Uudised

Sel aastal saavad 3200 euro suuruse preemia aasta ohvitseriks valitud kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi ning aasta allohvitseri tiitli pälvinud kaitseväe peastaabi vanemstaabiallohvitser staabiveebel Enn Adoson.

Aasta ohvitseri ja allohvitseri preemiaid väljaandva riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu ja kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman väljendas heameelt, et kaitseväe ja erasektori algatatud tunnustus on kujunenud traditsiooniks, mida sellel aastal antakse välja juba 12. korda.

„Eesti kaitseväelased aitavad oma kohalolekuga maailma erinevates paikades luua positiivseid väärtusi, mida saavad kasutada ära kõik Eesti ettevõtjad ja inimesed. Tiitli ja preemia saajad on innustuseks ja eeskujuks mitte ainult oma kaasvõitlejatele, vaid meile kõigile. Nende panus meie ühistesse väärtustesse on märkimisväärne,“ ütles Luman ning kutsus kõiki üles väärtustama vabadust selle kõige laiemas tähenduses.

2012. aasta lõpust kaitseväe erioperatsioonide väejuhatust juhtiv kolonel Riho Ühtegi teenib kaitseväes 1993. aastast, enne seda oli ta teenistuses kaitseliidus ja politseiametis. Aastatel 2011-2012 oli kolonel Ühtegi Eesti kaitseatašee Gruusias ning aastatel  2008-2010 maaväe staabi luureosakonna ülem. 

Varasemalt on kolonel Ühtegi teeninud luurepataljoni ülemana, Kaitseväe ühendatud õppeasutuste taktikalektorina ning osalenud luuremeeskonna ja Eesti kontingendi ülemana sõjalisel välisoperatsioonil Afganistanis. Ta on lõpetanud Balti kaitsekolledži vanemohvitseride kursuse ning läbinud erinevaid kursuseid liitlaste- ja Eesti õppeasutustes.

Kolonel Ühtegi kandidatuuri esitanud kaasvõitlejate sõnul on tema eestvedamisel saanud väikesest erioperatsioonide grupist tugev ning arvestatav erioperatsioonide väejuhatus. Ta on andnud oma panuse laiapindse riigikaitse ülesehitamisele nii sise- kui välisriiklikus mõõtmes. Esildise kohaselt on kolonel Ühtegi eeskujulik ohvitser ja innustav liider, lisaks suudab jääda alati viisakaks ja korrektseks ning olla oma alluvatele samal ajal nii ülem kui sõber.

„Pean tunnistama, et olin aasta ohvitseriks valimisest teada saades pisut üllatunud, kuna ei osanud arvata, et minu vanuses ja staažiga ohvitsere veel kandidaatideks esitatakse. Aga loomulikult on see nimetus mulle suureks auks, millele lisab erilist kaalu veel asjaolu, et see tuli kaitseväe 100. aastapäevaks. Kuid iga ohvitser on täpselt nii hea, kui hea on tema selja taga olev meeskond ja kui toetav tema perekond. Mul on vedanud, mul on parim meeskond ning mu perekond toetab mind kõigis mu tegemistes. Mulle omistatud aunimetus on tunnustuseks ka neile,“ ütles kolonel Ühtegi.

Aasta allohvitser staabiveebel Enn Adoson alustas teenistust kaitseväes 1994. aastal Põhja üksik-jalaväekompanii ajateenijana. 2016. aastast teenib ta kaitseväe peastaabis vanemstaabiallohvitserina. Eelnevalt on staabiveebel Adoson teeninud muuhulgas 1. jalaväebrigaadi ja Scoutspataljoni veeblina ning NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiallohvitserina. Sõjalisel välisoperatsioonil on staabiveebel Adoson osalenud Iraagis, Afganistanis, Bosnias ja Kosovos nii rühmavanema, jaoülema kui rahandusallohvitserina.

Staabiveebel Adosoni kandidatuuri esitajate sõnul kannab staabiveebel Adoson endas kõiki kaitseväe põhiväärtusi. Ta on lojaalne, distsiplineeritud ja tuntud oma suure töökuse ning korraarmastuse poolest, lisaks on ta toetav ja ustav kamraad, kellele võib alati loota. Staabiveebel Adosoni kandidatuuri esitajad tõstsid esile ka tema tööd MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu asutaja ja juhatuse esimehena.

„Mul on suur au vastu võtta aasta allohvitseri tiitel. Seda tunnustust ei ole mulle kindlasti toonud minu ainuisikuline panus igapäeva teenistuses ja vigastatud võitlejate ühingu tegemistes. Selles on suur osa minu perel kes on olnud kannatlik, minu teenistuskaaslastel ja sõpradel kelle abiga on see võimalikuks saanud. Suured tänud Teile!“ ütles staabiveebel Adoson.

Ohvitseri ergutuspreemiad pälvisid kolonelleitnant Kalle Köhler, kolonelleitnant Taivo Rõkk, major Silver Andre ja major Rainek Kuura. Allohvitseri ergutuspreemia said vanemveebel Indrek Ots, vanemveebel Keith Tarakanov, veebel Hannes Hüvenen ja veebel Urmet Kütt.

Üle antavad preemiad on suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Vastavalt statuudile valitakse igal aastal üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad aunimetuse koos rahalise ergutusega. Ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks võib teha iga kaitseväelane.

Riigikaitse edendamise sihtasutus loodi Eesti riigi ja Eesti kaubandus-tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on lisaks kaitseväelaste tunnustamisele kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.

Tallinna lahel olles simuleeriti laeva karile sõitu, millele järgnenud tulekahju ja leke tuli laevapere liikmetel likvideerida. Harjutati ka pinnaltpäästet ning mängiti läbi tegevus rooli rikke korral.

„Rahuaegsel väljaõppel väärtustame eelkõige ohutust, seejärel professionaalsust ja kiirust. Ajalise surve all peab kogu tegevus olema mõtetestatud. Olenemata ajalisest survest peab säilima võimekus muutuvale olustikule reageerimiseks,“ ütles staabi- ja toetuslaeva Wambola komandör vanemleitnant Tanel Kangro.

Laevapõhiseid kursuseid viiakse mereväes paralleelselt läbi nii Lindormen kui Sandown-klassi sõjalaevadel. Kahe nädala vältel saavad uued ajateenijad ja tegevväelased teadmised laevaklasside eripäradest. Esmalt tutvustatakse kursusel laevaruume, varustust ja tehnikat, järgnevad praktilised harjutused merel.

Kursuse lõppedes alustatakse laevastiku ajateenijate erialast väljaõpet motoristi, kokk-parameediku, sideoperaatori ja elektriku erialadel.

Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik ajateenijad sõduri baaskursuse. Seejärel õpitakse ära merel olemise põhitõed, millel on oluline osa madrustena mereväe sõjalaevadel teenimisel. Sõjalaeva meeskondades on igal ajateenijal oma vastutusrikas ülesanne.

„Iga kursuse lõpus ootab ajateenijaid katsumus, mille läbimine nõuab neilt kursuse materjali tundmist ning tahet finišisse jõuda. Baaskursuse sõdurid said eile kursuse proovikiviga hakkama ning kindlasti on see nende jaoks senise teenistuse üks meeldejäävamaid üritusi,“ ütles kursuse ülem major Rauno Viitmann.

„Nii pikka rännakut pole baaskursuse ajal seni teinud, aga kõik läks hästi. Meie jaos katkestajaid ei olnud. Kui oli vaja, siis motiveerisime teineteist, näiteks kasarmus ootava sooja saunaga,“ ütles rännaku läbinud reamees Jorgen Toomast ja lisas, et kõige meeldejäävam oli viimane ülesanne, kus ülema auto päästmise nimel pidi läbima veetakistuse ning tegutsema vastase tule all.

Reamees Henri Herm ütles, et rännakule minnes ei uskunud paljud sõdurid, et lõpuni jõuavad. „Meil oli hiljuti minirännak, pea poole lühem. Raske oli ning mõtlesime, et pikemaga ei saagi hakkama, aga tuli välja, et oleme üpris tugevad,“ ütles reamees Herm.

Homme ootab sõdureid ees vandeandmise pidulik rivistus, kuhu on oodatud ka sõdurite vanemad. Tseremoonia algab Tapa linnakus kell 10.00.

Sõduri baasoskuste omandamine toimub sel aastal 1. ja 2. jalaväebrigaadis uuendatud formaadis.  Uue programmi järgi kestab üksikvõitleja põhioskuste omandamine seitse nädalat, mille vältel õpivad sõdurid tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Kursuse lõpus sooritavad sõdurid sarnaselt varasemaga sõdurieksamid ning läbivad kursust lõpetava rännaku.

Fotod:

Rännaku, mis pani lisaks ajateenijate füüsilisele ja vaimsele võimekusele proovile ka nende meeskonnatöö oskused, läbisid baaskursuse õppurid ühiselt koos tulevaste Viru jalaväepataljoni nooremallohvitseridega, kes omakorda said harjutada üksuse juhtimist.

Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann selgitas, et rännaku uudse kontseptsiooni eesmärk oli tulevastele jao- ja rühmaülematele anda esmane juhtimiskogemus ning tutvuda tulevaste alluvatega, kellega koos teenistust jätkatakse. Rännaku üldine eesmärk on kasvatada meeskonnavaimu ja ühtekuuluvustunnet.

„Üsna varsti sõltub üksuse edukus just nooremallohvitseride õigetest otsustest. Rännak andis hea võimaluse ennast ülematena kehtestada, aga mis veelgi olulisem - elada sisse eestvedaja rolli ning tavapärasest ehk veidi rohkem ka kaasvõitlejatega arvestada,“ ütles kolonelleitnant Kruusmann ja lisas, et kuigi rännakul said õppurid uue rolliga hästi hakkama, siis kogemuste saamise nimel tuleb neil kindlasti veel pingutada.

Reamees Ants Juuse hinnangul said tulevased ülemad ülesandega hästi hakkama. Ka rännaku läbimine oli tänu suuremate kogemustega sõdurite juuresolekule mõnevõrra lihtsam. „Esimene päev oli väga raske, eriti viimased paar-kolm kilomeetrit. Õnneks olid juulikutse mehed meile abiks nii hea sõna kui ka soovitustega. Nad on suhteliselt enesekindlad, aga samas rahulikud, arvestasid meiega ning vajadusel suunasid,“ ütles reamees Juuse.

Uuendatud sõduribaaskursuse lõpurännaku kogupikkuseks oli pea 45 kilomeetrit, millest suurema osa läbisid sõdurid esimesel päeval täisvarustuses. Teisel päeval jätkasid ajateenijad rännakut lahinguvarustuses. Rännaku käigus tuli arvestada vastutegevusega ning kontrollpunktides täita nii taktikalisi-, kui ka meeskonnatöö oskusi nõudvaid ülesandeid.

Nooremallohvitseride erialakursuse rännakul pidid õppurid läbima pea 65 kilomeetrit, et tõestada oma sobivust allohvitseri ametikohale asumiseks.

Truudusetõotusega lõppeb ajateenistuse esimene etapp — sõduri baaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised. Järgmisest nädalast algavad Jõhvi linnakus erialakursused.

Video: https://www.youtube.com/watch?v=yOpLRJ_iZbk

Fotod:

Kindral Dunford tänas kaitseväe juhatajat Myer-Hendersoni sõjaväebaasis peetud tseremoonial tema ametiajal tehtud edusammude eest Ameerika Ühendriikide ja Eesti kahepoolses kaitsekoostöös. Relvajõudude teeneteordeni komandöri klassi annetatakse Ameerika Ühendriikides silmapaistva teenistuse ja saavutuste eest.

„Teeneteordeni annetamine Eesti kaitseväe juhatajale on tunnustus kõigile Eesti veteranidele, kes on koos Ameerika Ühendriikide sõjaväelastega viimase 15 aasta jooksul õlg-õla kõrval erinevatel operatsioonidel teeninud,“ ütles kindral Terras.

Staabiülemate komitee esimees kinnitas tseremoonial pühendumist Euroopa kaitsele, soovides et seda liitlaste poolt kahtluse alla ei seataks.

Kaitseväe juhataja osales Washingtonis Eesti saatkonnas korraldatud kaitseväe sajandale aastapäevale pühendatud vastuvõtul. „Kaitsevägi on sama vana kui meie Vabariik. Värskelt looduna sai kaitsevägi tuleristsed palju suurema ja ülekaalukama vastase vastu, kuid koos oma liitlastega suutsime me peatada Nõukogude Venemaa pealetungi ja nad Eesti piiridest tagasi lüüa. Vabadussõda oli ellujäämiskatsumus meie riigile ja kaitseväele,“ ütles kindral Terras.

Samuti pidas kindral Terras kõnel Atlantic Council mõttekojas ja osales paneelarutelul ning esines küberkonverentsil CyCon. 

Rühmaülem nooremleitnant Janek Baiduža sõnul on Malis erinevaid relvarühmitusi nii palju, selleks et aru saada, kes on kes, tuleb tihtipeale neile lihtsalt juurde minna ja üksusega juttu ajada. „Seda gruppi polnud me varem näinud ja kuna nendel puudus igasugune sümboolika, tegime peatuse ja veendusime nende taustas,“ ütles nooremleitnant Baiduža. 

Vihmaperioodi lõppedes on varem raskesti läbitavad teed taas sõidetavad ja seetõttu tuleb eestlastel patrullides rohkem kontrollida alasid Gao linna lähiümbruses, kus puututakse kokku ka kohalike omakaitseüksustega. 2015. aasta suvel sõlmitud Bamako rahukokkulepe jättis kohalikele, enamasti kogukonna kaitseks loodud relvarühmitustele, õiguse kanda relvi, tingimusel, et need toetavad keskvalitsust. Lisaks kohalikele omakaitseüksustele patrullivad alas ka ÜRO ja Mali armee üksused, mistõttu on relvastatuid gruppe linna ümbruses kümneid ja nende tuvastamine keeruline protsess.

Jalaväerühma Estpla-26 on esimene Eesti üksus Prantsusmaa juhitud mässutõrjeoperatsioonil Barkhane, mille eesmärk on toetada Saheli riikide (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega. Lisaks Eestile osaleb operatsioonil Suurbritannia, mis toetab prantslasi helikopteritega ja Hispaania, kes panustab transpordilennukitega.

Fotod:

Traditsioonilist isadepäeva üritust külastas ka aasta isa tiitliga pärjatud 12 lapse isa Einart Kask, kellele kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kinkis pühendusega Eesti kaitseväe 100 aastapäeva jaoks valminud raamatu. Aasta isa kolm poega on kaitseväe reservväelased. Kaitseväe juhataja tänas aasta isa tublide reservväelaste üleskasvatamise eest ja ning lootis, et aasta isa on koos oma abikaasaga samasugust entusiasmi süstinud ka oma lastesse.

Kaitsevägi on koos partneritega korraldanud kõikide laste isadepäeva alates 2002. aastast.

Lauluväljakul sai näha kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlaste rasketehnikat ja relvi, huvilised said proovida takistusraja läbimist. Näha sai muu hulgas jalaväe lahingumasinat CV90 ja soomukit Pasi XA-188, aga ka liikursuurtükki AS90. Kaitseliit tõi kohale Vabadussõjaaegse soomusauto „Estonia“ koopia.

Vastavalt võistluse juhendile peavad osalejad tabama pataljoniülema poolt sihtmärgiks antud kella saja meetri kauguselt. Kokku osales sel aastal laskevõistlusel üksteist Kuperjanov jalaväepataljoni tegevväelast, kel läks võitja selgitamiseks tarvis kõiki lubatud viit laskevooru. Esimesena kella tabanud kapten Karl-Erik Kirschbaum Kuperjanovi jalaväepataljoni staabist sai vastavalt traditsioonile auhinnaks uue käekella.

„Osalesin pataljoniülema kella laskmistel juba seitsmendat korda ning muidugi on hea meel, et lõpuks ka täpse tabamuse kirja sain - järjekindlus viib sihile,“ ütles kapten Kirschbaum.

Pataljoniülema kella laskmised toimusid juba 25. korda. Laskmiste läbiviija leitnant Even Hurti sõnul oli võistlus pingeline ning enne viimast vooru polnud midagi selge. „Tabamused läksid iga vooruga järjest paremaks ning kuigi vahepeal tekkis väike kahtlus, et ka viiendas ringis täistabamust ei tule, läks siiski õnneks,“ ütles leitnant Hurt. Terveks on kell võistluse ajaloos jäänud vaid ühel korral - 2007. aastal. Siis kinkisid osalejad pataljoniülemale suure seinakella.

Traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui toonane Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus vihastas oma valet aega näitava käekella peale ning otsustas ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusele sihtmärgiks anda. Muuhulgas soovis ta sellega ärgitada tegevväelasi oma laskeoskust parandama.

Fotod:

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga

Üritust korraldanud Õhuväe Allohvitseride Kogu juhatuse liige ja õhuväe veebel staabiveebel Janis Jallai tänas kõiki teenistujaid ja liitlasi, kes andsid oma panuse vigastatud võitlejate osalemiseks Võitmatute mängudel. „Neljas Terasliblika jooks koos 200 jalapaariga tõestas, et vigastatud võitlejad lähevad korda meile kõigile,“ sõnas staabiveebel Jallai.

Jooksust võttis osa ka mitmekordne Euroopa meister ning olümpiamedalist kapral Kaspar Taimsoo. „Terasliblika jooks ei ole lihtsalt kaitseväelastele suunatud tervisejooks, vaid see kannab endas palju suuremat eesmärki – tunnustada ja aidata meie vigastatud kaitseväelaste spordivõimalusi,“ sõnas kapral Taimsoo ning lisas, et sellisest auväärt üritusest oleks suisa patt ilma jääda.

Organisatsioonidest olid esindatud kaitsevägi, kaitseliit, naiskodukaitse, politsei- ja piirivalveamet, kaitseministeerium ning riigi kaitseinvesteeringute keskus.

Heategevusjooksu toetasid lisaks osalejatele ja ürituse korraldanud Õhuväe Allohvitseride Kogule ka Padise Mõis, Niitvälja Golf, Sportland, Rõõmu Kaubamaja, Mefo, Spordiklubi Sparta, Kuulsaal, Estravel, Saku Õlletehas, Selver, Ugala Teater, Teater Vanemuine, Tallinna Teletorn, Tervise Paradiis, Kaevandusmuuseum, Maanteemuuseum ja Eesti Kunstimuuseum.

Fotod:

Video: