Uudised
-
Eesti jalaväerühm Malis on leidnud sobiva tegutsemisrütmi
Eesti jalaväerühma tegutsemisrütmi on mõjutanud koostööharjutused Prantsusmaa kaitseväelastega täieliku lahinguvalmiduse saavutamiseks ning Prantsusmaa lahingugrupi intensiivne tegevus sadu kilomeetreid Gao linnast eemal.
„Piltlikult öeldes, kui enne saime planeerida tegevusi tunnikaupa, siis nüüd saab juba päeva kaupa elada,“ ütles jaoülem nooremveebel Mikk Vainula.
Gao linnas asuva Prantsusmaa sõjaväebaasi julgeoleku tagamiseks täidab Eesti jalaväerühm kolme põhiülesannet. Esimesena asub jalaväerühm ööpäevaks täitma kiirreageerimise ülesandeid, et olla valmis lahendama ootamatult tekkinud julgeolekuolukordi. Nii on jalaväerühm Estpla-26 näiteks pidanud kontrollima perimeetri läheduses liikuvaid kahtlasi maastureid. Seejärel patrullib rühm ette antud ajaaknas 24 tunni jooksul Gao linnas või selle lähiümbruses. Tihti tähendab see varavalges baasist lahkumist ja loovat planeerimist, et patrullid satuks erinevatesse linnaosadesse ja nende marsruut liialt eelmiste kordadega ei kattuks.
Viimaks võtab rühm ööpäevaks enda vastutada Gao välibaasi pääslad ja kontrollpostid ning tagab perimeetrijulgestuse. Pärast kolme tööpäeva saavad sõdurid tegeleda relvade ja varustuse hooldusega, teha sporti ning välja puhata.
Jalaväerühm Estpla-26 on esimene Eesti üksus Prantsusmaa juhitud mässutõrjeoperatsioonil Barkhane. Operatsiooni laiem eesmärk on toetada Saheli piirkonna (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) riikide valitususi võitluses islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada Euroopasuunalist ebaseadusliku (inim-) kaubandust ja immigratsiooni. Lisaks Eestile osaleb operatsioonil Suurbritannia, mis toetab Prantsusmaa relvajõude helikopteritega Chinook.
-
Kaitseväe peastaabis heisati Võitmatute mängude lipp„Võitmatute mängud on vigastatud veteranide jaoks oluliseks motivatsiooniallikaks ning mängudel osalemine ja nendeks valmistumine on aja jooksul muutunud asendamatuks osaks vigastatud võitlejate rehabilitatsiooniprotsessis. Oktoobris Austraaliasse Eestit esindama sõitvatele veteranidele soovin mängudeks edu, jaksu ja meelekindlust eneseületusteks,“ ütles kindral Terras.Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut.Osana mängude korraldajate poolt välja kuulutatud „Fly the Flag“ aktsioonist heisatakse mängude lipp septembris ja oktoobris võistlejatele toetuse avaldamiseks erinevates kaitseväe väeosades üle Eesti.Sel aastal toimuvad mängud 20-27. oktoobrini Austraalias, Sydneys. Mängudel osaleb kokku üle 500 võistleja 18-st erinevast riigist. Esindatud on Afganistan, Austraalia, Kanada, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Georgia, Saksamaa, Iraak, Itaalia, Jordaania, Holland, Uus-Meremaa, Poola, Rumeenia, Ukraina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Varasemalt on mängud toimunud Suurbritannias Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.Eesti on osalenud mängudel alates nende loomisest 2014. aastal. Eelmisel aastal toimunud mängudel võitsid eestlased kokku 8 medalit. Austraalias esindab Eestit 15-liikmeline kaitseväe veteranide võistkond.Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58976
-
Tartu ülikoolis kaitsti sõjandusterminoloogiat käsitlev doktoritöö„Erialakeel on erialainimese esmane tööriist, mille headuse kriteerium on funktsionaalsus kasutajale. Võib öelda, et erialakeel on esmalt eriala ja alles seejärel keel. Sestap peab erialakeele arendamisel ja korrastamisel lähtuma eeskätt erialast,“ leiab Hendrikson. „Minu andmeil ei ole siiani Eestis ega maailmas terminimõistmist empiiriliselt uuritud, ehkki mõistmist mõjutavate tegurite üle on diskuteeritud alates teadusharu sünnist 1970. aastatel.“Doktoritöö otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Eesmärk on sõjandusterminoloogia näitel välja selgitada, kuidas mõjutab terminikasutus mõistmist ja erialasuhtlust.Töö keskmes olnud sõjandusterminoloogia tõhususe uuringust selgub, et terminimõistmisel ei ole seost auastme, relvaliigi ega Eestis või välisriikides läbitud pikemate täienduskursustega. Olulisim mõistmist mõjutav tegur on sõjaväelise kõrghariduse olemasolu. Ilmneb ka terminimõistmise seos teenistus- ja ametikohaga. Näiteks on KVÜÕAs teenivate ohvitseride keskmise mõistmise skoor statistiliselt olulisel määral kõrgem kui teistel kaitseväe struktuuriüksustel.Vastupidiselt ohvitseride seas levinud eeldusele ei kindlusta ingliskeelse vaste teadmine terminimõistmist. Mõistmisraskust tekitab sünonüümide kasutamine. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Väitekirja tulemused osutavad tõigale, et peamine terminimõistmist toetav faktor on sarnane teadmiste pagas ehk väljaõppetaust.Väitekirjal on Hendriksoni sõnul otsene rakenduslik väärtus: tulemusi saab kasutada nii terminiarenduses ja -korrastuses, keele- ja oskuskeelekorralduses kui ka kaitseväe väljaõppes.Tööd juhendasid doktor Arvi Tavast ja doktor Ann Veismann. Oponent oli reservmajor doktor Walter Wintschalek, Austria Riigikaitseakadeemia tõlkimis- ja terminoloogiaosakonna juhataja.Doktoritööga saab tutvuda siin: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/61732/hendrikson_reet.pdf?sequence=6.
-
Õhuturbe lennukid harjutavad Eesti õhuruumis
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga.
-
Mere-siil sai esimeste üksuste jaoks läbi
„Oskus kaitsta oma riiki ei tule iseenesest, selle nimel tuleb tööd teha,“ ütles mereväebaasi ülema ülesannetes olev kaptenleitnant Rain Terras tänasel rivistusel. „Ma olen uhke mereväe reservväelaste üle, kes tulid välja oma tavapärasest rutiinist, et olla nüüdsest valmis meie riiki paremini kaitsma.“
Mere-siil jätkub mereoperatsioonide juhtimisele keskenduva treeninguga Tartus Kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuses, kus staabiüksustega harjutatakse kriisi- ja sõjaaegseid protseduure, tehes seejuures koostööd erinevate ametkondadega.
Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased.
Ligi kaks nädalat kestva õppekogunemise käigus harjutatakse mereväe reservväelaste formeerimist ning julgeoleku tagamist Miinisadamas ja selle lähiümbruses. Samuti värskendatakse osalejate teadmisi relvade käsitlemisest, esmaabist, avariitõrjest, sadamakaitsest, miinitõrjest ja üksuste juhtimise põhitõdedest.
16.-27. septembrini kestvast Mere-siili õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist.
Fotod:
-
Mereväe reservväelased harjutasid Mere-siilil laevakaitset
Formeerimisjärgse väljaõppe kulminatsioonina harjutasid laevakaitsele spetsialiseerunud reservväelased laevade kontrollimist, rünnakute tõrjumist ja kiirpaatidega liikumist kaitset vajavatele laevadele. Harjutuse edukalt läbinutena on osalejad valmis vajadusel kaitsma nii kaitseväe- kui ka tsiviilaluseid.
Õppusele olid kutsutud varasemalt laevakaitse baaskursuse läbinud ja mereväebaasi baasikaitse kompaniis teeninud reservväelased. Harjutustel osalenute hulgas oli ka sõjalistel laevakaitsemissioonidel panustanud veterane.
Samaaegselt väljaõppega Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus toimuvad Tartus KVÜÕA matkekeskuses reservväelaste juhtimisharjutused.
Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased.
27. septembrini kestvast õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid Kaitseliidu meredivisjonist, politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist.
Fotod:
Video: -
Kaitseväe juhataja inspekteeris õppust Mere-siil
Kaitseväe juhataja kohtus õppusel osalevate riigiasutuste esindajatega ning rõhutas nende panuse vajalikkust. „On väga oluline, et õppusel löövad kaasa ka politsei- ja piirivalveamet ja veeteede amet. Tähtis on see, et kõik ametkonnad on kaasatud Eesti riigi kaitsmisse – teeme seda ühise eesmärgi nimel,“ ütles kindral Terras.
Samaaegselt juhtimisharjutustega KVÜÕA matkekeskuses toimub reservväelaste väljaõpe Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus.
Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased.
27. septembrini kestvast õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid Kaitseliidu meredivisjonist, politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist.
Fotod:
-
Scoutspataljon harjutas Järvamaal ja Lääne-Virumaal linnalahingut
„Tavapärasest erinevate harjutusalade kasutamine aitab arendada sõdurite oskuseid võidelda hoonestatud aladel, teha koostööd erinevate relvaliikide vahel ning parandada oskusi majade ning ruumide vastasest puhastamisel,“ ütles õppuse vastutav major Mattias Puusepp. „Tahame edastada ka tänusõnad tsiviilparteritele, kes on võimaldanud erinevaid alasid linnalahinguharjutuseks kasutada“, lisas major Puusepp.
Esmaspäeval alanud õppuse kahel esimesel päeval õpiti ning tuletati meelde oskusi jao tasandil tegutsemiseks ning harjutati hoonetesse sisenemist, ruumide läbiotsimist ning vastasest puhastamist. Samal ajal valmistasid pioneeriüksused hooneid järgnevateks harjutusteks ette. Nädala teisel poolel pöörati tähelepanu rühmataseme tegevustele ning toetavate relvaüksuste kaasamisse, kui harjutustesse kaasati ka Scoutspataljoni kasutuses olevad soomustransportöörid SISU XA-188 ja SISU XA-180.
Lisaks taktikaliste manöövrite harjutamisele pöörati õppusel tähelepanu ka võitlejate evakueerimisele ning esmaabi andmisele hoonestatud ala tingimustes. Tegevused toimusid hilisõhtuni, et harjutada ka hämarates oludes ning pimedal ajal tegutsemist.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Pataljoni relvastusse kuuluvad muu hulgas jalaväe lahingumasinad CV-90, soomustransportöörid Sisu ning tankitõrjeraketisüsteemid Javelin.
Video:
Fotod:
-
2. jalaväebrigaadi tagalapataljon tähistas neljandat sünnipäeva
Tagalapataljoni ülem major Tarmo Tameri nimetas käesoleva aasta peamiseks jõupingutuseks suurõppust Siil 2018. „Meie jaoks algas õppuse ettevalmistus juba tunduvalt enne maikuud ning järeltööd kestavad tänaseni – see on olnud pikk ja pingeline aeg, kuid tänu heale meeskonnatööle on 2. jalaväebrigaadi tagalatoetus kogu perioodi vältel toiminud eriliste tõrgeteta,“ ütles major Tameri.
Rivistusel tänati lisaks ka neid tagalapataljoni teenistujaid ja töötajaid, kes on oma ülesannete täitmisel silmapaistvalt tegutsenud.
Tagalapataljoni ülesandeks on 2. jalaväebrigaadi väe- ja allüksuste logistiline toetamine, seal hulgas sõidukite remont ja hooldus, meditsiiniline toetus ning mobilisatsioonivarude ladustamine ja hooldus. Väeosa loodi 1. augustil 2014, kuid tähistab oma aastapäeva 20. septembril, sest sel kuupäeval 2016. aastal annetas Võru maavalitsus tagalapataljonile lipu.
Fotod:
-
Leedu kaitseväe juhataja külastab Eestit
Kindral Žukas kohtus Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega ning külastas täna kaitseväe peastaapi, kus sai ülevaate Eesti kaitseväe arengutest ja julgeolekuolukorrast. Samuti arutleti ühiste koostööprojektide teemadel.
„Mul on hea meel, et meil on Eesti näol olemas tugev liitlane ning meil on sarnane arusaam regionaalsetest väljakutsetest ja ootustest NATO-le. Ühiselt saame nende seisukohtade eest seista,“ ütles kindral Žukas.
Pärastlõunal külastas Leedu kaitseväe juhataja 1. jalaväebrigaadi, kus brigaadiülem kolonel Vahur Karus tutvustas talle Tapa linnakut. Lisaks kohtus kindral Žukas Tapas paikneva NATO lahingugrupi kaitseväelastega ning sai ülevaate lahingugrupi võimetest ja tegevustest Eestis.
Kindralleitnant Žukas tunnustas Eesti poolt liitlastele pakutavaid majutus- ja väljaõppetingimusi. Kui Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriigid, siis Leedus paikneva lahingugrupi juhtriigiks on Saksamaa.
Kindralleitnant Jonas Vytautas Žukas asus Leedu kaitseväe juhataja kohuseid täitma alates 24. juulist 2014. aastal.
Fotod: