Uudised

Kaitseminister Jüri Luik, õhuväe ülem kolonel Riivo Valge ja USA õhuväe brigaadikindral Roy Agustin avasid täna Ämaris taristu objektid, mille valmimist rahastati  USA Euroopa heidutusmeetmete (EDI) programmist.  Uus taristu võimaldab senisest kiiremini ja suuremal hulgal võtta vastu liitlaste lennukeid ning tõhustab liitlaste võõrustamis- ja väljaõppetingimusi.

Kaitseminister Jüri Luik rõhutas uue taristu avamisel Ämaris, et tänane lennubaas on liitlaste ühise panustamise ja koostöö käegakatsutav tulem. USA poolt rajatud objektid on selle koostöö ilmekas näide. „Ühiselt kasutatava taristu arendamine võimaldab liitlasvägedel, näiteks USA lennuväel või NATO õhuturbe missioonil, end kiirelt sisse seada ja operatsiooni alustada,“ ütles Luik. 

Ämari lennubaas saab olulise täiendusena seni puudunud ohtlike ainete perrooni (HCP), mis tagab lennubaasile senisest parema võimekuse laske- ja lõhkemoona veoks ja käitlemiseks. Valminud taristuprojektide hulka kuuluvad ka näiteks eelkõige liitlaste lennukitele mõeldud hooldusangaar, lennueskadrilli operatsioonide keskus ning parandatud sai ka laskemoona lao veoks kasutatav tee.

„Ämari lennubaasi arendamine on praeguseks üle kümnendi kestnud ning jätkuv protsess. Uued rajatised on meile suure tähtsusega ning täidavad olulist rolli õhuväe jätkusuutlikkusel,“ ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge. Tema sõnul on lennubaasi uuenduste laiemaks eesmärgiks suurendada lennubaasi läbilaskevõimet nii õhuoperatsioonide, lennukite logistilise toetuse, kui Eesti- ja liitlasvägede siirmise näol.

Euroopa heidutusmeetmete programm (EDI) loodi 2014. aastal USA valitsuse poolt. Programmi eesmärk on suurendada USA kohaolekut Euroopas selle julgeoleku tugevdamiseks. Uude lennubaasi taristusse investeeriti umbes 14 miljonit dollarit. 2015. aastast on Euroopa heidutusmeetmete programmi raames eraldatud Ämari lennubaasi ja Tapa linnaku arendamiseks kokku üle 32 miljoni dollari.

Neljapäeva õhtul lõppenud nädalases välilaagris kinnistasid ajateenijad varem õpitut ning omandasid uusi rünnakutegevustega seotud oskusi. Muu hulgas imiteeriti lahingmoona kasutades tulekontaktist eemaldumist, pealetungi vastasele ning varitsuses tegutsemist.

Tulevased nooremallohvitserid asuvad pärast erialakursuse lõpetamist jaoülematena juhendama uusi ajateenijaid. Nooremallohvitseride kursus kestab detsembrini ning lõppeb osalejatele  lõpurännakuga.

Logistikapataljon on toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod:

Möödunud nädala esmaspäeval alanud reservõppekogunemisele saabus ligi nelikümmend reservväelast, kes läbisid esmalt täiendõppe värskendamaks sõduri baasoskusi nagu laskmine, taktikaline liikumine ja sidevahendite kasutamine. Instruktorite sõnul ei olnud sõdurid ajateenistuses õpitud oskusi minetanud.

„Rõõmu tegi see, et meestel oli meeles ajateenistuses õpitu, mis tegi lihtsamaks ja kiiremaks uute teadmiste jagamise,“ ütles 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem kapten Hegert Horn ning tunnustas ka reservväelaste motiveeritust. „On suurepärane teha koostööd meestega, kes leiavad, et õppekogunemised on loomulik osa reservväelaseks olemisest ning väärtustavad saadud kogemusi,“ lisas kapten Horn.

Lisaks sõduri põhioskuste meeldetuletamisele läbisid reservväelased ka pioneerialase täiendõppe lõhkamises ning rasketehnika kasutamises. Teadmiste kinnistamiseks kasutasid sõdurid rasketehnikat erinevate õppeprojektide juures nii kaitseväe Taara linnakus kui Nursipalu harjutusalal.

Pioneeriüksuste ülesanne on takistada ja aeglustada vastase üksuste manöövreid, toetada enda üksuste liikumist ning parendada sõdurite üleelamistingimusi.

2. jalaväebrigaad on Lõuna-Eestis paiknev kaitseväe struktuuriüksus. Üksuse rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon ja tagalapataljon, ülejäänud üksused formeeritakse sõjaolukorras regulaarselt täiendõpet saavate reservväelaste baasil.

Fotod:

Kohaliku võistkonna kutsel reisib Eesti tiim esmalt Uus-Meremaale, kus ühises treeninglaagris Uus-Meremaalastega toimub viimane ettevalmistus mängudeks. Austraaliasse jõuab Eesti võistkond 18. oktoobril.

„Uus-Meremaa koondise kutse koos nendega mängudeks valmistuda oli meile väga meeldiv üllatus ning võtsime selle rõõmuga vastu. Loodame, et saame ühise ettevalmistuse jooksul kogemusi vahetada ja üksteisele abiks olla. Igal juhul läheme mängudele vastu hästi valmistunult ja motiveeritult,“ ütles Eesti delegatsiooni juht Kaia Kollo.

Lisaks võistlejatele ja neid abistavatele treeneritele sõitsid täna Uus-Meremaale ka võistlejate lähemad pereliikmed.

Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Idee sai alguse, kui Harry külastas USA-s toimunud vigastatud veteranidele mõeldud spordivõistlust ning ta soovis luua sarnase rahvusvahelise võistluse. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut.

Sel aastal toimuvad mängud 20.-27. oktoobrini Austraalias, Sydneys. Mängudel osaleb kokku üle 500 võistleja 18-st erinevast riigist. Esindatud on Afganistan, Austraalia, Kanada, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Georgia, Saksamaa, Iraak, Itaalia, Jordaania, Holland, Uus-Meremaa, Poola, Rumeenia, Ukraina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Varasemalt on mängud toimunud Suurbritannias USA-s ja Kanadas.

Austraaliasse sõitev Eesti võistkond on sel aastal 15-liikmeline. Võistlejate hulgas on nii tegevteenistuses olevaid kui tsiviilellu naasnud veterane. Eesti võistlejad osalevad paljudel erinevatel aladel, näiteks ujumine, jalgrattasõit, kergejõustik ja purjetamine. Eelmisel aastal toimunud mängudel võitsid eestlased kokku 8 medalit.

Fotod:

„Ettekande teemaks on konventsionaalse ründekünnise kontseptsioon. Kaheksa NATO ja partnerriigi koostöös välja töötatud kontsept käsitleb probleemi, kuidas väikeriik saaks maksimaalselt tõsta ründekünnist tema käsutuses olevate ressursside piires,“ ütles doktor Murumets. Loodud 6-parameetriline analüütiline raamistik on märkimisväärse arenduspotentsiaaliga meetod, kuidas nõrgem osapool saab heidutada tugevamat ning luua operatsioonilised eeldused liitlastepoolseks igakülgseks toetuseks.

Konverents keskendub kahele põhiteemale: küberruumi olemus ja tegutsemine küberruumis ning üksuste kiire tugevdamise ja mobiilsusega seotud väljakutsed ja võimalused ning nende logistilised aspektid.

Kord aastas toimuvad operatsioonianalüüsi konverentsid toovad kokku operatsioonianalüütikute kogukonna NATO staapidest ja agentuuridest, liikmesriikide teadus- ja arendusorganisatsioonidest, oivakeskustest, akadeemilisest maailmast ning tööstusest.

„Osavõtjad olid püüdlikud ja läbisid kontrollharjutused eeskujulikult,“ ütles kursuse instruktor veebel Mairo Küünarpuu. „Alusväljaõppes ei saa teha järeleandmisi, sest kursuslasi on peagi ootamas pikemad meresõidud, kus õpitud oskuseid igapäevaselt rakendatakse.“

Ligi 30 osalejaga mereväelase baaskursusele olid sel korral arvatud nii tegevväelased kui ajateenijad. Õpingutel valmistuti mereväe laevadel ettetulevateks ülesanneteks ja omandati praktiline kogemus tegutsemaks kriisiolukordades, näiteks tulekahjude, lekete või laeva mahajätmise korral.

Neljanädalasel kursusel osalenud ajateenijad suunatakse kõik mereväe sõjalaevadele, kus edasise teenistuse käigus spetsialiseerutakse sidepidamise, miinitõrje-relvastuse, kokk-parameediku või motorist-elektriku erialadele.

Mereväelase baaskursust viiakse Miinisadama linnakus paiknevas mereväekoolis läbi kahel korral aastas. Mereväekool tegeleb uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Fotod: (täismõõtmetes foto saamiseks valige sobiva pildi juures üleval paremas nurgas asuvast rippmenüüst valik "originaal")

Video:

Pühapäeval Võru lähedal Võlsi metsas kaduma läinud 76-aastase meesterahva leidsid õhtupimeduses päeval otsingutega liitunud Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad. Pärast meesterahva leidmist andsid sõdurid talle esmaabi ning toimetasid ta metsast koos politseinikega välja kiirabibrigaadi ootama.

„Poisid tegid super töö ja aitasid päästa inimelu. On väga tänuväärne, et Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurid on juba mitmendat korda eksinud inimeste otsingutel politsei- ja piirivalveametile appi tulnud,“ ütles Kagu politseijaoskonna Võru piirkonnavanem Anti Paap.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvas Kuperjanovi jalaväepataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe- , miinipilduja- kui erinevatel toetuserialadel teenivad sõdurid.

Foto: Arved Breidaks, Lõuna-Eesti Postimees

„Estcon-8 täidab missiooni lõpuni oma ülesandeid põhibaasis UNP 2-45,“ ütles ESTCON-8 ülem major Kristjan Leimann. „Mul on hea meel tõdeda, et Iiri-Soome pataljoni juhtkond on eestlaste tööga siin väga rahul,“ lisas major Leimann.

Estcon-8 missioon Lõuna-Liibanonis lõppeb novembris ja koju Eestisse jõuavad rahuvalvajad novembri keskpaigas. Eesti kaitseväelaste teenistuskohaks missiooni lõpuni on Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel Lõuna-Liibanoni Bint Jubayl piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45.

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv Eesti kontingent Estcon-8 koosneb jalaväerühmast Estpla-25 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kontingendi tuumikuks olev jalaväerühm on moodustatud Scoutspataljoni baasil. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

Ennelõunal võõrustas külalisi mässutõrjeoperatsiooni Barkhane ülema asetäitja brigaadikindral Philippe Adam, kes viis peaministri ja kaitseväe juhataja kurssi operatsiooni kulgemisega ning andis ülevaate Gao sõjaväebaasi võimalustest. Pärastlõunal külastati Estpla-26 ülema nooremleitnant Janek Baiduža juhtimisel linnaku põhipääslat ja majutusala ning delegatsioon tutvus jalaväerühma ülesannete ja elamistingimustega. 

Visiit päädis kaitseväe juhataja, peaministri ja Eesti kontingendi kokkusaamisega välibaasi puhkealal, kus kindral Terras andis lühikese ülevaate kaitseväe lähitulevikust ja tänas sõdureid tehtud töö eest.

„Meie liitlased Ameerika Ühendriikidest ja Suurbritanniast on alati öelnud, et Eesti sõdurid on professionaalsed ja paindlikud. Neid sõnu kinnitas mulle täna ka Prantsusmaa kindral,“ ütles kindral Terras.

Peaminister Jüri Ratas toonitas oma sõnavõtus koduse toetuse tähtsust ning läkitas tänusõnad peredele ja lähedastele. „Aitäh minu poolt teie lähedastele, kes teile siin missioonil olles toeks on,“ ütles peaminister Ratas.

Mässuoperatsioonil Barkhane osalevate sõdurite külastamisele lisaks kohtusid kaitseväe juhataja ja peaminister reedel Mali pealinnas Bamakos ka ÜRO MINUSMA missioonil ning Euroopa Liidu väljaõppemissioonil teenivate Eesti võitlejatega.

Estpla-26 on Eesti jalaväerühm, mis teenib Malis augusti algusest Prantsusmaa juhitud operatsioonil, mille eesmärk on toetada viie Saheli riigi (Mali, Burkina Faso, Tšaad ja Mauritaania) võitlus islamiäärmuslaste ohjamaks Euroopasuunalist inimkaubandust ja ebaseaduslikku immigratsiooni

„Meie sõdurid on mulle väga kallid ning meie vigastatud sõdurid on väärt tähelepanu, tunnustust ja tuge. Rõõm on näha, et inimestes on teotahet ja optimismi, minnakse tegema mitmeid alasid korraga ning on hästi tugev ja tore meeskonnatunnetus,“ ütles president Kaljulaid.

Vabariigi president vestles veteranidega nende igapäevategemistest,  mängudeks valmistumise protsessist ning võistluste kavas olevate alade eripäradest. Samuti rääkisid võistlejad presidendile lähemalt oma ootustest selleaastaste mängude osas.

Invictus Games ehk Võitmatute mängud on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused teenistuses viga saanud sõduritele.

Sel aastal toimuvad mängud 20.-27. oktoobrini Austraalias, Sydneys. Mängudel osaleb kokku üle 500 võistleja 18-st erinevast riigist. Esindatud on Afganistan, Austraalia, Kanada, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Georgia, Saksamaa, Iraak, Itaalia, Jordaania, Holland, Uus-Meremaa, Poola, Rumeenia, Ukraina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Varasemalt on mängud toimunud Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.

Eesti on osalenud mängudel alates nende loomisest 2014. aastal. Eelmisel aastal toimunud mängudel võitsid eestlased kokku 8 medalit.

Video:

Fotod: