Uudised
-
Mereväebaasi ülemaks määrati kaptenleitnant Rain Terras
„Mereväebaasil on mereväe riigikaitseliste ülesannete täitmisel kanda tähtis roll, sest sõjalaevad ilma logistilise toetuseta on justkui mahajäetud sõdurid lahinguväljal,“ ütles mereväebaasi ülem kaptenleitnant Rain Terras.
Täna mereväebaasi ülema ametisse astunud kaptenleitnant Rain Terras teenib Eesti kaitseväes alates 1997. aastast. Ta on läbinud ohvitseride koolitused Saksamaal, alustades kadetina Saksa mereväe akadeemias Mürwikis ning hiljem läbides kindral-admiralstaabi kursuse Bundeswehri juhtimisakadeemias. Lisaks on ta täiendanud enda teadmisi Belgia-Hollandi miinisõjakoolis ja Saksamaa mereväe mereoperatsioonide koolis.
Kaptenleitnant Terras on teeninud staabiohvitserina Eesti kaitseväe peastaabis, olnud ülem mereväe staabis ning korraldanud mereväe laevastiku operatsioonistaabi tööd. Samuti on ta komandörina juhtinud mereväe sõjalaevu Kalev, Vaindlo ning Sulev.
Mereväebaasi tagada on tagalatoetus mereväe laevastikule ja sõjaväepolitsei Vahipataljonile. Samuti organiseeritakse Eesti kui vastuvõtja riigi toetust meie vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele. Üksus korraldab aluste kütuse- ja veega varustamist, laevade peatumisi erinevates sadamates ning tagab toetuse muudes logistilistes ülesannetes.
Fotod: -
Kaitsevägi sai tehnoloogiatalgutel eriauhindu ja publiku lemmiku tiitli
„Kõige enam olen rahul kaitseväe ühendatud õppeasutuste ja küberväejuhatuse ühismeeskonna loodud raadiovõrkude testsüsteemi prototüübiga, ent huvitavad olid ka suurtükiraudade robotpuhasti ning võidutööd, tankitõrjepositsioone analüüsiv programm ja tark miinisütik,“ ütles Garage 48 mentor, KVÜÕA rakendusuuringute keskuse nooremteadur major Veiko Dieves. „Oluline on, et minule teadaolevalt ei jää need prototüübid niiöelda riiulile, vaid neid arendatakse edasi. See näitab häkatonide kasulikkust uute tehnoloogiate prototüüpimisel ja kaitsevaldkonna probleemide lahendamisel.“
Publiku lemmikuks valiti KVÜÕA võistkond prototüübiga, mis kujutab endast kaasaskantavat tervisemonitori, mis tuvastab lahinguolukorras verejooksu ning kuvab meedikutele vajaminevat informatsiooni, kuidas haavatut aidata. Lisaks sai võistkond ka eriauhinna Kaitseliidu küberkaitse üksuselt.
Parima tehnilise lahenduse auhind anti seadme prototüübi eest, mis tuvastab reaalajas raadiovõrgu probleeme. Selle loonud võistkond koosnes KVÜÕA õppuritest ja kaitseväe küberväejuhatuse teenistujatest, ajateenijatest ja reservväelastest.
Garage48 Defence Makeathon korraldatati koostöös kaitseväe ühendatud õppeasutuste, kaitseministeeriumi ning Eesti kaitsetööstuse liiduga. Häkatonil osales ligi 170 inimest enam kui 20 riigist.
-
Kaitseväe ühendatud õppeasutused tähistasid 95. aastapäeva
„Meie õppeasutuse ajalugu ulatub juba 95 aasta taha ja miks mitte sellise uhke numbri juures käivitada igati välja teenitult ühine aastapäeva tähistamine. 1. oktoober on selleks sobiv mitmel ajaloolisel seigal, näiteks hakkas Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ühendasutuse koosseis kehtima 1. oktoobril 1923. aastal ning 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistuse seadus,“ ütles KVÜÕA ülem kolonel Enno Mõts.
Aastapäeva tähistamise raames nautisid töötajad ja õppurid üheskoos Tartumaa Vooremäe terviseradadel seltskondlikku jalgsirännakut nimega Sõpruse rännak, lasid KVÜÕA siselasketiirus püstolit, uudistasid matkekeskuses teadustehnika näitust, õppisid esmaabi andmist ning osalesid Võrus Nursipalu harjutusväljakul laskevõistlusel.
Pärast aktiivsemaid tegevusi ootas õppeasutuse töötajaid ja õppureid ees pidulik aktus aulas, kuhu olid kutsutud ka endised KVÜÕA ülemad ning kus anti üle KVÜÕA rinnamärgid kaheksale laureaadile. Pärast aktust pandi huvilised proovile mälumänguga. KVÜÕA 95. aastapäevaks valmis ka KVÜÕA taasloomisele pühendatud mälestusteraamat.
1. oktoobril 1920. aastal läks Sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas Sõjakoolis õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923. aastal hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis, 1. oktoobril 1927. aastal hakkas kehtima valituse poolt kinnitatud põhimõte, et Sõjakooli astumise eelduseks on eelnev sõduri teenistus ning 1. oktoobril 1928. aastal rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus.
Kaitseväe ühendatud õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule.
Fotod:
Video:
-
Õhutõrjepataljon tähistas oma 90. aastapäeva sportlikult
Õhutõrjepataljoni ülem major Tanel Lelov ütles, et õhutõrjepataljonil on seljataga teguderohke aeg ning ees palju väljakutseid. „Kõige uhkem saab olla pideva ja järjekindla arengu üle alates hetkest, kui õhutõrje taasloodi – areng on olnud kiire ning edaspidi saab olema veelgi kiirem. Praegu oleme jõudnud tasemele, kus saan öelda, et võime tegutseda olenemata asukohast või sellest, kelle alluvusse meid määratakse,“ ütles major Lelov.
Kuna sport on olnud pataljonis au sees, siis tähistati ka juubelit sportlikult. Õhutõrjepataljon esitas väljakutse teistele üksustele ning kaasvõitlejatele ning kutsus kõiki osalema sõudeergomeetri võistlusel. Tasavägise võistluse võitis Scoutspataljon, teise koha saavutas tagalapataljoni meeskond ning kolmandal kohal lõpetas õhutõrjepataljoni nooremallohvitseride erialakursuse raketirühma sõdurid.
Õhutõrjepataljoni eelkäiaks loetakse 01.oktoobril 1928 moodustatud õhukaitse suurtükiväegruppi. Taasiseseisvumise järel moodustati 1992. aastal õhuväe koosseisus üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon, mis 1997. aastal nimetati õhutõrjedivisjoniks ning toodi üle maaväe koosseisu. Tapal paikneb õhutõrjepataljon 2004. aastast ja tänast nime kannab pataljon viimased kümme aastat.
-
Viru jalaväepataljon testis tulevaste jaoülemate oskusi
Sirgalas toimunud kursuse lõpulaagris pidid sõdurid jaokoosseisus tegutsema nii kaitses kui rünnakul. „Laagris olles pidid sõdurid võitlema tuulega, paduvihmaga, kohati ka lörtsiga, aga ma ei ole kuulnud ei virisemist ega vingumist. Ka lahinglaskmistega kaasnev pinge ning adrenaliin ei mõjutanud tulemust ning ülemana olen ma meestega ning neid õpetanud tegevväelastega väga rahul,“ ütles nooremallohvitseride baaskursuse ülem leitnant Priit Põdersalu.
Kursusel osalenud õppur Karel Kuus ütles, et jaoülema ning reamehe vahe seisneb selles, et ülem peab oskama enda tahtmised ja vahest ka vajadused tahaplaanile suruda. „Peab suutma märgata kõiki. Kindlasti tahad lahinguolukorras vastast tulistada, aga peab keskenduma allüksusele – määrama alluvatele ülesandeid ning teha kõike, et nad seda ülesannet täita saaksid,“ ütles õppur Kuus.
Nooremallohvitseride baaskursusel omandasid ajateenijad jaoülema teenistuskohustuste täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sõduritele anti põhjalik ülevaate seadusandlusest, planeerimise ning otsuse vastuvõtmine protsessist ja pedagoogikast, aga ka edukaks lahingutegevuseks vajalikest oskustest nagu manöövrid ning kaitsvad- ja julgestavad tegevused.
Alates järgmisest nädalast jätkavad Viru jalaväepataljoni tulevased nooremallohvitserid teenistust jalaväe-, tankitõrje-, miinipilduja-, side-, parameedikute-, logistika- ning tulejuhtimise erialakursustel.
Fotod:
-
Lõppes seni suurim mereväe õppekogunemine Mere-siil„Reservväelastel ja riigiametite esindajatel oli Mere-siilil kanda tähtis roll, sest seekordses formaadis nägi õppus ette veelgi tihedamat koostööd meie partneritega ning tegutsemist ühtse meeskonnana ajakriitiliste otsuste vastuvõtmisel,“ ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. Miinisadamasse õppekogunemisele kutsutud laevakaitsemeeskondade jaoks kulmineerus õppekogunemise väljaõpe praktiliste harjutustega merel, mille abil saavutati valmidus tegutsemaks ühtse meeskonnana, et vajadusel kaitsta nii tsiviil- kui sõjalaevu. Samaaegselt reservväelaste väljaõppega Tallinnas harjutati Kaitseväe ühendatud õppeasutuste Tartu matkekeskuses staabiüksustega mereoperatsioonide juhtimist ning koostöös mitmete ametkondadega kriisi- ja sõjaaegseid protseduure. Mere-siil 2018 oli Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, kuhu olid kutsutud mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased. Õppusel harjutati mereväe reservväelaste formeerimist ning julgeoleku tagamist Miinisadamas ja selle lähiümbruses. Reservväelased harjutasid õppusel relvade käsitlemist, esmaabi, avariitõrjet, sadamakaitset, miinitõrjet ja üksuste juhtimist. 16.-27. septembrini väldanud õppusel osales ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Harjutustel osalesid ka mereväe partnerid politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist.Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58982
-
Tulevased nooremallohvitserid läbisid 35-kilomeetrise rännaku„Sõdurite baastase on hea. On arenguruumi, kuid see tuleb juba kogemusega. Küll aga saab kiita meeste vastupidavust, mis on väga hea,“ ütles nooremallohvitseride baaskursuse kompaniiülem leitnant Aso Licht.Kuus nädalat kestnud nooremallohvitseride baaskursuse kulminatsiooniks olnud rännakul osales kokku ligi 240 ajateenijat. Rännaku jooksul kontrolliti tulevaste jaoülemate oskust juhtida üksust taktikalistes olukordades. Teekonnal pidid kursuslased julgestama teeületusi ning ristumiskohti, puhastama objekte vastasest, ületama veetakistusi ning pidevalt valmis olema vastase varitsustegevuseks. Liikumisele eelnes käsu andmine ning vastavalt käsule edasiste tegevuste planeerimine.„Rännaku tegi raskeks öine ärkamine, ootamatus ning teadmatus, mis ja millal juhtub. Lisaväljakutse esitas ilm, mis rännaku jooksul muutus tormiseks ja vihmaseks,“ ütles rännakul osalenud kursuslane Kunnar Bergmann.Pioneeripataljoni korraldatud nooremallohvitseride baaskursusel osalesid tagalapataljoni, õhutõrjepataljoni, luurekompanii, suurtükiväepataljoni ning pioneeripataljoni ajateenistust läbivad sõdurid. Baaskursuse järel suunduvad kursuslased määratud üksustesse kuus nädalat kestvale nooremallohvitseri erialakursusele.Video: https://www.youtube.com/watch?v=Pd6xYdbu3GEFotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58980
-
Lahingukooli külastasid kolleegid Lätist„Visiidi esmane eesmärk oli tutvuda lahingukooli ja selle eesmärkidega ning näha, kuidas see Eesti kaitsejõudude süsteemi sobitub. Eesti allohvitseride haridussüsteem sarnaneb meie kooli omaga, kuid minu jaoks oli üllatav, et Eesti panustab nii tugevalt vanemallohvitseride väljaõppesse. Näiteks kestab põhikursus lahingukoolis 44 nädalat, mis tähendab, et Eesti üksused saavad endale väga hästi ette valmistatud veeblid. Meil kestab see kursus kaheksa nädalat, kuid on intensiivsem,“ ütles Läti allohvitseride kooli ülem major Vasilijs Gračovs.Kahepäevase visiidi jooksul said külalised ülevaate lahingukooli pakutavast väljaõppest ja allohvitseride karjääriredelist. Lisaks vaatles delegatsioon ka põhikursuse väljaõpet ning külastas Kuperjanovi jalaväepataljoni.Kahe nädala pärast külastab lahingukooli ka Leedu allohvitseride kooli delegatsioon.Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.
-
Ühendkuningriigi kaitseväe juhataja asetäitja külastas Eestit
Kindral Messenger on Eestis teenivate Ühendkuningriigi sõduritega rahul ja ütles, et lahingugrupp on integreeritud nii 1. jalaväebrigaadi kui ka Eesti riigikaitse plaanidesse üldiselt. Lisaks ütles kindral Messenger, et tal on kokkupuuteid Eesti kaitseväelastega ajast kui ta teenis Afganistanis ja juba toona tõestasid eestlased end väga professionaalsete sõduritena.
Kindral Messenger kohtus kaitseväe peastaabis kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega ja kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sireliga, kellega arutleti regiooni julgeolekuolukorra ning kaitsejõudude vahelise koostöö teemadel.
„Liitlaste eelpaigutatud lahingugrupis teenivad Ühendkuningriigi kaitseväelased on andnud olulise panuse meie riigikaitse tugevdamisse ning nad on nii läbi igapäevase teenistuse kui ka ühiste õppuste hästi integreeritud meie kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel. „Viimased poolteist aastat liitlaste kohaolu on andnud meile võimaluse üksteise kogemustest õppida ja seeläbi mitte ainult tugevdada NATO idatiiva julgeolekut, vaid anda Eesti kaitseväelaste väärt kogemusi edasi ka meie liitlastele.“
Samuti heiskas kindral Messenger koos kaitseväe juhatajaga peastaabi ees Võitmatute mängude lipu. Pärastlõunal tutvus kindral Messenger Tapa linnakuga, kus sai ülevaate seal paikneva 1. jalaväebrigaadi ning liitlaste lahingugrupi tegevusest ning kohtus lahingugrupi Suurbritannia kontingendi liikmetega.
Eestit seovad brittidega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel. Koos Briti kaitseväelastega teenivad eestlased hetkel operatsiooni Resolute Support raames Afganistanis Kabuli piirkonnas.
-
Kindral Terras: Venemaa üheks strateegiliseks eesmärgiks on NATO ühtsuse mõrastamine
Kindral Terrase sõnul tuleb NATO liikmesriikidel ja kogu läänemaailmal seista silmitsi üha süveneva Venemaa poolt mahitatava infosõjaga. Tallinnas toimunud iga-aastase Balti julgeolekukonverentsi lõppsõnas rõhutas kaitseväe juhataja ka vajadust realistlike ja läbiharjutatud kaitseplaanide järele.
„Viimase kolme NATO tippkohtumise tulemused on oma koosmõjus käegakatsutavad. Liitlased on oma relvajõududuga Eesti territooriumil loomas heidutust ja tagamas kaitset. Sellelt pinnalt peame edasi liikuma NATO tugevdusjõudude planeerimisega,“ ütles kindral Terras ja lisas, et Venemaa relvajõudude kiire ning mahuka moderniseerimise taustal tuleb NATO riikidel rohkem panna rõhku oma relvastusprogrammide kaasajastamisele, kaasates vahendeid ja ekspertiisi erasfäärist.
Balti julgeolekukonverentsi korraldab rahvusvaheline kaitseuuringute keskus koostöös kaitseministeeriumiga juba üheksandat aastat. Ühepäevase konverentsi teemadeks on transatlantilised suhted, liitlaste kaitsekulud ja Balti riikide julgeoleku tugevdamine.