Uudised

"Ma tänan major Heinlood, kes on väärikalt täitnud ülema kohuseid ja hoidnud üleval teie võitlusvaimu ning tervitan uut pataljoni ülemat. Major Afanasjev on pataljoni enda kasvandik, keda seostatakse pioneeripataljoniga ning kes on näidatud ennast suurepärase ohvitseri ja juhina. Mul ei ole mingit kahtlust, et ta saab sama hästi hakkama ka pataljoniülemana – teda ongi selleks kasvatatud ning see on tema unistus," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm usaldades major Afanasjevile pioneeripataljoni lipu ning isikkoosseisu. 

Major Ainar Afanasjev läheb pioneeripataljoni ülemaks kaitseväe peastaabi ülema administratsiooni käsundusohvitseri ametikohalt. Major Afanasjev alustas teenistust kaitseväes õhutõrjedivisjoni ajateenijana 2000. aastal. Eelnevalt on ta teeninud erinevatel ametikohtadel pioneeripataljonis, muuhulgas demineerimiskeskuses, kompaniiülemana, operatiivsektsiooni ülemana ning staabiülemana. Major Afanasjev on osalenud välismissioonil Afganistanis. Ta on lõpetanud kõrgema sõjakooli keskastmekursuse, Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ning teda on autasustatud kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga. 

Seni pioneeripataljoni ülema kohustuses teeninud major Priit Heinloo jätkab teenistust kaitseliidu peastaabis. Major Heinloo teenib kaitseväes 2000. aastast, kui läbis ajateenistuse Kuperjanovi Üksikjalaväepataljonis.  Ta on teeninud pioneeripataljonis rühmaülemana, instruktorina ning pioneerikooli ülemana, pioneeriinspektuuris ning peastaabi operatiivjaoskonnas. Major Heinloo on lõpetanud kõrgema sõjakooli keskastmekursuse, Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ning teda on autasustatud kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga ning maaväe ohvitseri hõberistiga.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülesanne on korraldada ajateenijate pioneerialast väljaõpet ning  sõjaolukorras tõkestada vastase üksuste liikumist, tagada oma üksuste liikuvus ning parandada lahinguvõime säilitamiseks üksiksõduri ja üksuse elu- ja võitlustingimusi.

Pildid ülemate vahetuse tseremooniast: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58860 

Uute ajateenijatega täienesid 1. ja 2. jalaväebrigaadi erinevad pataljonid, toetuse väejuhatuse logistikapataljon, staabi- ja sidepataljon, sõjaväepolitsei vahipataljon ning merevägi.

„Sõdurite tulek tekitab instruktorites ning ülemates alati väikest ärevust - meie kohustus on õpetada tulevasi reservväelasi selliselt, et vajadusel oleksid nad valmis kodumaa eest välja astuda. Olles näinud noori mehi ja naisi, kes sellel nädalal teenistusse astusid, julgen ma olla kindel, et see pinnas, kuhu me teadmised puistame, on viljakas ning maikuu lõpus on meie riik veelgi paremini kaitstud,“ ütles 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane ning soovis värskelt teenistust alustanud sõduritele jõudu, sitkust ning uudishimu.

1. jalaväebrigaadis alustas ajateenistust üle 1000 ajateenija, nende hulgas kaheksa neidu. Sõduri väljaõppe läbivad 1. jalaväebrigaadi ajateenijad Tapa, Jõhvi ja Paldiski linnakutes.

„Sel nädalal 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis teenistust alustanud mehed ja naised omandavad järgmise 11 kuu jooksul nii riigikaitseks vajalikke teadmisi kui ka muid praktilisi kogemusi üksuse juhtimisest raskesõidukitega liiklemiseni. Koos sügisel teenistust alustavate kutsealustega moodustavad värsked ajateenijad tarviliku täienduse meie reservstruktuurile,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

2. jalaväebrigaadi saabus teenistusse ligikaudu 350 kutsealuse, kelle hulgas oli ka kuus neidu. Sõduri väljaõppe läbivad 2. jalaväebrigaadi ajateenijad Taara linnakus Võrus.

Staabi- ja sidepataljonis alustas teenistust ligikaudu 140 noor sõdurit. Tallinnas Miinisadamas paiknevas vahipataljonis alustas teenistust üle 170 ajateenija, kellest 25 jätkavad pärast sõduri baaskursust teenistust mereväes. Ämari lennubaasis asuvas logistikapataljonis alustas teenistust ligikaudu 140 ajateenijat.

Ajateenijaid võetakse teenistusse kolmel korral aastas. Juulis ja jaanuaris teenistusse saabunud teenivad kokku 11 kuud ning oktoobris teenistust alustanud 8 kuud.

„Alanud programm tagab mereväele miinitõrjevõimekuse alalhoidmise,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska. „Uuenduskuurile järgnevalt on oodata väiksemaid hoolduskulusid ja -aegu, samuti loob uuem tehnika eelduse veelgi resultatiivsemaks tööks.“

Eesti mereväe miinijahtijad kannavad nimesid Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi. Kõigil kolmel Sandown-klassi kuuluval miinijahtijal seisab ees moderniseerimine Ühendkuningriigis. Sõjalaevad saavad lähiaastatel uued miinijahtimise sonarid, radarid ja lahingjuhtimissüsteemid. Esimene moderniseeritud laev on kavandatud Eestisse jõudma 2018. aasta lõpul ja järgmised kaks 2019. aasta lõpuks.

Paralleelselt moderniseerimistöödega toimub meeskondade väljaõpe uuema tehnikaga opereerimiseks, samuti arendatakse ja täiendatakse miinisõja infokeskust. 2013. alanud projekti kogumaksumus on üle 30 miljoni euro.

Sandown-klassi kuuluvad alused on ehitatud mittemagnetilisest komposiitplastist ja varustatud ripplabadega, mis koos vööripõtkuriga tagavad väga hea manööverdamisvõime. Hüdrolokaatori ehk sonariga saavad miinijahtijad avastada ning klassifitseerida ankru- ja põhjamiine. Identifitseeritud lõhkekehad tehakse kahjutuks eriväljaõppega miinituukrite või allveerobotite operaatorite abil.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel.

„Merevägi alustas 25 aastat tagasi vaid kahe mehe ja väikese kabinetiga. Vaatamata keerulistele aegadele on väeliigi areng olnud peadpööritavalt kiire. Oleme vahetanud vanad alused uuemate vastu, käivitanud ohvitseride ja allohvitseride süsteemse väljaõppe ja integreerunud täielikult NATO miinitõrjevõimega. Kuid mitte ainult integreerunud – oleme selgelt esirinnas,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska. „Julgeolekukeskkonnast tulenevalt uusi sihte seades peame olema targad ja innovaatilised, et riigi ressursse kaasates veelgi tõhusamalt kollektiiv- ja iseseisvasse riigikaitsesse panustada.“

Mereväe taasloomise aastapäevaks loetakse 1993. aasta 1. juulit, mil tollases Kaitsejõudude peastaabis moodustati mereosakond, mis hakkas väeliiki taastama. Esimene sõjajärgne mereväe ülem mereväekapten Roland Leit (13.11.1928-27.01.2017) nimetati ametikohale 1994. aasta 10. jaanuaril. Algusaastatel saadi sõjalise abi korras laevu Saksamaalt ja Taanist. Alates taasloomisest on merevägi olnud orienteeritud rahvusvahelisele koostööle. Tänaseks on Eesti merevägi üks kõrgeima merelise miinitõrjealase kompetentsiga riike NATO-s.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe koosseisu kuuluvad väeüksused mereväebaas ning laevastik.

Mereväe laevastikus on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud miinijahtijat, staabi- ja toetuslaev Wambola, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse ja täiendatakse miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Sõjalaevade kodusadam on Põhja-Tallinnas paiknev Miinisadam. Laevastiku hüvanguks töötab ka mereväekool, mis tegeleb uurimus- ja arendustööga ning koordineerib mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Mereväebaasi organiseerida on toetus meie vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele. Väeüksuse ülesannete hulgas on ka toetusüksuste ülesseadmine erinevates Eesti sadamates, mille läbi harjutatakse kaldatoetuse korraldamist sõjaaja tingimustes.

Alates mereväe taasloomisest on Eesti merealadelt leitud ja kahjutuks tehtud üle 1250 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud Esimesest- ja Teisest maailmasõjast pärinevad ja veepõhja jäänud meremiinid, torpeedod ja lennukipommid.

Fotod:

Sel nädalal osales pea 50 tegevväelast ning jaanuarikutse ajateenijat kõikidest 1. jalaväebrigaadi allüksustest Kalevi jalaväepataljoni korraldatud kahepäevasel instruktorite koolitusel, et uue programmi järgi ajateenijatele antav baasväljaõppe oleks brigaadi erinevates allüksustes võimalikult ühtne.

Kalevi jalaväepataljoni väljaõppejaoskonna ohvitseri leitnant Rene Kogeri sõnul on uue programmi ülesehituse märksõnaks loogilisus – väljaõppes liigutakse lihtsamalt keerulisemale, kergemalt raskemale, üksikoskuste omandamiselt tegevusteni meeskonna koosseisus. “Me oleme välja võtnud need teemad, mida üksikvõitleja tasemel vaja ei lähe, nagu näiteks, meeskonnarelvad, A-kategooria lõhkamine, jao toimimise põhimõtted ning pannud rõhku sõduri universaalsetele oskustele, mida läheb vaja kõikide erialade juures,” ütles leitnant Koger ja lisas, et uus õppekava viis miinimumi ka klassitundide arvu.

Uue programmi järgi kestab üksikvõitleja põhioskuste omandamine seitse nädalat, mille vältel õpivad sõdurid tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Kursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Ajateenijaid võetakse teenistusse kolmel korral aastas. Juulis ja jaanuaris teenistusse saabunud teenivad kokku 11 kuud ning oktoobris teenistust alustanud 8 kuud.

„Miinitõrje merel on üks mereväe peamistest tegevusvaldkondadest nii rahu- kui sõjaajal,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska. „Rahuajal tehtavate demineerimistöödega tõstame enda kompetentsi, toetades samaaegselt majandustegevust merel.“

Lõhkekehade sarnased objektid avastati AS Eleringi allhankepartnerite poolt teostatud trassiuuringute tulemusena Lahepere lahest. Mereväelaste esmahinnangul on tegemist Esimese- ja Teise maailmasõja aegsete ankur- ning põhjamiinidega. Kontaktid identifitseeritakse mereväe miinituukrite poolt ning tehakse seejärel kahjutuks, et Balticconnectori ehitustööd saaksid jätkuda.

Möödunud aasta lõpus kontrollisid mereväelased Balticconnectori planeeritaval trassil ligi kümmet ajaloolise lõhkekeha sarnast objekti. Ühe näitena identifitseeriti ja tehti kahjutuks Naissaarest 12 meremiili kaugusel läänes paiknenud Saksa päritolu EMC II ankurmiin. Teise maailmasõja ajal veesatud lõhkekeha lebas 56 meetri sügavusel merepõhjas ning ligikaudu pool selle 450 kilogrammisest massist moodustas lõhkeaine.

Alates Eesti mereväe taasloomisest on riigi merealadelt leitud ja kahjutuks tehtud üle 1250 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud ja vette sattunud meremiinid, torpeedod ja lennukipommid.

Balticconnector on Eesti ja Soome gaasivõrke ühendav 150 kilomeetrine maagaasitoru, mille kogupikkusest üle poole paikneb mere põhjas ning mis ehitatakse valmis aastaks 2020.

„Eestile on selles operatsioonis osalemine oluline mitmes aspektis. Esiteks, aitame sellega kaasa Vahemere piirkonna kriisi lahendamisele,“ ütles kolonel Lusti. „Teiseks, saame õpikogemusi kuidas olla valmis tegelema suurte põgenike massidega.“

Missiooni staabiülema otsealluvuses oleva meditsiinidirektori vastutusalaks on kogu operatsiooni meditsiinilise teenistuse planeerimine, juhtimine ja koordineerimine. See on esimene kord, kui Eesti kaitseväelane asub rahvusvahelise sõjalise missiooni meditsiinidirektori ametikohale.

2015. aastal alguse saanud Euroopa Liidu Vahemere sõjalise missiooni (EUNAVFOR MED Op SOPHIA) eesmärgiks on piirata inimkaubandust ning tõkestada inimkaubitsejate võrgustike tegevust Vahemere keskosas. Missiooni täiendavateks eesmärkideks on Liibüa rannavalve tegevuse järelvalve ning väljaõppe, salakaubitsejate ohjamine ning EL ametkondade tegevuse toetamine.

Missiooni panustavad kõik euroliidu riigid üle 1000 kaitseväelase, 6 laeva ning 6 õhusõidukiga. Eesti on varem mehitanud missiooni operatiiv-, planeerimise- ja logistika valdkonna staabiohvitseri ning meditsiiniõe ametikohti.

„Eestit külastades on õppurid saanud ülevaate väeliikide võimekustest, siinset regiooni valitseda võivatest ohtudest ning sellest, kuidas ajaloos aset leidnud sündmused on mõjutanud riigi käekäiku,“ ütles kadettide ülem kolonelleitnant Jacob Johnston. „Välisriikide külastusprogrammidesse liituda soovijaid on väljaõppekorpuses palju, ent kohtade piiratuse tõttu saavad valituks vaid parimad kadetid.“

Miinisadamas anti Ameerika Ühendriikide reservohvitseride väljaõppekorpuse kadettidele ülevaade Eesti mereväe võimekusest ning ülesannetest. Samuti külastati miinijahtijat Ugandi ning mereväe miinituukrite tuukrijaama, kus tutvuti veealuste lõhkekehade kahjutuks tegemist võimaldava erivarustusega.

„Tulevased ohvitserid paistsid silma aktiivsusega küsimuste esitamisel – oldi huvitatud enda harimisest ja silmapiiri laiendamisest,“ ütles visiidi korraldaja kaptenmajor Deniss Tulin.

Ameerika Ühendriikide reservohvitseride väljaõppekorpuse kadetid on välisriikide külastusprogrammide raames Eestit külastanud alates 2011. aastast. Külastuste vältel õpitakse erinevate liitlasriikide kaitsevägedest, kultuurist ja ajaloost. Tänavu 4. juunil Eestis alanud programm lõpeb homme, 26. juunil, mil delegatsioon lendab tagasi Ameerika Ühendriikidesse.

Eesti mereväel on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse ja täiendatakse Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Fotod:

Kolm korda aastas peetavad õppusel harjutatavad õhuväelased juhtimis ja sideprotseduure ning õhuturbe harjutusi Balti riikide õhuruumis. Seekordsel õppusel on kandev roll Eesti õhuväel ja Ämari lennubaasil. Lisaks osalevad siin paiknevad Prantsuse õhuturbe lennukid ning Leedu, Portugali, Hispaania, Saksamaa, Norra, Poola ning Hollandi õhuväelased ja lennuvahendid.

Partnerriikidest osalevad õppusel Rootsi ja Soome. Merepääste harjutuse läbiviimisel Pirital teevad õhuväelased koostööd politsei-ja piiravalve ametiga.

Ramstein Alloy õppuste sari sai alguse 2008 aastal ning fookuses on alati Balti riikide õhukaitse protseduuride harjutamine ning liitlaste ja partnerriikide vaheline koostöö. Õhuturbe missioonid kestavad 4-kuulise rotatsiooniga ning sellel osalevad liitlaste lennukid paikevad nii Ämari lennubaasis kui Leedus.

„Kandideerimine ja õppimine sõjalise kõrghariduse erialadel paneb teid kodumaa kaitsmise eesjoonele. Teie olete koos oma ustavate kaaslastega need, kes loovad laiapindse riigikaitse, mis on üheks peamiseks aluseks jätkuvale iseseisvusele,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesandeid täietev kolonelleitnant Avo Veske.

Dokumente saab esitada läbi sisseastumise infosüsteemi () kuni 2. juulini. Kandidaatide vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel, lähtudes akadeemilisest testist ja kutsesobivusvestluse tulemustest. Tänavu ei hinnata füüsilise ettevalmistuse testi läbimist paremusjärjestuse osana, küll aga tuleb test sooritada tegevteenistusse astumise nõudena. Need, kes on testi viimase 180 päeva jooksul läbinud, saavad lasta arvestada saavutatud tulemust. Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad sel aastal 16.-18. juulini.

Kõrgema sõjakooli kadettidele on tagatud tasuta arsti- ja hambaravi, igakuine palk alates 650 eurost ning tasuta ühiselamukoht Tartu kesklinnas. Sõjakooli lõpetanud ohvitseridele on kindlustatud teenistuskoht Eesti kaitseväes.

Täpsema teabe sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta leiate kõrgema sõjakooli kodulehelt . Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil  või telefonil 717 6304.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.