Uudised

„Tänane lõhkamine on veelkordne näide, et miinitõrjetegevus merel on jätkuvalt tähtis,“ ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. „Samuti peame oluliseks, et ametkondade vahel säiliks järjepidev koostöö. Selle läbi anname ühise panuse, et veealused lõhkamistööd häiriksid võimalikult vähe elanikkonda, mereliiklust ning merekeskkonda.“

Tallinna lahest avastatud Saksa päritolu Teise maailmasõja-aegne TMB-II põhjamiin oli 230 sentimeetri pikkune ning loodud aktiveeruma kindla aluse magnetilise või akustilise signatuuri peale. Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks veesati TMB põhjamiine kuni 20 meetri sügavusse merepõhja. Enamus lõhkekeha 740 kilogrammisest kogukaalust moodustas lõhkeaine.

Veealuste lõhkamistööde läbiviimisel teeb merevägi pidevat koostööd veeteede ametiga, keskkonnaametiga ning politsei- ja piirivalveametiga, et minimeerida demineerimistööde eripäradega kaasnevaid ohte.

Eesti mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine. Alates Eesti mereväe taasloomisest 1993. aastal on riigi veealadelt leitud ja kahjutuks tehtud üle 1250 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid, torpeedod ja lennukipommid.

Fotod:

"Sõjakooli tasub tulla neil, kes on julged, initsiatiivikad ja teotahtelised. Kadetielu on väga mitmekülgne, siinsed üritused on väga ägedad ja lisaks annavad õpetatavad ained kasulikke teadmisi ja oskusi ka igapäevaelus," ütles kõrgema sõjakooli maaväe kadett Raido Mägi.

Täiendava vastuvõtu sisseastumiskatsed toimuvad 30.-31. juulil Tartus ning kandidaadid peavad sooritama vaimse võimekuse testi ja kutsesobivusvestluse. Üldfüüsiline test tuleb sooritada tegevteenistusse astumise nõudena, kuid seda ei hinnata paremusjärjestuse osana. Testi viimase 180 päeva jooksul läbinud saavad lasta arvestada saavutatud tulemust.

Täpsemat teavet sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta leiab kõrgema sõjakooli kodulehelt . Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil [email protected], telefonil 717 6304 või kõrgema sõjakooli Facebooki lehel.

Sõjakooli õppurid saavad igakuist palka alates 650 eurost. Neile on tagatud tasuta meditsiiniline abi, hambaravi ja elamispind sõjakooli ühiselamus Tartu kesklinnas. Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja neile antakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

„Ajateenijate emotsioonid on pärast esimest laagrit valdavalt positiivsed,“ lausus kompanii ülema abi nooremleitnant Rait Metsaste, kelle sõnul oli esimese välilaagri eesmärgiks esmase lahinguvalmiduse saavutamine ja uute ajateenijate seni omandatud teadmiste kontrollimine.

Kümnenädalase erialakursuse kulminatsiooniks oli lõppeval nädalal toimunud eksam koos lõpurännakuga Kõrvemaa maastikul, kus kursuslased pidid lahendama erinevaid ülesandeid ning kasutama kursuse jooksul omandatud teadmisi taktikalises olukorras esmaabi andmise kohta.

Kursuse lõpurännaku korraldaja leitnant Roman Liskin toetuse väejuhatuse meditsiini väljaõppekeskusest ütles, et kõik värsked parameedikud näitasid kursuse kestel üles kõrget õpitahet ning on saanud hea väljaõppe, olles võimelised tegutsema iseseisvalt nii lahinguväljal kui ka tavaelus juhtuda võivates kriisisituatsioonides. “Politsei ja kaitsevägi said täna mõlemad heade erialaspetsialistide näol rikkamaks. Väga rõõmustav on õppuritelt saadud tagasisides kuulda, et erialakursus on mitmeid noormehi pannud mõtlema meditsiinihariduse omandamise ja tervishoiusüsteemis töötamise peale – paljud meie kursuste lõpetajad on tõesti ka varasemalt kiirabisse tööle läinud,” ütles leitnant Liskin.

Kokku läbis rühmaparameediku kursuse 28 osalejat, kelle hulgas oli 21 ajateenijat, 1 tegevväelane ning 6 politsei- ja piirivalveameti esindajat. Lisaks meditsiini väljaõppekeskuses omandatud teadmistele läbisid kursuslased ka kiirabipraktika Tallinna kiirabis.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks erinevate tasemetega parameedikute väljaõppele toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58874

Klooga harjutusvälja kohal lennates teevad piloodid koostööd maaväeüksustega. Madallende ei tehta madalamalt kui 152 meetrit (500 jalga). 

Alates maikuust teenivad Ämari lennubaasis Prantsuse õhuväelased hävituslennukitega Mirage-2000. Prantsuse lennusalga kodubaasiks on Luxeuil Ida-Prantsusmaal.

Järjekorras neljas meeskonnakursus algas Scoutspataljoni soomuskoolis tänavu aprillis ning oli jagatud nelja õppeblokki - tehnikaõpe, sõiduõpe, torniõpe ja meeskonnaõpe. Kursus kulmineerus lahinglaskmistega, kus soomukimeeskonnad lasid sihtmärkide pihta nii 35-millimeetrise kiirlaskekahuri kui 7,62-millimeetrise pardakuulipildujaga. Võimalikult reaalse ning ülevaatliku sihtimis- ja laskekogemuse saamiseks lasti kõigis tulerežiimides ja erineval kaugusel asuvaid sihtmärke, kasutades sealjuures ka erinevaid sihikutüüpe.

"Kursusel omandatud teadmised ja oskused on baas, mille peale iga meeskond enda edukat koostoimimist ehitab – meie ülesanne oli õpetada, kuidas kasutada lahingumasina poolt pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära, täitmaks võimalikult efektiivselt allüksusele püstitatud ülesandeid," ütles soomuskooli ülem major Jaan Kessel. "Nii taktika harjutustel kui ka lahinglaskmistel peegeldus värskete soomusväelaste silmis kõrge õpimotivatsioon ja raske tööga välja teenitud enesekindlus. Allüksus ja kooli instruktorid on teinud head tööd," lisas major Kessel.  

Kursusel osalenud nooremveebel Raido Kensi sõnul tähendab soomustransportööri pealt lahingumasinale ümberistumine võimaluste suurendamist kuid ka teistsugust rõhuasetust. "Kui ennem oli jalavägi see, kes tegi tööd ning soomuk täitis piltlikult öeldes takso rolli, siis nüüd on masin see, kes suudab mõjutada vastast umbes 2 kilomeetri peal. Masin on väga hea – võimalused on suured, aga masina ning selle eeliste kasutamise selgeks õppimine on suhteliselt keeruline. Õnneks on meil head õpetajad," ütles nooremveebel Kens.

CV9035 on Scoutspataljoni relvastuses olev Rootsi päritolu jalaväe lahingumasin, mille 35-millimeetrise Bushmaster III kiirlaskekahuri efektiivne laskekaugus on kuni 2 kilomeetrit. Kokku hankis Eesti Hollandilt 44 lahingumasinat ning 6 tankide Leopard baasil ehitatud toetusmasinat.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58873

Esimene liitlaste lahingugrupi rotatsioon saabus Tapa linnakusse 2017. aasta aprillis ning sellest ajast on põhikoosseis vahetunud 3 korda.

„Poolteist aastat tagasi Eestit tutvustavat paketti kokku pannes ei osanud me ehk teaduslikult liitlaste integratsioonile läheneda ning käitusime intuitiivselt. Täna oleme kindlasti palju targemad ning sellest lähtuvalt on ka info, mida nelja päeva jooksul omavahel jagame ning sellele järgnevad tegevused kindlasti tõhusamad ning vajalikumad,“ ütles 1. jalaväebrigaadi väljaõppejaoskonna ülem kapten Vladimir Kolotõgin.

Tutvustatavad teemad puudutavad nii Eesti tsiviilmaailma kui ka kaitseväe igapäevaelu valdkondi. Samuti tutvustavad Suurbritannia ja Taani kaitseväelased 1. jalaväebrigaadi liikmetele oma riike ja kaitsevägedega seonduvat.

„Iga teema järel toimub teatud ülesannete lahendamine väiksemates gruppides, kus on esindajad igast riigist. Kogemuste jagamine, järelduste tegemine, arutelud – kõik see viib meid teine teisest arusaamiseni, milles peitubki integratsiooni peavõti,“ ütles riike tutvustava paketi üks autoritest ning eestvedajatest kapten Saimon Miller Ühendkuningriigist.

Lisaks ettekannetele ja aruteludele said Eesti- ja liitlassõdurid eile Tapa linnaku riviplatsil lähemat tutvuda ka riikide kaitsevägedes kasutusel oleva relvastuse ja tehnikaga.

Hetkel teenib Tapal paiknevas lahingugrupis kokku pea 1300 kaitseväelast Yorkshire'i jalaväerügemendist ning Taani kaardiväe husaarirügemendist.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Fotod:

Reamees Eero Kristjan Silla sõnul oli pea 15 kilogrammi kaaluvas lahingvarustuses läbitud rännak tema ning paljude teiste kaasvõitlejate jaoks uudne kogemus. „Saime näiteks teada, et keha kulutab tunnis pea 250 milliliitrit vedeliku, mistõttu tuleb vett tarbida sageli väikeste lonksudena, samuti aga ka seda, kuidas hoida energiat ning jõudu, et lõpuni vastu pidada. Eks lihased järgmisel päeval ikka valutasid ning tuli ka ville ravida, aga järgnevatel rännakutel oleme kindlasti targemad,“ ütles reamees Sild ning lisas, et tema kompaniis katkestajaid ei olnud.

1. ja 2. jalaväebrigaad koolitavad tänavuse juulikutse sõdureid uue programmi järgi, millega ajateenijate algteadmiste omandamine muutus lühemaks, intensiivsemaks ning loogilisemaks.

„Selleks, et õpetada välja head ja lahinguülesannetega hakkama saavat sõdurit, on vaja õpetada kõige olulisemaid oskusi esimestest päevadest peale. Ning seejärel harjutada ning lihvida neid vilumiseni,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni väljaõppejaoskonna ülem kapten Ivo Peets.

Uue programmi järgi kestab üksikvõitleja põhioskuste omandamine seitse nädalat, mille vältel õpivad sõdurid tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Kui varem olid sõduribaaskursuse esimestel nädalatel ülekaalus klassitunnid ning teoreetiliste teadmiste omandamine, siis nüüd on rõhuasetus praktilistel harjutustel kasarmust ja klassiruumidest väljaspool.

Kursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Ajateenijaid võetakse teenistusse kolmel korral aastas. Juulis ja jaanuaris teenistusse saabunud teenivad kokku 11 kuud ning oktoobris teenistust alustanud 8 kuud.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58867

Kaitsevägi viib harjutusväljadel väljaõpet läbi aastaringselt, mis tähendab, et ka suvisel seente ja marjade korjamise hooajal võivad harjutusväljadel kehtida liikumispiirangud. Kui väljaõpet ei toimu, ei takista kaitsevägi harjutusväljadel liikumist.

Et vältida inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele, on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triibuliste postidega. Igal postil on väike must nool, mis näitab kummale poole postist jääb harjutusvälja ala. Osadel postidel on ka märge, et tegemist on harjutusväljaga, millele on lisatud kontakttelefoni number.

Laskmiste, lõhkamiste ja muu eluohtliku tegevuse ajaks heisatakse kaitseväe harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning vajadusel paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad, kelle korraldusi tuleb ohutuse tagamise eesmärgil täita.

Harjutusväljadel on sissesõiduteede juures olemas ka infotahvlid, kus on kirjas, millal harjutusväljal tegevus toimub ja seal viibimine võib olla eluohtlik. Samuti edastatakse harjutusväljadel toimuva väljaõppe kohta infot ka kohalikele omavalitsustele ning kogu oluline info on alati nähtav ka internetis aadressil harjutusvali.mil.ee.

Lennukid viibisid Eesti õhuruumis vähem kui minuti. Lennukite transponderid olid sisse lülitatud, kuid lennuplaane ei olnud esitatud. Lennukitel ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa saatkonna esindaja ja andis üle noodid. Kokku on tänavu Vene Föderatsiooni lennukite poolt Eesti õhupiiri rikutud kuus korda.