljoniülem kolonelleitnant Mait Müürisepp kutsutud külalisi pidulikule vastuvõtule.

Kalevlaste malev formeeriti Eesti Vabadussõja alguspäevil, 20.detsembril 1918. Pataljoni asutas grupp Tallinna spordiseltsi Kalev liikmeid. Kalevlaste maleva pataljon osales mitmes Vabadussõja lahingus nii idarindel kui ka landesveeri sõjas. Pärast Vabadussõja lõppu oli pataljoni ülesandeks korraldada reservväelaste väljaõpet ning valvata ja kindlustada riigipiiri. 1940. aasta juunis saadeti väeosa laiali. Kalevi pataljon taastati 18. märtsil 1992. aastal Kalevi üksik-jalaväepataljonina.

„Vanemleitnant Aeltermanni töövõime, edasipüüdlikkus, uuendusmeelsus, õpi- ja ka õpetamisvõime on väga selgelt esile tulnud tema varasemas teenistuses. Olete peatselt parimates kätes merele minemas,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska oma pöördumises laevaperele. „Laeva lähitulevikust rääkides – ei ole paremat aega kui täna olla Ugandi peal, sest uus aasta toob endaga laeva moderniseerimise ja ka uued väljakutsed ülesannete täitmisel.“

Vanemleitnant Martin Aeltermann on Eesti kaitseväes alates 2003. aastast. Varasemalt on ta teeninud mereväekoolis, tuukri- ja toetuslaeval Tasuja ning Sandown-klassi miinijahtijatel Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi, olles täitnud ka sõjalaeva komandöri ülesandeid. Mereväeohvitseriks on ta õppinud Saksamaal Mürwiki mereakadeemias ning hiljem täiendanud oma teadmisi Ühendkuningriikides nii miinisõja kui ka mereväetaktika alal.

„Ugandil seisab ees märgilise tähtsusega aasta, mil laeva miinijahtimissüsteemid saavad ulatusliku uuenduse. Paralleelselt algab ka meeskonna väljaõpe, mille järel oleme valmis andma oma panuse mereteede puhastamiseks lõhkekehadest nii Eestis kui ka rahvusvahelistes vetes,“ ütles vanemleitnant Aeltermann.

Miinijahtijatele paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga saab avastada ning klassifitseerida ankur- ja põhjamiine. Seejärel saab eriväljaõppega miinituukrite või pardal oleva Seafox süsteemi allveeroboti abil lõhkekeha identifitseerida ning kahjutuks teha.

Eesti mereväel on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse ja täiendatakse Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Väeliigi peamine tegevusvaldkond on miinitõrje merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.

Video: https://www.youtube.com/watch?v=1xxxm1t55bo

Fotod: