Uudised

"Ohvitser on sõna, mille tähendus ja juured viitavad võimele ja valmidusele. Teie õpingud ja teenistus on seotud Eesti riigiga ning see pole abstraktne ülesanne, vaid valmidus ja tahe meie riiki kaitsta ning paremaks muuta, olla ustav Eesti riigile. Tänan kaitseväe ühendatud õppeasutuste peret selle eest, et Eestil on tänasest veelgi targem kaitsevägi," ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ning soovis lõpetajatele edu edasises teenistuses.

KVÜÕA kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Martin Taal, mereväe põhikursusel nooremleitnant Kevin Must ja õhuväe põhikursusel nooremleitnant Mikk Golubtsov. Kursuste parimatele andis kaitseväe juhataja kindral Riho Terras üle ohvitseri mõõga ja õhuväe kursuslasele vestu. 

Magistrantuuris tunnistati parimaks õppuriks kapten Robert Rajaste, kes lõpetas kursuse cum laudega ning keda kõrgem sõjakool tänas hinnalise kingitusega.

Sel aastal andis KVÜÕA esimest korda välja ka erukolonelleitnant Ülo Tamre ja proua Tamara Tamre loodud sihtfondi rahalist preemiat põhikursuste parimate juhiomadustega lõpetajatele. Kõrgemast sõjakoolist sai preemia nooremleitnant Martin Taal ning lahingukooli parimate juhiomadustega lõpetajaks tunnistati nooremveebel Mart Pöör.

Samuti oli aktus KVÜÕA Lahingukooli vanemallohvitseride põhikursuse 57 õppurile ja vanemstaabiallohvitseri kursuse kaheksale vanemallohvitserile. Vanemallohvitseride põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremveebel Timo Isotamm, kes sai koolilt tänutäheks hinnalise kingituse.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Tänavu võetakse sisseastumisdokumente kõrgemasse sõjakooli vastu 18. juunist 2. juulini.

Fotod:

Kõrgema sõjakooli lõpuaktus:

Lahingukooli lõpuaktus:

„Meil oli lisaks tavapärastele kompanii taseme harjutustele võimalus esmakordselt läbi viia eelkõige pataljonide juhtimispunktidele suunatud taktikaline õppus, mis tähendas seda, et just pataljonide staabid viibisid reaalselt maastikul ja liikusid vastavalt taktikalisele olukorrale. Sellise õppevormi suur pluss on väikene jalajälg ja koormus tsiviilstruktuurile, sest meie eesmärk on brigaadi väljaõppetegevusega võimalikult vähe tsiviilelu häirida,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm ning lisas, et sarnaste õppustega jätkatakse kindlasti ka tulevikus.

Saber Strike toimus Poolas ning Balti riikides. Lisaks Eesti kaitseväe üksustele ja 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvale liitlaste lahingugrupile osalesid õppusel veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Soomest ja Ühendkuningriigist.  

Maaväe üksusi toetasid õppusel õhust ka USA hävituslennukid F-16, ründelennukid A-10, strateegilised pommitajad B-1B ning tuletoetuslennukid AC-130J. Samuti osalesid õhuharjutusel Suurbritannia helikopterid Wildcat ning Eesti kaitseväe kopterid Robinson R-44. 

Õppusele oli kaasatud ka kaitseväe matkekeskus Tartus, mis toetas õppust oma infrastruktuuri ja oskusteabega juhtimispunkti- ja matkeharjutuste juures. Õppuse ajal tegutses matkekeskuses ligi 170 välisriikide tegevväelast ja töötajat.

Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe korraldatav iga-aastane suurõppus. Sel aastal võttis Poolas ja Balti riikides õppusest osa kokku ligi 18 000 kaitseväelast. Eestis osales kaks nädalat väldanud õppusel üle 2000 Eesti- ja liitlassõduri.

Fotod:

Täna lõppenud kolmepäevase visiidi vältel külastati erinevaid kaitseväe logistika- ja logistikaväljaõppega tegelevaid üksusi. Ämaris tutvusid soomlased toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ja logistikakooliga, millel on pikk ajalugu soomlastega koostöö tegemise osas. Logistikakooli rajamine 2006. aastal Eesti kaitseväes toetus olulisel määral soomlastelt saadud teadmistele ja varasemalt Soome Sõjakoolis õppinud Eesti instruktoritele.

Lisaks tutvuti Ämari lennubaasis õhuväe tegevusega, Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega ning Tapal 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoniga, kellega vahetati kogemusi ja teadmisi kahe riigi sõjaväelogistika korraldamisest.

Soome sõjakooli logistikakursuse kadettide iga-aastased külaskäigud Eestisse on saanud aastate jooksul traditsiooniks. Kokku külastas Eestit 15 kadetti ning õppejõudu.

"Tänan kõiki kes on siia kogunenud märkimaks punast terrorit, mälestamaks ja austamaks Eesti vabaduse ohvreid," ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Enno Mõts tseremoonial peetud sõnavõtus. "Minu kaastunne ohvritele ja nende omakstele, me hoiame kokku sõpruskonna, kogukonna, eestlaste ja riigina,," lisas Mõts.

Lisaks KVÜÕA ülemale võtsid sõna ka Eesti vabadusvõitlejate liidu esindaja, Kaitseliidu Võrumaa maleva kaplan Toivo Hollo ning hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks viis läbi Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester Andreas Põld.

Tseremoonia auvahtkonnas olid kõrgema sõjakooli kadetid. Pärast tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.

Nõukogude võim vangistas ja küüditas 1940.-1941. aastatel sadu Eesti ohvitsere, kellest enamus hukati või surid vangistuses. 13. juunil 1941 Värska õppelaagris vangistati pea 200 Eesti kaadrikaitseväelast, enamus ohvitserid. Nad koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist kokku ligi 10 000 inimest.

Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremoonia korraldamist alustas Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldavad tseremooniat kaitseväe ühendatud õppeasutused.

Ivaste staadionil keskpäeval algaval ja viis tundi kestval üritusel esinevad Liis Lemsalu ja Getter Jaani Eestist, Taani husaaride trompetimängijad ja Brandon Beal ning Shaka Loveless Taanist. Kell 15.00 langeb taevast Taani lipp nagu see legendi järgi juhtus Tallinnas 799 aastat tagasi. Staadionil on kohal ka liitlaste lahingugrupis teenivad Taani kaitseväelased koos tehnikaga. Kontsert on kõigile tasuta.

"Loodan, et Tapa inimesed tulevad homme staadionile ja veedavad meiega koos lõbusalt aega. Esimene rotatsioon Taani sõdureid vahetub juulis ja nad tahavad selle kontserdiga tänada Tapa inimesi, kes neid hästi võõrustanud on," ütles Taani kontingendi ülem kolonelleitnant Carsten Winther ja lisas, et kindlasti ootab ka järgmisi Taani sõdureid Tapal ees meeldiv aeg.

Taani lipupäeva tähistatakse 15. juunil, kui legendi kohaselt langes 1219. aastal Tallinna all peetud lahingus taevast Dannebrogi lipp. 

Taani panustab liitlaste lahingugruppi pea 200 kaitseväelasega ja erineva lahingutehnikaga, sealhulgas lahingumasinatega CV9035. Hetkel Tapal teenivad Taani kaitseväelased kuuluvad 1762. aastal moodustatud Taani kaardiväe husaarirügemendi koosseisu. Kaardiväe husaarirügement on tänasel päeval üks kahest tegutsevast Taani ratsaväerügemendist, rügemendi koosseisu kuulub kaks mehhaniseeritud jalaväepataljoni ning üks õppepataljon.

„Seersandirännak on nooremallohvitseride teenistuse oluline etapp – selle kestel pannakse proovile sõdurite mõistus, vastupidavus ja ennekõike tahtejõud. Võitlus käib eeskätt iseendaga, sest ülesandeid sooritatakse väsinult ja tuleb kannatada valu – edukas lõpetamine näitab, et nende sõdurite vaim on tugev,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Kolm päeva kestnud rännakul osalesid ligi 20 selle aasta jaanuaris teenistust alustanud ajateenijat. Kogu distants läbiti lahingvarustuses, lisaks pidid võitlejad sooritama erinevaid ülesandeid, millega hinnati nooremallohvitseride kursusel läbitud teemade omandamist.

Värsked nooremallohvitserid jätkavad edasist teenistust instruktor-jaoülematena, abistades tegevväelasi juulis teenistust alustavate ajateenijate väljaõpetamisel.

Fotod:

Konverentsil esines ka kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kes arutles koos NATO Euroopa vägede ülemjuhatuse strateegilise kommunikatsiooni juhi Mark Laity ja NATO Rooma kaitsekolledži ülema kindralleitnant Christine Whitecrossiga strateegilise kommunikatsiooni tähtsuse üle sõjalises valdkonnas.

„Info liikumine maailmas on muutunud palju kiiremaks, kui ta oli vaid mõned aastad tagasi. See nõuab nii kaitseväelt kui ka ühiskonnalt üha enam oma tegevuse arusaadavamat ja kiiremat kommunikeerimist ning valeinformatsiooni ümberlükkamist. Selleks on vaja aga rohkem inim- ja rahalist ressurssi. Kaitseväe eeliseks on erialaspetsialistidest reservväelaste kaasamise võimalus, kelle oskusi saab näiteks kriisikommunikatsiooni juures rakendada,“ ütles kindral Terras ning tõstis näitena esile Kaitseliidu vabatahtlike poolt veetavat vene propaganda vastast blogi Propastop.

Konverents toimus 11-13. juunini Riias ning sellel osalesid üle 40 riigi esindajad kokku üle 700 osalejaga. Kolme päeva jooksul arutletud teemade keskmes olid inimeste otsuste ja valikute mõjutamine ning tehnoloogiliste vahendite kasvav osakaal mõjutustegevuste juures.

NATO Strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus Riias loodi aastal 2014 Läti eestvedamisel eesmärgiga aidata NATO liikmesriike kommunikatsioonivõimekuste arendamisel ning samal ajal toetada NATO strateegilise kommunikatsiooni funktsiooni parendamist.

Kompetentsikeskuse tööse panustavad igapäevaselt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Itaalia, Poola, Holland ja Suurbritannia. Partnerriikidena on esindatud Soome, Rootsi, liitumiseks on soovi avaldanud Prantsusmaa.

Kaks nädalat vältava õppuse neli päeva kestnud ühisharjutuse etapil osalesid Scoutspataljon, liitlaste lahingugrupp, Ameerika Ühendriikide sõjaväepolitsei kompanii ja Soome pioneeriüksus. Osalevatest üksustest moodustati kaks poolt, kellest ühed täitsid ründavaid ülesandeid ning teised harjutasid viivitus- ja kaitsetegevust. Õhutoetust tagasid ühisharjutusel USA hävituslennukid F-16 ning Eesti kaitseväe kopterid Robinson R-44.

„Koostöö Soome pioneeridega oli mõlemale poolele väga positiivne ja kasulik. Nende üksus sai läbi harjutada mitmeid tegevusi nagu reaalsetesse kohtadesse silla paigaldamine, kraavide kaevamine ja teede ehitamine, mida nad oma õppustel tihti teha ei saa,“ ütles Scoutspataljoni pioneeriohvitser leitnant Harri-Mait Kreitsman ning lisas, et hea oli võrrelda omade ja külaliste oskusi, võimekust ja töörutiini ning sellest õppida.

Õppuse kolmas ja viimane etapp koosneb juhtimispunkti harjutusest, millest võtavad osa 1. jalaväebrigaadi allüksuste staabid.

Õppusele on kaasatud ka kaitseväe matkekeskus Tartus, mis toetab õppust oma infrastruktuuri ja oskusteabega juhtimispunkti- ja matkeharjutuste juures. Õppuse ajal tegutseb matkekeskuses ligi 170 välisriikide tegevväelast ja töötajat.

Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe korraldatav iga-aastane suurõppus. Sel aastal võtab Poolas ja Balti riikides õppusest osa kokku ligi 18 000 kaitseväelast. Õppus kestab 15. juunini, Eestis osaleb õppusel üle 2000 Eesti- ja liitlassõduri.

Fotod:

​Ämaris kohtuti Eesti õhuväe juhtkonna, õhuturbe missioonile oleva prantsuse kontingendi ning õppuse Saber Strike raames Ämaris paikneva USA Colorado rahvuskaardi esindajatega. 

Delegatsioonile anti ülevaade Ämari lennubaasist, Eesti õhuväest, õhuturbe olukorrast ning parasjagu käimasolevast õppusest Saber Strike. Külaskäigu lõpetasid USA hävituslennukite F-16 madallennud üle baasi.

„Võistluse eesmärgiks oli propageerida laskesporti kaitseväes ning panna proovile osalejate võimed. Lisaks füüsilisele vormile oli oluline ka see, et kui võistleja jõuab lasketiiru, siis peab tal olema distsipliini, et võtta korraks aeg maha ja sihtida selle võrra täpsemalt, mitte kiirustades mööda lasta ja trahviringe joosta,“ ütles laskejooksuvõistluse läbiviija kõrgema sõjakooli maaväe kadett Uku-Paul Viira.

Individuaalarvestuses tuli esikohale kõrgema sõjakooli maaväe kadett Tõnis Kask, teise koha saavutas USA kadett Eustice Michael ning kolmandaks tuli USA kadett Roberts Jacob. Meeskondlikus arvestuses võitsid maaväe 2. õppeaasta kadetid, teiseks tulid sõjakooli magistrandid ning kolmanda koha said maaväe 1. õppeaasta kadetid.

Neljandat aastat peetaval laskejooksul osalesid kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastmekursuse õppurid ning USA Reservohvitseride Väljaõppekorpuse kadetid ning ka kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm.

Laskejooksul osalejatel tuli Tsiatsungõlmaa harjutusalal läbida vähemalt 6,5 kg kaaluva varustusega kaks kahe kilomeetri pikkust jooksuringi ning kaks laskmise seeriat, kus mõlemas lasti viis padrunit lamades ja põlvelt asendist. Iga möödalask andis võistlejale ühe trahviringi.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab tänavu kõrgemasse sõjakooli esitada SAIS-i vahendusel 18. juunist 2. juulini.

Fotod: