Uudised

Lauluväljakul saab näha kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlaste rasketehnikat ja relvi, huvilised saavad proovida sõduri takistusraja läbimist. Näha saab muu hulgas jalaväe lahingumasinat CV90 ja soomukit Pasi XA-188, Kaitseliit toob kohale Vabadussõjaaegse soomusauto „Estonia“ koopia ning sobiva ilma korral on kohal õhuväe ja Politsei- ja piirivalveameti helikopter.

Muusikat teevad kaitseväe orkester, Swingers, Ariadne ja Vajé. Päeva lõpus tunnustatakse Aasta isa 2018 tiitli võitjat.

Üritus on tasuta, lastele ja lapsevanematele mõeldud tegevusi jätkub kella kolmeni. Päeva juhib Venno Loosaar. Kaitsevägi ja EV100 meeskond ootavad kõiki isadepäeva tähistama!

„Lõpuharjutuse jooksul oleme proovinud panna üksuse võimalikult missiooni piirkonna sarnasesse keskkonda ja tekitada situatsioone, mis võivad neil teenistuse jooksul ette tulla,“ ütles lõpuharjutuse läbiviija vanemveebel Anti Rahkema.

Lõpuharjutuse käigus läbimängitud situatsioonide hulka kuulusid eskorditavate ametnike kaitse, tänaval toimunud käsitulirelvarünnak ning sellest tekkinud ohuolukorrale reageerimine, rünnak eskorditavate ametnike suhtes nii külm- kui tulirelvaga, kannatanutega tegelemine ja transport ning tegelemine erinevatest lõhkekehadest tekitatud ohusituatsioonidega. 

Operatsiooni Resolute Support ettevalmistav väljaõppe algas jao- ning rühmataseme konventsionaalse väljaõppega, mille järel keskendus tulevane Eesti kontingent  isikukaitse õppele ja laskeoskuse arendamisele, sealhulgas treeniti eraldi isikukaitsespetsiifilisi oskusi lahinglaskmistel.

Novembri lõpus Afganistani suunduva kontingendi moodustab peamiselt Scoutspataljoni sõduritest koosnev rühmasuurune üksus. Estpla 29 hakkab teenima Kabulis ja nende põhiülesanded kuuekuulise rotatsiooni ajal on liitlaste instruktorite ja nõustajate ning sealsete nõunike kaitse ning eskort.

„Vere loovutamine on üks heategevuse vorme. Verd ei saa kuskilt kokku osta, seega oleme sõltuvad vabatahtlikest. Oleme rõõmsad, kui noortel ja tervetel kaitseväelastel on võimalus ja tahe verd annetada. Igal korral on näha juurdekasvu – ka tänaste doonorite hulgas oli esmakordseid loovutajaid,“ ütles verekeskuse arst Taissia Aartee.

Doonoripäevi peetakse Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus kuni kolmel korral aastas, uute doonorite jaoks viiakse läbi ka infotunde. Sel korral loovutasid verd kokku 48 tegevväelast ja ajateenijat, kellest 12 jaoks oli vereloovutus esmakordne.

Vahipataljoni ajateenija reamees Raul Maasiku jaoks algas vere loovutamine kaitseväkke tulekuga. „Juulikus sõduri baaskursuse ajal pakuti minu üksusele võimalust doonoripäevale tulla. Verekeskuse töötajate positiivne hoiak ja hoolivus oma töö tegemisel andis tõuke ka teistkordseks annetuseks. Usun, et minu panusest on kasu ja jään doonoriks ka pärast ajateenistust,“ ütles reamees Maasik.

Iga doonor loovutas 450 ml verd, millega saab kokku aidata kuni 140 abivajajat. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, sünnitajad, imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Fotod:

Kaitseväe kaplaniteenistuse juhitud palvusel pühitseti kaitseväe juhataja,  peakaplani ja külaliste juuresolekul kunstnik Sirje Säär’i poolt maalitud ikooni Pühast Martinist, kelle kaitseväe kaplanid on valinud tema põhiväärtuste tõttu oma kaitsepühakuks. Ühtlasi on Püha Martin, ladina keeles Sanctus Martinus Turonensis, kerjuste ja Prantsuse kuningate kaitsepühak. Ikoon on maalitud lehtpuidust plaadile traditsioonilises muna tempera tehnikas ning selle taust on kaetud lehtkullaga.

Püha Martin on tuntud esimese pühakuna, kes ei olnud märter, vaid jäänud rahva mällu ülimas lihtsuses elava hoolitseva piiskopina, olles asutanud 361. aastal Poitiers’ lähedal Ligugé’s Prantsusmaa esimese kloostri. Tema hauale ehitatud kabel on saanud palverändurite sihiks. Eestis on Püha Martinile seni pühitsetud Käina kirik, Martna kirik, Türi kirik, Valjala kirik, Vändra kirik ja Rannu kirik.

Kaitseväe kaplaniteenistus on toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse allüksus, mille eesmärk on pakkuda kaitseväele vaimulikku teenistust ning aitab tegevväelasi, ajateenijaid ja kaitseliitlasi läbi hingelise toetuse ning vaimuliku nõustamise.

Fotod:

Kursuseülema leitnant Ingemar Randviiri sõnul kujunes rännak oodatust pikemaks ja raskemaks, sest 60 sõdurist koosnev vastutegevus takistas jagude edenemist, kuid samas aitas see arendada kursuslaste taktikalist mõtlemist ning toimimist meeskonnana. „Rännaku lõpetanud tulevastel nooremallohvitseridel on kõik eeldused, et jagu juhtida“ ütles leitnant Randviir.

Kaks ööpäeva kestva ja ligikaudu 100 kilomeetri pikkuseks kujunenud kursuse lõpurännaku eesmärk oli testida tulevaste nooremallohvitseride taktikalist mõtlemist ja meeskonnatööoskust. Rännaku käigus tuli tulevastel jaoülematel sooritada taktika- ja meeskonnaharjutusi nii ründes, kaitsel kui varitsuses. Rännak oli iseloomult patrullvõistlus, kus jaod tegutsesid kontrollpunktide vahel liikudes pidevas valmisolekus. Kontrollpunktides pandi kursuslaste teadmised proovile muu hulgas meditsiini ning tuletegemise alal, kontrolliti nende laskeoskust ning osavust ületada veetakistust.

Nooremallohvitseride kursuse käigus omandavad sõdurid teadmisi ja oskusi, et jätkata teenistust jaoülemate, rühmaülemate ning rühmaülema abidena. Kursuse lõpetamisel omistatakse õppuritele nooremseersandi auaste.

Fotod:

Video:

Suurtükiväepataljoni lõpuharjutuses „Tõeline vedamine“ osales 25 nooremallohvitseri erialakursuse õppurit ning 6 suurtükiväeeriala kadetti kõrgemast sõjakoolist. Kursuse ülema leitnant Tanel Tatsi sõnul on harjutuse nimetus mitmeti tõlgendatav. „Meil on tõeliselt vedanud sõduritega, kes soovivad suurtükiväelasteks saada ning on initsiatiivikad ja uudishimulikud. Sõduritel on omakorda vedanud ülematega ning instruktoritega, kes annavad oma teadmisi edasi väga efektiivsel moel. Harjutus ning lahinglaskmised on näidanud, et vajalikud oskused on sõduritel omandatud päris heal tasemel,“ ütles leitnant Tatsi.

Harjutusele eelnes viienädalane erialaväljaõpe, mille raames tulevased mõõdistajad, arvutajad ning relvameeskonna liikmed omandasid 155mm haubitsa edukaks toimimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Laskmistel pidid ajateenijad tabama pea 8 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke koordinaatmeetodil.

155-mm haubits FH–70 on toodetud Saksamaal ja olenevalt laskemoonast on selle laskekaugus kuni 30 kilomeetrit. Kaheksaliikmelise meeskonnaga haubitsa laskekiirus on kuni kuus lasku minutis.

Fotod:

„Tänasel konverentsil käsitlesime autonoomseid süsteeme ning tutvustasime osalejatele, milliseid tehnoloogilisi võimalusi on lahinguväljal võimalik kasutada,“ ütles sõjatehnoloogia konverentsi korraldaja kolonelleitnant Veljo Raide. „Lisaks sellele on tänane konverents oluline valdkonnaalase koostöö hoidmise ja arendamise ning suhtlusvõrgustiku loomise poolest,“ lisas kolonelleitnant Raide.

Neljandal sõjatehnoloogia konverentsil käsitleti nii mehitamata õhu- kui ka maismaaplatvorme ning arutleti, millist mõju mehitamata või autonoomsed süsteemid lahinguväljale avaldada võivad.

Ettekantud teemadele tuginedes loodi laiem arutelu, kus ülikoolid, ettevõtted ja kaitseväe esindajad said välja tuua konkreetseid kitsaskohti seoses autonoomsete süsteemide arendamisega. Kohapeal algatatud diskussioon andis võimaluse välja selgitada ja mõista erinevate osapoolte lähtekohti ning tõstatada küsimusi esinejatele, kaitseväele, ülikoolidele ja kaitsetööstusettevõtetele.

Konverentsist võtsid osa kaitseväes, Kaitseliidu, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Siseministeeriumi ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindajad.

KVÜÕA rakendusuuringute keskuse tegevuse peaeesmärk on kaitseväe arendamise teaduslik-metoodiline toetamine. Keskuse põhiülesanne on korraldada sõjateaduse arendamist Kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Lahingmeditsiinialaseid teadmisi ja praktilisi oskuseid kriisisituatsioonides elupäästvat esmaabi anda pakkuv kursus kestab kümme nädalat ning selle kestel antakse osalejatele praktilisi oskuseid kannatanute käsitsemisel erinevates ohtlikes olukordades.

Lisaks klassiõppele toimub palju harjutusi maastikul, kus rasketes oludes imiteeritakse tõetruult kriisisituatsioone, milles kursuslased peavad meditsiinilist abi andes toime tulema. Lisaks tuleb kursuslastel läbida praktika Tallinna kiirabis, vastates koos kiirabibrigaadidega reaalsetele väljakutsetele.

Harjutatakse tulekontaktidest väljarebimist koos haavatutega, elupäästva esmaabi andmist lahingsituatsioonis, samuti sõidukitega juhtunud õnnetustes ning plahvatustes viga saanute käsitsemist, masskannatanutega tegelemist ja palju muud. Varasemad kursused on näidanud, et omandatud teadmised ja oskused on ajateenijatele tihti ka hiljem tsiviilelus kasuks tulnud.

Kursusel osalevad ajateenijad nii 1. kui 2. jalaväebrigaadist, küberväejuhatusest ja Vahipataljonist ning tegevväelased mereväest.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

Jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus ütles, et õppus võimaldas vahetada kogemusi ning saada paremat ülevaadet sellest, kuidas teised liitlasriigid lahingus käituvad. „Õppuse lõpuharjutuse peamiseks eesmärgiks oli, et Eestis asuv lahingugrupp toimiks ühtse 1. jalaväebrigaadi allüksusena,“ lisas kolonel Karus.

Õppus kulmineerus nädalavahetusel taktikalise harjutusega, mille käigus kaks 1. jalaväebrigaadi alalise valmisolekuga üksust harjutasid koostegutsemist brigaadi tegevusraamistikus. Harjutuse käigus ründasid kaks soomustatud jalaväepataljoni vastase pataljonisuurust üksus. Õppuse lõpufaasis olid vastaste rollis Poola tankikompanii ning Slovakkia soomusjalaväekompanii, mis on osa Lätis asuvast liitlaste lahingugrupist.

Õppus Furious Axe algas rühma taseme lahinglaskmistega, millele järgnesid kompaniitaseme lahinglaskmised. Pioneerirühm toetas kompaniid lahingumasina positsioonide ettevalmistamisel ning veetakistuse ületamisel. Samuti toetas Scoutspataljoni soomuskompaniid pealetungil Suurbritannia liitlaste tankiüksus Challenger 2 tulega.

Kokku võttis õppusest osa üle 1100 kaitseväelase Eestist, sealhulgas Tapal teenivad Suurbritannia ja Taani sõdurid, aga ka Läti kaitseväelased ning liitlassõdurid Lätis paiknevast NATO lahingugrupist.

Kuni kolmapäevani liiguvad 1. jalaväebrigaadi kolonnid marsruudil Adaži – Ikla – Paikuse – Paide – Tapa tagasi Eestisse.

Fotod:

Video:

Vastavalt kaitseväe juhata korraldusele alustati lahkformeerimist täna hommikul ja reservväelased lahkusid õppuste piirkonnast pealelõunal.

Toetuse väejuhatuse ülem kolonel Toomas Susi hindas õppuse tulemust heaks. „Vaid loetud tundidega lülitus kogu pataljon oma igapäevaselt rahuaja õpperežiimilt ümber sõjaaja tegevustele,“ ütles kolonel Susi. „Selle eest võlgneme kindlasti tänu igapäevaselt riigi julgeoleku tagamist harjutavale elukutselisele isikkoosseisule, aga ka väljaõppes olevatele ajateenijatele, kellele toetume. Suurim tänu kuulub täna mõistagi reservväelastele ja nende toetajatele – peredele ning tööandjatele - kes kutse peale oma igapäevaelud ootele jätsid ning isamaa teenimiseks välja tulid.“

Kolonel Susi lisas, et reservväelased tõestasid taas, et Eesti saab oma vabaduse kaitsel neile kindel olla.

Kaitseväe juhataja ettepanekul otsustas vabariigi valitsus 31. oktoobril kutsuda lisaõppekogunemisele toetuse väejuhatuse 51. logistikapataljoni reservväelased, sealhulgas ka üksuse mobilisatsioonireservi määratud inimesed, ühtekokku 1248 reservväelast.

"Minule, kui ülemale on kõige tähtsam, et pataljon saavutas lahingvõime ja oli valmis ning suuteline oma sõjaaja ülesannet täitma,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla. „Tulemus oli hea ja saime kinnituse, et oleme oma tegevustes õigel teel. Kuid on veel mitmeid puudujääke nii reservväelaste teavitusese kiiruses, andmete täpsuses ja formeerimise üksikasjades. Õpime neist vigadest, parandame need ja anname oma kogemused teistele üksustele, et neil läheks järgmised lisaõppekogemused ladusamalt. Kiidan osalejaid, laidan kõrvalehoidjaid, aga kindlasti õppisid kõik nende päevade jooksul midagi iseenda, oma riigi ja selle kaitsevõime kohta.“

Formeerimisel saadi kontakt üle 90 protsendi kutsutud reservväelastega. Logistikapataljoni lahingvalmidus oli üle 90 protsendi. Seda tulemust hindas teotuse väejuhatuse ülem kolonel Susi heaks.

Lisaõppekogunemisega harjutab kogu riigikaitse käsuahel alates Vabariigi Valitsusest kuni reservväelasteni valmidust, otsuste langetamist ja tegutsemist kiiresti muutuvas olukorras.

Lisaõppekogunemiste oluliseks osaks on otsuse vastuvõtmine, õppusest teavitamine, reservväelaste kutsumine, nende vastuvõtmine ja üksuse formeerimine ning lahinguvalmiduse saavutamine.

Pärast formeerimist läbisid õppusel osalejad varem õpitud oskuste meelde tuletamiseks relvaõppe, aga värskendasid teadmisi ka sõdurivarustuse pakkimise ja komplekteerimise ning toiduhügieeni vallas. Järgnesid erialased tunnid, nagu rännaku-, side-, meditsiini-, jaotuspunkti ja pataljoni tasemel staabi juhtimispunkti ülesseadmise õpe, jalaväetaktika ja samuti sõidukite tüübiõpe autojuhtidele.

Seejärel toimus motoriseeritud rännaku läbiviimine ja sellele järgnev paiknemisala hõivamine ning julgestamine, laagri püstitamine ja lähikaitsepositsioonide hõivamine. Lisandusid koolitused eritehnika käsitsemiseks, nagu tõstuki-, kraana-, tankurmehhanismide- ja vintside õpe.