Uudised

„Teie poolt hindamisel üles näidatud suurepärased tulemused kinnitavad nii suurt tööpanust kui ka organisatsiooni võimekust, kuid annavad lisaks tunnistust ka tõsisest pühendumisest,“ ütles tseremoonial osalenud Poola president Andrzej Duda.

Diviisi lahingvõimekust hinnati mitmel õppusel ja harjutusel, millest viimaseks oli Poolas toimunud rahvusvaheline suurõppus Anakonda 18, kus Kirdediviisi staabil tuli 24-tunnise operatsiooni käigus juhtida mitut brigaadi ja digitaalset lahingukeskkonda.

NATO Kirdediviisi staap moodustati juunis 2017 Poola linnas Elblag. Selle raamriigiks on Poola ning partnerriikideks USA, Tšehhi, Ungari, Rumeenia, Ühendkuningriigid, Hispaania, Itaalia, Saksa, Läti, Leedu, Slovakkia, Kanada ja Türgi. Eesti panustab Kirdediviisi ühe staabiohvitseriga.

Alates diviisi asutamisest on käinud intensiivne staabi isikkoosseisu väljaõpe ja staabi füüsilise infrastruktuuri, tark- ja riistvara ülesehitamine. Poolteise aasta jooksul on osaletud mitmel suurõppusel nagu näiteks Sabre Strike ja Allied Spirit ning korraldatud ka ise hulgaliselt staabisiseseid treeninguid.

„Valisime kursusele mehed, kellel olid eeldused ning motivatsioon erialal töötada. Lisaks arvestasime sõdurite tsiviiltaustaga, sest nii mõnigi neist on suurte masinatega juba enne teenistust kokku puutunud,“ ütles kursuse ülem nooremleitnant Sten Kusma.

Tema sõnul olid sõdurid kursuse algul ettevaatlikud, kuid tänaseks on nad omandanud julguse ning vajaliku vilumuse, et masinatega opereerida ja etteantud töid teostada. Kursuseülem leiab, et omandatud oskused ja erinevate masinate juhtimisõigused tulevad sõduritele kasuks ka tsiviilelus, sest annavad paremad võimalused tööturul.

Kursusel õpivad sõdurid opereerima ning töötama pioneeripataljoni rasketehnikaga. Käsitletavate masinate hulka kuuluvad ratas- ning roomikekskavaator, laadurekskavaator, ratasbuldooser, frontaallaadur, pioneerieritehnika sõiduk ning universaalhaagisega traktor.

Mehhanismijuhi kurus algas masinahoolduse põhimõtete, ohutustehniliste võtete ning seadusandluse alustõde omandamisega. Seejärel liiguti praktiliste oskuste treenimisele, mis järkjärgult keerukamaks muutusid.

„Kursusel saadud kogemustest pean väärtuslikuimaks teadmisi masinate põhjalikust hooldusest, millega varem polnud kokku puutunud, samuti erinevaid spetsiifilisi oskusi,“ ütles kursusel osalev ajateenija reamees Mairo Tikerberi, kes enne teenistusse asumist töötas mitu aastat Austraalia suurimas veinitehases frontaallaaduri juhina.

Pioneeri erialaõppes antakse ajateenijatele esmalt pioneeriülesannete täitmiseks vajalikud baasteadmised ja oskused. Sõdureid õpetatakse miine käsitsema, B-kategooria minööri tasemel lõhkama ja lahingdemineerima. Samuti õpitakse välikindlustamist, kasutama pioneeritehnikat, rajama tõkkeid, puitsildu ja paigaldama jooksusildu. Lisaks pioneerierialale antakse ajateenijatele ka jalaväelase ettevalmistus.

Fotod:

Konverentsi eesmärgiks on edendada diskussiooni ülekantavate pädevuste arengu toetamisel ja jagada sellealaseid kogemusi. Lisanduvaks eesmärgiks on õppeasutuste koostöö arendamine erinevate struktuurüksuste ja rakenduskõrgkoolide vahel.

„Konverentsil arutame koos nende oskuste ja pädevuste üle, mis aitavad elu erinevatel etappidel ja mida saab läbi õpe arendada,“ ütles konverentsi peakorraldaja Svetlana Ganina.

Ettekannetega esinevad ning töötubasid korraldavad KVÜÕA õppurid ja õppejõud, lisaks osalevad partnerid Sisekaitseakadeemiast, Eesti Lennuakadeemiast, kaitseväest ja Kaitseliidust.

Õppemetoodilised konverentsid, kus üheskoos arutatakse õppekvaliteedi üle, toimuvad KVÜÕAs alates 2014. aastast. Seniste konverentside teemad olid: „Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis“, „Ennast juhtiv õppija“ ja „Õppija arengu toetamine“.

Konverentsil osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil 

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus riigikaitseline kõrgkool Eestis, mis annab kutsehariduse, rakendusliku kõrghariduse ja magistrikraadi sõjalises juhtimises, täiendõppe kursustel osalevad nii kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased üle Eesti ning välismaalt. Õppeasutused on ka Eesti sõjateaduse nurgakiviks, tehes koostööd Eesti kui ka välisriikide koolide, uurimisasutuste ja ettevõtetega.

Eesti jalaväerühm Estpla-28 külastas ühispatrulli käigus Gao-s kahte linnaosa, suheldi kohalikega ning näidati eestlaste kohalolu. Rühmaülem nooremleitnant Mart Voolaiu sõnul olid kõik patrulli käigus kohatud linnaelanikud väga sõbralikud ning altid juttu rääkima.

Estpla-28 võtab lahingvastutust üle Malis juba augusti kuust teeninud rühmalt Estpla-26. Eestlaste ülesandeks Malis on Gao linnas asuva Prantsusmaa välibaasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine. Kohalike olude ja eripäradega harjumise lihtsustamiseks mehitatakse ühiselt baasi julgestusposte ja pääslaid ning patrullitakse Gao sõjaväebaasi ümbruses. Jalaväerühm Estpla-26 lõpetab oma neli kuud kestnud missiooni tuleva nädala lõpus, mil siirdub tagasi Eestisse.

Operatsioonil Barkhane teeniva kontingendi tuumiku moodustab jalaväerühm Estpla-28, mis koosneb enamjaolt Scoutspataljoni C-kompanii võitlejatest. Rühma toetab kohapeal mehaanikutest, logistikutest, sidemeestest ja meedikutest koosnev toetuselement.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas mille eesmärgiks on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

„Teisele sajandile läheb pataljon distsiplineeritud ja võitlusvõimelise üksusena – meil on väljakujunenud traditsioonid, selge identiteet, professionaalsed ja pühendunud teenistujad ning me oleme pidevas valmiduses kaitsma Eesti riiki,” ütles Viru pataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann.

Aastapäevale pühendatud üritused kestsid kolm päeva. Kolmapäeval osales pataljoni isikkoosseis traditsioonilisel jalgsirännakul mööda Vabadussõja lahingupaiku Sillamäelt Utriale. Eile pidas pataljon aastapäeva Jõhvi keskväljakul toimunud rivistusega, pärast mida toimus pidulik lõunasöök ning pataljoni ülema vastuvõtt linnaku teenistujatele ning koostööpartneritele.

Vastuvõtul märgiti ära tublimad teenistujad ning kuulutati välja aasta tegijaid. Eeskujuliku ja pühendunud teenistuse eest pälvis aasta ohvitseri tiitli leitnant Priit Põdersalu, aasta allohvitseriks sai vanemveebel Toomas Veber.

Täna tuli linnakusse pea 600 last ja noort Ida-Viru haridusasutustest ning toimusid lahtised võistlused laskmistes.

Viru jalaväepataljoni sünnipäev on 6. detsembril 1917, kui kapten Hendrik Vahtramäe asus Rakveres formeerima 4. Eesti polku. Üksus taastati 22. mail 1992 Jõhvis. Pataljon kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu ning valmistab ette reservväelasi jalaväepataljonidele.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59132

„Te olete hästi omandanud individuaalsed sõdurioskused ja -teadmised ning teid täna vaatama tulnud lähedased võivad teie üle samamoodi uhkust tunda, nagu mina seda teen!“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla.

Kursuse parimana lõpetanud sõdur, reamees Aleksander Sits, pälvis pataljoni ülemalt eraldi tänu ning talle anti traditsiooniliselt üle nimeline tääknuga. Kursuse parimat jagu ergutati pataljoni sümboolikat kandvate meenetega. Peale rivistust oli kursuse lõpetamise tseremooniat vaatama tulnud ajateenijate lähedastel võimalik tutvuda sõdurite elu- ja õpperuumidega.

Sõduri baaskursuse lõpetamiseks pidid ajateenijad selle nädala alguses läbima ca 30 kilomeetrise lõpurännaku, kus jao suuruste üksustega orienteeruti maastikul nii päeval kui öösel ning erinevate ülesannetega kontrollpunktides demonstreeriti hindajatele omandatud sõdurioskuseid.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59134

„Sarnaselt teiste väeüksustega tegutseb KVÜÕA igapäevases katkematus töörütmis. Kaks aastakümmet on ühtlasi piisavalt pikk aeg, et tehtu ununema hakkaks ja juubeliraamatu koostamine andis hea võimaluse süsteemseks pilguheiduks õppeasutuse lähiminevikule ning lisa talletamaks me ajaloolist mälu,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna juhataja Nele Rand.

Raamatusse kirjutatud artiklites on sissevaade kirjeldatakse perioodi alates 1998. aastast, kui eralduti Eesti riigikaitse akadeemiast ja KVÜÕA kolis Tartusse, endisesse Kaitseliidu ja hilisemasse Eesti põllumajanduse akadeemia majja Riia mäel. Lugejale ülevaate andmiseks räägitakse ka KVÜÕA kogu saja-aastasest ajaloost artiklis „Sada aastat sõjaväelisi haridusasutusi Eesti Vabariigis“.

„Oleme püüdnud sõnas ja pildis talletada kaante vahele kaitseväe ühendatud õppeasutuste viimased kaks aastakümmet, mis on ühtlasi Eesti sajandipikkuse ohvitserihariduse oluline etapp. Juubeliraamatus on kesksel kohal meie inimesed: juhid, õppejõud, töötajad ja loomulikult õppurid oma igapäevaste tegemiste keskel,“ ütles raamatu peatoimetaja Andres Saumets, kelle sõnul on kajastatud ka õppe- ja teadustöö arengut ning kõrgkooli arengutee olulisemaid verstaposte ja traditsioone, mis väärtustavad ohvitseride ning allohvitseride haridust ja loovad väärtuslikku ühtsustunnet.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus riigikaitseline kõrgkool Eestis, mis annab kutsehariduse, rakendusliku kõrghariduse ja magistrikraadi sõjalises juhtimises, täiendõppe kursustel osalevad nii kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased üle Eesti ning välismaalt. Õppeasutused on ka Eesti sõjateaduse nurgakiviks, tehes koostööd Eesti kui ka välisriikide koolide, uurimisasutuste ja ettevõtetega.

Raamatu artikleid saab lugeda siit: https://www.ksk.edu.ee/uldinfo-ja-kontakt/kvuoa-20/

10. detsembril esinetakse kell 15:00-17:00 Türi kultuurikeskuses ning 11. detsembril kell 12:00-12:40 Rakvere spordihallis, kell 18:00 Tapa kirikus ja kell 19:30-22:00 Tapa linnakus 1. jalaväebrigaadi üksustele.

Avalikud kontserdid Türil, Rakveres ja Tapa kirikus on külastajatele tasuta. Tapa linnakus toimuv kontsert on vaid 1. jalaväebrigaadi üksustele ja nende külalistele.

Ühendkuningriigi kuningliku suurtükiväe orkestrile pandi alus 18. sajandil ning see on siiani esinenud Uus-Meremaal, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Sloveenisas, Aafrikas, Šveitsis, Hiinas, Venemaal ja Indias.

Kindral Johan Laidoner kirjutas oma mälestustes: „Kui Inglise laevastik ei oleks 1918. aasta detsembris tulnud Tallinna, oleks meie maa ja rahva saatus kujunenud küll sootuks teisiti, kui ta praegu on, – meie oleksime sattunud enamluse keerisesse.“

1918. aasta 12. detsembril Tallinna saabunud Briti kergeristlejate eskaader kaitses pealinna mere poolt Balti laevastiku eest. Lisaks toetati admiral E. A. Sinclairi juhtimisel eestlasi relvade, laskemoona ja muu varustusega. Juba 21. detsembril suundusid Suurbritannia ristlejad tagasi merele, rünnates Punaarmee positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas. 23. detsembril toetasid Briti alused Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla.

Briti laevade osalus oli tähtis ka 1918. aasta 26. ja 27. detsembril toimunud operatsioonis, kus võeti vaenlaselt ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Nende miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku võimekust iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.

Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse. Briti sõjalaevastik avaldas oma panusega tugevat mõju Vabadussõja käigule – osutatud abi oli sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile oluline nii poliitiliselt kui ka majanduslikult.

Jalaväe nooremallohvitseride erialakursuse raames toimuvatel lahinglaskmistel osaleb ligi 70 sõdurit. Põhiülesandena peavad võitlejad sooritama jao frontaalrünnaku nii valges kui pimedas. Lisaks käsitulirelvadele kasutatakse kuulipildujaid MG-3 ning tankitõrjegranaadiheitjaid Carl Gustav.

„On hea meel näha, et eelnevatel kursustel läbitud teemad on hästi omandatud ning sõdurid kasutavad neid teadmisi ka praktikas. Mõned detailid vajavad veel lihvimist, kuid sellega tegeleme juba teenistuse järgmises etapis – allüksusekursusel ,“ ütles laskmiste läbiviija leitnant Mait Rembel.

Jao frontaalrünnakule lisaks treenivad sõdurid lasketäpsust üksikute sihtmärkide tabamisel kuulipildujast ning tankitõrjegranaadiheitjast ja läbivad patrulliõppe. Sirgalast naasevad kuperjanovlased tagasi Taara linnakusse homme.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.

Fotod:

„Kuna meie igapäevane väljaõpe ei võimalda piisavalt harjutada tegutsemist ajal, kui nähtavus on piiratud, on eesootav laager väga vajalik. Laagris saame spetsiaalselt keskenduda nende oskuste arendamisele, mida nõuab pime aeg,“ ütles Scoutspataljoni staabiülem pataljoniülema ülesannetes major Tõnis Metjer.

Öölaager jaguneb kahte etappi, mille esimeses etapis hinnatakse A- ja B- kompanii jao- ja rühmatasemel tegutsemist. Scoutspataljoni A-kompaniis ajateenistust läbivad sõdurid on läbinud erialakursused ja jaokursuse. Nende taseme hindamiseks testitakse jao koostegutsemise ning erialaseid oskusi.

Laagri teine etapp hõlmab tegevusi pimedal ajal, sealhulgas lahinglaskmisi. Selles etapis keskendutakse nii vastase kui omade üksuste tuvastamisele, orienteerumisoskuse arendamisele, erinevate manöövrite sooritamisele ning varitsus- ja ründetegevustele. Lahinglaskmised viiakse läbi käsitulirelvadest, lahingumasinad toetavad laskmisi pardakuulipildujatega.

Vastutegevusse on kaasatud ka Kaitseliidu Tartu maleva luurerühma ning tankitõrje rühma liikmed, kes saavad võimaluse tutvuda Scoutspataljoni olevate lahingumasinatega. Harjutusele on kaasatud ka õhuväe helikopter R-44, mis jälgib üksuste paiknemist ning liikumist termokaameratega, mille põhjal saavad üksused hiljem tagasisidet oma varjatusest öisel ajal.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus.