Uudised

Peaminister Jüri Ratas tänas kaitseväe senist juhatajat kindral Riho Terrast panuse eest kaitseväe ja kogu Eesti julgeoleku tugevdamisel. "Meie ja kogu maailma julgeolekut vaadates olid need murrangulised seitse aastat. Samas on Eesti julgeolek muutunud kindlamaks ja selles on kindral Terrasel olnud üks kandvamaid rolle," ütles ta rivistusel peetud kõnes.

Ratase sõnul töötas Terras sihikindlalt ja sirgeselgselt selle nimel, et kaitseväe ja Kaitseliidu tegelik võitlusvõime kasvaks. Tema sõnul aitas kindral Terras otsekohese ja julge kaitsediplomaadina meie liitlastel mõista Eesti julgeolekuvajadusi ja suurendada siin nende kohalolekut, seadis esiplaanile nii ajateenijate kui tegevteenistujate olme- ja teenistustingimuste parandamise ning seisis veteranide eest. "Olen uhke, et sain töötada koos niivõrd väärika ja professionaalse kaitseväe juhatajaga," ütles ta.

Uuele kaitseväe juhatajale kindralmajor Martin Heremile soovis peaminister jõudu, sihikindlust ja koostöömeelt.

„Pean mulle antud võimalust Eesti riiki teenida suureks auks. Algusest peale, alates esimesest päevast teenistuses ning kogu järgnenud 27 aastat on kinnitanud minu veendumust, et Eesti on kaitstav ning väärib meie pühendumust, pingutusi ja kui tarvis, siis ka elu,“ ütles kindral Terras tseremoonial peetud kõnes. „Kaitseväe areng on viimase seitsme aasta jooksul olnud suunatud reaalse, käegakatsutava sõjalise võime ülesehitamisele. Need aastad on tähendanud rohket ja pingelist tööd meie kõigi jaoks.“

Ametist lahkuva ja ametisse asuva kaitseväe juhataja auks oli kaitseväe peastaabi hoone ette üles rivistatud kaitseväe, väeliikide ja kõikide kaitseväe üksuste lipud ning Kaitseliidu ja Kaitseliidu allorganisatsioonide lipud ning reservohvitseride kogu lipp. Kokku oli üles rivistatud 52  liputoimkonda ja Vahipataljoni aukompanii.

Pidulikul tseremoonial olid kohal president Arnold Rüütel, peaminister Jüri Ratas, Riigikogu esimees Eiki Nestor, kaitseminister Jüri Luik, endised kaitseministrid Mart Laar ja Jaak Aaviksoo, välisriikide diplomaadid ja kaitseatašeed, väeliikide ülemad ning kõrgemad ohvitserid.

Kindralmajor Heremi teenistus kaitseväes algas 1992. aastal sisekaitseakadeemia kadetina ja pärast kooli lõpetamist asus ta teenima Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni. Aastatel 1998 – 2001 teenis ta Tartu üksik-jalaväepataljonis kuni staabiülema ametikohani välja. 2002. aastast sai Heremist KVÜÕA õppejõud ning hiljem taktika õppetooli ülem.

Kindralmajor Herem on juhtinud nii Tapa väljaõppekeskust kui ka kirde kaitseringkonda.

Aastatel 2012 kuni 2016 teenis Herem nii kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema asetäitjana kui ka KVÜÕA ülemana. Viimased kaks aastat teenis kindralmajor Herem kaitseväe peastaabi ülemana.

Kindralmajor Herem on teeninud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Iraagis.

Ta on lisaks sisekaitseakadeemiale lõpetanud KVÜÕA keskastmekursuse ning Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseri kursuse ja kõrgema juhtimiskursuse.

„Tänasest algab teie sõdurikarjääri tähtsaim etapp – reservteenistus. Olen uhke igaühe üle teist ning ootan juba taaskohtumisi reservõppekogunemistel,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Reservi arvatud sõdurid alustasid teenistust Kalevi jalaväepataljonis, kus nad läbisid nii sõduri baas väljaõppe kui ka nooremallohvitseride kursuse. Jaanuarikutsega tuli 1. jalaväebrigaadi teenistusse ligi 140 ajateenijat, kellest koolitati peamiselt jaoülemaid ja instruktoreid järgmiste kutsete ajateenijatele.

Viru jalaväepataljonis teeninud ning pataljoniülema tänumündiga tunnustatud kapral Sander Sootna sõnul meeldis talle kaaslastest ajateenijate õpetamise ja juhtimise juures enim enda kasulikuna tundmine.

„Kuna olen loomult tagasihoidlik, siis alguses oli küll hirm, et kas saan hakkama, kuid mida aeg edasi seda enesekindlamana ma ennast tundsin ning lõpuks tuli päris hästi välja,“ ütles kapral Sootna.

Kaitseväe ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuulist teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis.

Põhikutse ajateenijad läbivad esimese seitsme nädala jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel erialase väljaõppega, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi eriala või nooremallohvitseride kursuse.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59123

„Tartu on hariduse pealinn ja selles valguses julgen ma öelda, et täna on Tartu ka Euroopa sõja- ja katastroofimeditsiini pealinn,“ ütles konverentsi avasõnades Tartu abilinnapea Madis Lepajõe. „Teie töö ja täna siin toimuv kogemuste jagamine näitab, et vajadusel oleme valmis tegutsema,“ lisas Lepajõe.

Kaks päeva kestva konverentsi jooksul teevad ettekandeid oma ala spetsialistid Ühendkuningriikidest, USA-st, Portugalist, Norrast, Rootsist, Leedust, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Eestist.

Konverentsi avaettekande juhtimisest kriisiolukorras teinud brigaadikindral Timothy Hodgettsi sõnul on tänane konverents väga oluline. „On oluline jagada erinevate riikide kogemusi sarnastele situatsioonidele reageerimisel, see annab võimaluse saada uusi ideid ning õppida teiste kogemustest,“ ütles brigaadikindral Hodgetts.

Lisaks ettekannetele osalejad võivad osa võtta simulatsiooni ja traumahaige käsitlemise teemalistest töötubadest. Ainulaadne võimalus avaneb konverentsi raames osalemiseks radiatsioonikahjustusega patsiendi käsitlemise töötoas, mida veavad eest oma ala spetsialistid Ameerika Ühendriikidest.

Konverentsi raames toimub ka näitus, kus tutvustatakse erakorralises meditsiinis, sõja- ja katastroofimeditsiinis ning väljaõppes kasutatavaid vahendeid ning erialast kirjandust.

Sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsist Tartus Dorpat konverentsikeskuses võtab tänase ja homse päeva jooksul osa ligi 400 huvilist, kelle seas on esindatud nii kaitseväe- kui ka tsiviilmeedikud, Tartu ülikooli arstitudengid, Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolide tudengid, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti töötajad, ministeeriumide ja tsiviilhaiglate esindajad ning teised valdkonnast huvitatud nii Eestist kui välismaalt. Konverentsi korraldavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused koostöös kaitseväe meditsiiniteenistusega.

Fotod:

„Kuigi sõjatööstus on välja mõelnud ja sõjaväe kasutusse andnud järjest võimsamad ja efektiivsemad relvad, ei saa miski asendada sõjaväemuusika osatähtsust sõduri moraali ja ühtekuuluvustunde loomisel,“ ütles orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan. „Ehk ajaloolase Hannes Walteri surematute sõnadega öeldes, on kaitsevägi ilma relvadeta jõuetu, sõjaväemuusikata hingetu,“ lisas ta.

Kontserdil esitati läbilõige sõjaväemuusikast läbi selliste heliloojate loomingu nagu Rasmus Puur, Eduard Tamm, Heino Eller, Eino Tamberg, Rein Rannap ja Urmas Sisask ning luuletaja Jaan Lõo. Orkestrit juhatas peadirigendina kolonelleitnant Saan. Koos orkestriga astusid üles solistid Annaliisa Pillak ja Mait Malmsten ning kuuest segakoorist selleks projektiks kokku saanud pea 200 lauljaga oratooriumikoor.

24. novembril 1918 moodustati 1. jalaväepolgu juures esimene orkester ja ametisse määrati esimene kaitseväe kapellmeister Georg Reder. Juba mõni kuu hiljem viidi orkester Sõjaministeeriumi alluvusse ja nimetati ümber Sõjaministeeriumi orkestriks. Georg Rederist sai selle orkestri juht ja kõigi sõjaväe muusikakooride (orkestrite) inspektor. Tänane kaitseväe orkester on 1918. aastal moodustatud orkestri õigusjärglane.

Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad.

Fotod:

Relvastuskontrolli läbiviimise eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel.

Vene relvastuskontrollikeskuse delegatsioon külastab kaitseväe keskpolügooni, 1. jalaväebrigaadi ning 2. jalaväebrigaadi. Aruanne hindamisvisiidi tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele.

Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid on eelnevatel aastatel inspekteerinud Valgevene relvajõude ning osalenud vaatlejatena õppusel Zapad, samuti on eestlased osa võtnud teiste NATO riikide juhitud inspektsioonidest.

Viini dokumendi raames võimaldavad Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni liikmesriigid üksteisele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning lubavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni (OSCE) kuulub 57 riiki Euroopast, Kesk-Aasiast ja Põhja-Ameerikast.

Fotod:

Prantsusmaa jalaväepataljoni lahingugrupi ülem kolonel Francois-Xavier Elias tervitas uut üksust ja tunnustas Estpla-26 tehtud töö eest andes rühmaülemale üle tänukirja.

„Rühm näitas kõikide nendele pandud ülesannete täitmisel üles professionaalsust ja oli jalaväepataljoni lahingugrupi hinnatud ning usaldusväärne allüksus,“ ütles kolonel Elias rivistusel.

Estpla-28 teenistus Malis algab sisse-elamisperioodiga, mille jooksul prantslased ja Estpla-26 tutvustavad saabujatele kohalikku eluolu, Gao sõjaväebaasi ja baasi püsitoiminguid. Ülevaate saamisele järgneb üksuste praktiline koostöö, mille käigus kaks Eesti rühma täidavad ülesandeid üheskoos: näiteks on selle nädala lõppu planeeritud ühine pääslate mehitamine Gao sõjaväebaasis.

Järkjärguline vastutuse üleandmine päädib varustuse hooldamise ja üleandmisega, misjärel Estpla-26 alustab ettevalmistustega, et Eestisse naasta.

Prantsusmaa mässutõrjeoperatsioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja anda seeläbi panus Euroopa-suunalise ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Lisaks Eestile toetab operatsiooni Suurbritannia transpordihelikopteritega ja Hispaania õhuväekomponendiga.

„Päeva lõpus noortelt saadud positiivne tagasiside oli rõõmutoov kõigile meeskonnaliikmetele, kel avanes võimalus oma teadmisi töövarjudele edasi anda,“ ütles miinijahtija Sakala komandöri abi vanemleitnant Janno Lauri.

Laevastiku miinijahtija Sakala peal töövarjudena käinud seitse õpilast tutvusid tööülesannetega erinevates laevasektsioonides, osalesid miinide otsimiseks kasutatava allveeroboti Seafox veeskamisel ja harjutasid üheskoos meeskonnaga laeva päästmist tulekahjust.

Staabi- ja toetuslaeval Wambola töövarjudena käinud kaks noormeest tutvusid üksuse relvastussektsiooni ülesannetega ning ulatasid laeva hooldustööde käigus abikäe mehhaaniliste probleemide kõrvaldamisel.

Jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele spetsialiseerunud Vahipataljonis käinud neli töövarju said osa üksuse erialastest treeningutest, lisaks tutvuti töökorraldusega pataljoni kasarmuhoones.

Põhja-Tallinnas asuv Miinisadam on mereväe laevastiku, mereväebaasi ja alates 2015. aastast ka sõjaväepolitsei Vahipataljoni üksuste paiknemiskoht. Töövarjupäevi Miinisadamas korraldatakse koostöös koolide riigikaitseõpetajatega.

Fotod:

„Ühel päeval lõunat süües märkasime, et Alma kohupiimatopsi peal olevas tekstis lubati 25 kaane eest ühe kaisulooma. Vahetult enne seda pidin ma olude sunnil külastama lastehaiglas enda väikest sugulast. Kohe mõtlesin sealsete laste peale, panime plaani paika ning hakkasime tegutsema,“ meenutas nooremseersant Armani Pogosjan. Appi tulid Tapa toitlustuskompleksi töötajad, kes panid välja karbi, kuhu korjati kaaned kampaanias osalemiseks. Kokku saadi 375 kaant, mida sõdurid viieteistkümne pehme liblika vastu vahetasid.

Haigla esindajad kiitsid heaks sõdurite algatuse ning soovi haiglas viibivaid lapsi külastada ja eile saidki sõdurid lastega kokku.

„Mängutuba on koht, kus laps saab laps olla. Täna tulid siia kokku ka meie haigla suuremad patsiendid teistest osakondadest ning meditsiinipersonal. Sõltumata vanusest ja terviseseisundist, saime korraks probleemid unustada ning sõdurite eluga lähemalt tutvuda," tänas ajateenijaid kirurgiaosakonna kasvataja Piret.

"Nägime laste silmades siirast rõõmu ning huvi meie tegemiste vastu. Nendega kohtumine tegi ka meie päeva üpriski eriliseks ning meeldejäävaks," lausus nooremseersant Pogosjan ja soovis kõikidele lastele tervist ning kiiret paranemist.

Teisipäeva hommikul lahingülesandega alanud rännakul pidid õppurid tõestama, et on omandanud vajalikul määral teadmisi ja oskuseid allüksuse juhtimiseks ning erialaste ülesannete täitmiseks.

„Rännaku edukaks läbimiseks pidid õppurid tõestama, et neis on sitkust, vastupidavust ja vaimset tugevust – omadused, mis teevad tubli allohvitseri,“ ütles rännaku läbiviija leitnant Kristjan Muuli.

Orienteeruvalt 100-kilomeetrise lahingvarustuses läbitud jalgsirännaku kestel tuli võitlejatel sooritada nii lahingülesandeid kui ka erinevaid meeskonnatööd treenivaid harjutusi. Rännak kulmineerus eile õhtul traditsioonilise seersandikslöömise tseremooniaga Vastseliina piiskopilinnuses.

Värskete nooremallohvitseride teenistus jätkub nooremallohvitseride erialakursusel ning lõppeb järgmise aasta mais õppusega Kevadtorm 2019.

Fotod:

“Poola on Balti regiooni juhtriik, millel on arvestatav sõjaline võimekus. Eesti on tänulik sisuka koostöö eest nii ühiste seisukohtade kujundamisel NATO ja Euroopa Liidu suunal kui ka kahepoolsetes tegevustes,” ütles kindral Terras.

Kindralleitnant Andrzejczaki sõnul hindab ta kõrgelt Poolas asuvates rahvusvahelistes staapides teenivaid Eesti ohvitsere ja allohvitsere ning kinnitas Poola huvi jätkata osalemist iga-aastasel õppusel Kevadtorm, mis pakub tema sõnul häid väljaõppe võimalusi nii staabiohvitseridele kui üksustele maastikul.

Eesti ja Poola kaitsevägede juhatajad tõdesid ühiselt, et hetke julgeolekuolukord on murettekitav ning Venemaa tegevusi tuleb jälgida. Samuti rõhutati Baltimaadesse paigutatud NATO lahingugruppide olulisust heidutuses ning vajadust jätkata tööd NATO kaitseplaanidega. Selles on tähtsal kohal Poolas asuvad kirdekorpuse ning kirdediviisi staabid, kuhu panustab ka Eesti kaitsevägi. Lisaks arutati koostöö jätkamist õhuvägede ja küberväejuhatuste vahel.

Fotod: