Uudised

„Mereväe juhtimisel peetav mereparaad sümboliseerib sajandi pikkust mereväe ja Kaitseliidu sidusust. Pikaaegse koostöö rajajaks on kontradmiral Johan Pitka kui mereväe esimene ülem ja Kaitseliidu asutaja,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska. „Mitmete riigiametite esindatus ilmestab, et oleme riigikaitses koos ja ühiskonna toetuses, mis on Eesti jaoks väga oluline.“

Mereparaad algas täna hommikul kell 9, mil mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska alustas miinijahtijal Sakala olles laevade pidulikku vastuvõttu merel. Üritust külastas Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Paraadi käigus möödusid signaalide saatel ning pidulikes vormides poordi rivistatuna laevade meeskonnad oma vastuvõtjast, suundudes seejärel määratud ankrualadele.

Mereparaadil osalesid mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola (pardatähis A433) ja miinijahtijad Sakala (M314) ning Ugandi (M315). Politsei- ja piirivalveametist võtsid üritusest osa piirivalvelaev Pikker (PVL-103) ning kaater Pikne (K-027). Veeteede ametist oli kohal mitmeotstarbeline laev Eva (316) ja Kaitseliitu esindasid tuukrikaatril olnud noorkotkad.

„Kaitseliidu ülema ja noorkotkaste osalus tänasel paraadil on kinnituseks sellele, et kaitseliitlased on samuti mere poole vaatamas ning et meil on ka järelkasvu,“ ütles mereväekapten Jüri Saska.

Vanasadama ning Pirita tee alguse vahelisel merealal peetud tseremoonia leidis aset ligi 500 meetri kaugusel kaldast. Mereparaadil osalenud alused on toimumispaigas kella 15-ni ankrus, olles maismaalt elanikkonnale nägemisulatuses.

Võidupühale pühendatud mereparaade on Eestis korraldatud alates 2006. aastast.

Idee panustada kogukondlikesse jaanituledesse sündis 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus, sest lähiharjutusala korrastamise ja väljaehitamise käigus oli tekkinud suur kogus puitmaterjali, mida oli vaja kasutada. Lõuna-Eestis toetas algatust 2. jalaväebrigaad.

„Meil olid arutlusel erinevad variandid, kuid suure ülekaaluga võitis idee kinkida jaanipäeva lõkkeid meie kogukondadele. Numbriks sai valitud tänavusele aastale kohaselt „sada“ ning algas logistiliselt üpris keeruline töö,“ ütles projekti „Sajale külale jaanituli“ eestvedaja 1. jalaväebrigaadi tsiviil-militaarkoostöö ohvitser nooremleitnant Marrieliisa Rullinkoff. Ta lisas, et lõkete geograafiline valik tehti koos „EV100 igas külas“ koordinaatoritega. Nii viidi Tapalt ning Valgast lõkkematerjali pea igasse Eesti maakonda. Pea pooled jaanituled said püstitatud liitlaste lahingugrupis teenivate Ühendkuningriigi ning Taani kaitseväelaste abiga.   

„Kaitseväe algatus oli väga ilus ning sama ilus on ka lõpptulemus: osad külad on juba saanud ümber kaitseväe kingitud lõkkeid jaanipäeva pidada, teised teevad seda täna-homme,“ ütles ühiskingituse „EV100 igas külas“ üldkoordinaator Merle Jantson.

Tsiviil-militaarkoostöö projekti „Sajale külale jaanituli“ viisid ellu riigi kaitseinvesteeringute keskus, 1. jalaväebrigaadi staap, pioneeripataljon, tagalapataljon, liitlaste lahingugrupp ning 2. jalaväebrigaad. 

Balti Kaitsekolledži ülem kindralmajor Andis Dilāns tõstis oma kõnes esile juhtimisoskust kui ohvitseride ja tsiviilteenistujate kõige olulisemat omadust. Samuti rõhutas kindralmajor Dilāns kontaktvõrgustiku osatähtsust: "Õpingute käigus loodud sõprussuhted ja sidemed on teie tulevases karjääris hindamatu väärtusega. Pidage seda alati meeles ning hinnake kui kõige kallimat aaret, " ütles Dilāns.

Lõpetajaid oli tervitama tulnud Leedu kaitseminister Mr Raimundas Karoblis, Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja Läti kaitseministeeriumi riigisekretär Mr Jānis Garisons, lisaks mitmed suursaadikud, kaitseatašeed ning kõrged riigiametnikud.

Kõrgema juhtimiskursuse (Higher Command Studies Course) lõpetas tänavu 21 õppurit, vanemstaabiohvitseride kursuse kursuse (Joint Command and General Staff Course) 53 õppurit, kokku 74 ohvitseri Balti-, NATO ja partnerriikidest.

Balti Kaitsekolledži on alates selle asutamisaastast 1999 lõpetanud 1364 ohvitseri 39 riigist.

Pilte lõpuaktusest saab näha kolledži kodulehel .

Balti Kaitsekolledž on Tartus paiknev Balti riikide poolt asutatud kõrgem sõjaline õppeasutus, mille eesmärgiks on professionaalse sõjalise hariduse pakkumine operatiivsel ja strateegilisel tasemel. Kolledži haridusprogrammi kuuluvad neli kursust (strateegiliste juhtide kursus (Senior Leaders' Course), kõrgem juhtimiskursus (Higher Command Studies Course), vanemstaabiohvitseride kursus (Joint Command and General Staff Course) ning tsiviilteenistujate kursus (Civil Servants' Course)). Lisaks korraldab Balti Kaitsekolledž ka iga-aastaseid Venemaa ja Balti Sõjaajaloo teemalisi konverentse. Kolledž keskendub õppetöös nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile, ühisoperatsioonide planeerimisele ning tulevikutrendide prognoosimisele olles seejuures orienteeritud väikeriikide kaitse ja julgeoleku spetsiifikale

Viro-projektis osalenud Soome eruohvitseride ja -allohvitseride tänuüritusel tutvustati külalistele 1. jalaväebrigaadi tegevust ja Tapa linnakut ning tunnustati soomlasi Eesti kaitseväele avaldatud toetuse eest. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras tänas kõiki tehtud töö eest ning kinkis neile raamatud „Kaitsevägi 100“.

„Nad olid väga liigutatud, et neid meeles peeti ja selline üritus korraldati. Tapa linnakus nähtu ja kaitseväe senine areng avaldas neile muljet,“ ütles ürituse korraldaja kolonel Vitali Lokk.

Esimene lend Eesti ohvitsere lõpetas Soome Santahaminas asuva Kadetikooli 1994. aasta suvel. Mitmed Soome kaitseväe instruktorid külastasid Eesti väeosasid ning tegutsesid siin instruktorite ja nõustajatena. Tihe koostöö Eesti ja Soome kaitsevägede vahel jätkub erinevates valdkondades tänaseni.

Fotod:
http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58826
http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58825

Lennuk viibis Eesti õhuruumis ligi minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud, kuid lennuplaani ei olnud esitatud. Lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu teine Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt.

„Valikute kehtestamise eesmärgiks 1. jalaväebrigaadis oli luua ja rakendada süsteem, mille alusel toimub allohvitseride eesmärgistatud, korrapärane ja pidev ning kindlaid põhimõtteid järgiv teenistusalane ettevalmistamine sõja- ja rahuaja ülesannete täitmiseks,“ ütles 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane lisades, et valikute kehtestamine on hea tööriist, mis aitab valida välja parimad kandidaadid Lahingukooli kursustele, kuid läbi nende ka arendada ja hinnata allohvitseride vajalikke isikuomadusi, kontrollida allohvitseride sõjaväelise väljaõppe tasemeid, võtmepädevusi ja nõudeid, tagada allohvitseridele selge ülevaade tema arengu- ja karjäärivõimalustest ning suurendada allohvitseriide isiklikku vastutust oma karjääri kujundamisel

1. jalaväebrigaadi allohvitseride hariduse ning sõjaväelise väljaõppe planeerimise ja läbiviimise puhul on oluline keskenduda esmase kaitsevõime säilitamisele ja suurendamisele ning koostöövõime arendamisele, seda nii oma kui liitlasüksustega. Selle tagamiseks on vajalik pidevalt kontrollida ja arendada  allohvitseride kvalifikatsioonile ja pädevusele esitatavaid nõudeid, mis loovad eelduse läbipaistvaks karjääriplaneerimiseks ning toetavad organisatsiooni kui terviku arengut.

Komisjoni ette astuvad kõik 1. jalaväebrigaadi allohvitserid, kes soovivad alustada õpinguid  KVÜÕA poolt korraldavatel kursustel. Sellel aastal korraldatakse valikkatsed esmakordselt vanemallohvitseride põhikursusele, kuhu kandideerib 1. jalaväebrigaadist 43 nooremallohvitseri.

Komisjon hindab valikute tegemisel kandidaadi juures eneseväljendusoskust, isikuomadusi, suhtumist, kandideerimisnõuetele vastavust, sõjaväelise väljaõppe nõudeid, teenistuskäiku, allohvitseride profiili, ülemate soovituskirju ja hindamisvestluste otsuseid.

Valikute komisjoni kuuluvad 1. jalaväebrigaadi väeüksuste veeblid ja seda juhib brigaadi veebel.

„Me õpetame kursusel staabitöö protseduure, keskendumata kindlale erialale, sest inimesed tulevad väga erinevatelt erialadelt ja saavad nii üldise pildi, kuidas tervik toimib. Väga tore oli vaadata, kuidas kursusel osalenud reserv- ja tegevväelased tegid koostööd ja vahetasid omavahel informatsiooni," ütles kursuse pealäbiviija KVÜÕA täiendusõppe keskuse ülem kolonelleitnant Avo Veske.

Kursuse jooksul õpiti riigikaitse ja lahingutegevuse aluseid, staabitöö protseduure ja otsuste vastuvõtmise protsesse ning pataljoni lahingutegevuse planeerimist. Samuti said osalejad teadmisi Eesti riigikaitse alustest, sõjalisest valmisolekust ja mobilisatsioonist, sõjateooriast ning teavitustööst. Kursus lõppes praktikaga kaitseväe õppustel, eelkõige Siilil. Lisaks maastikule rakendasid kursusel osalejad õpitud teoreetilisi teadmisi KVÜÕA matkekeskuse lahingusimulatsioonisüsteemidel.

Kuna nõudlus kursusel osalemiseks on olnud suur, siis on seda viimasel kahel aastal korraldatud kaks korda aastas.

Kui ohvitser soovib saada sõjaväelise kõrghariduse teisele tasemele vastavat õpet, siis tuleks tal läbida ka brigaadi staabiohvitseride kursus (BSOK).

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste täiendusõppe keskus on KVÜÕA struktuuriüksus, mis korraldab kaitseväele vajalikke täienduskursusi.

Otsus luua NATO staabielemendid võeti vastu 2014. aasta NATO Walesi tippkohtumisel vastuseks muutunud julgeolekuolukorrale NATO idatiival. Esimesed Eesti kaitseväelased asusid teenistusse 2015 aasta 15. juunil. Neljakümnest ametikohast pooled täidab Eesti ning ülejäänud kohtadel teenivad praegu Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Poola, Ungari, Prantsusmaa, Kanada, Norra, Taani ja Saksamaa relvajõudude esindajad.

Tänaseks on NATO staabielement tõestanud oma suutlikkust erinevate NATO üksuste ning Eesti koostööpartnerite tegevuse koordineerimisel, staabielemendi isikkoosseis osaleb regulaarselt NATO õppustel ning töögruppides. 2017. aastal usaldati NATO staabielemendile oluline ülesanne anda panus suurõppuse SIIL 2018 kujundamisse ja läbiviimisse.

Lisaks Eestile paiknevad sarnased staabielemendid veel seitsmes NATO riigis - Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Slovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias.

„Kui põhibaasist käidi patrullides üle terve Iiri-Soome pataljoni vastutusala, siis nüüd on Eesti rühma põhitähelepanu kontrolljoonel, staabiliikmed täidavad omi ülesandeid endiselt põhibaasist 2-45,“ ütles kontingendi teabeohvitser kapten Kristjan Kostabi. “Patrullbaasis tähistab rühm ka Võidupüha, selleks on Soome kontingent grilliga ja Saku õlletehas kalja ning alkoholivaba õllega eestlastele õla alla pannud, mille eest me oleme väga tänulikud,“ lisas kapten Kostabi.

Patrullbaas asub rühma põhibaasist ligi 10 kilomeetrit lõuna suunal. Eilse liikumisega vahetati välja baasis neli nädalat ülesandeid täitnud Soome rühm, kellega koos Eesti jalaväerühm teenib Iiri-Soome pataljoni A-kompanii koosseisus.

Eesti jalaväerühma ESTPLA-25 ülesanneteks on päevased ja öised patrullid jalastunult ning masinatel, sealhulgas Liibanoni ja Iisraeli eraldaval nii-öelda sinisel joonel patrullimine, kontrollpostide mehitamised ja muud rahuvalvealased tegevused, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd Liibanoni relvajõududega.

UNIFIL-i tegevusel on kolm põhiülesannet: Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (nn Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ja nendega koostöö tegemine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine.

UNIFIL loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1978. aastal eesmärgiga tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. UNIFIL-i vastutusalaks on Lõuna-Liibanon, Litani jõe ja Iisraeli-Liibanoni piirijoon (nn Blue Line).

UNIFIL-i koosseisus on üle 10 000 sõjaväelase 40 riigist ning umbes 1000 nii kohalikku kui osalejariikidest pärit tsiviiltöötajat.

"Kõrgemasse sõjakooli õppima asumisel on kõikidel teotahtelistel noortel võimalik saada väga hea juhtimisalane kõrgharidus. Õpingud on kõikidel õppesuundadel väljakutseterohked ja vaheldusrikkad, andes võimaluse eneseteostuseks väga erinevates valdkondades," ütles kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm.

Tänavused sisseastumiskatsed toimuvad 16.-18. juuli. Katsetel tuleb sooritada vaimse võimekuse test ning kutsesobivusvestlus, mille tulemusel moodustub kandideerijate paremusjärjestus. Sisseastumiskatsed saab sooritada ka enne ajateenistust, kuid kandidaadid immatrikuleeritakse sõjakooli alles pärast ajateenistuse läbimist.

Kõrgema sõjakooli põhikursusel õppivatele kadettidele on tagatud tasuta arsti- ja hambaravi,  igakuine palk alates 650 eurot ning tasuta ühiselamukoht Tartu kesklinnas. Sõjakooli lõpetanud ohvitseridele on kindlustatud teenistuskoht Eesti kaitseväes.

Täpsema info sisseastumiskriteeriumide ja –katsete kohta leiab sõjakooli kodulehelt .

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.