Uudised

„Nagu need Scoutpataljoni kaitseväelased jagavad oma teadmisi ja kogemusi sõduritele Eestis, on siin suurepärane võimalus toetada oma kogemusega kohalikke jõustruktuure julgeoleku tagamisel,“  ütles Estpla-25 ülem, nooremleitnant Hannes Reinup.

Eesti jalaväerühma Estpla-25 üheks ülesandeks on Liibanoni armee toetamine, mida tehakse eelkõige läbi ühiste patrullide Liibanoni ja Iisraeli vahelisel kontrolljoonel, kuid vajadusel antakse edasi ka Afganistani ja Iraagi missioonidelt saadud teadmisi ja oskusi. Kolmepäevane isevalmistatud lõhkekehade vastase tegevuse treening on ESTPLA-25 esimene õppesessioon Liibanoni sõduritele, sarnaseid treeningud on plaanis korraldata ka tulevikus.

Eestlased teenivad Iiri-Soome pataljoni koosseisus, mille ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelisel kontrolljoonel patrullid, vaatlus- ja kontrollpostide mehitamised ning muud rahuvalvealased ülesanded, mille käigus tehakse koostööd Liibanoni relvajõududega.

Eesti kaitseväelaste teenistuskohaks on Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel Lõuna-Liibanoni Bint Jubayl piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45. ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv Eesti kontingent koosneb jalaväerühmast Estpla-25 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kontingendi tuumikuks olev jalaväerühm on moodustatud Scoutspataljoni baasil. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

Fotod:

„Sel aastal otsustasime traditsioonilise estoonlaste suvepäeva asemel pöörata tähelepanu Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ning kodumaa kaitsele. Me tahame olla teadlikud riigikodanikud ning anda oma panuse riigikaitsesse,“ ütles Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe. „Meil on siiralt hea meel, et sõjaväepolitsei Vahipataljon on meile vastu tulnud. Tänane sündmusterohke päev jääb kõikidele estoonlastele kauaks meelde.”

Üritusel osales ligi 100 inimest, enamik neist estoonlased. Õppepäev algas osalejatele kaitseväe välivormi riietumisega millele järgnes rivistus teatrihoone ees. Päeva jooksul õpetati estoonlastele ning tuletati nende hulgas olevatele reservteenistujatele meelde sõdurioskuseid. Männiku harjutusväljal toimus relvaõpe ja laskmine, massirahutuste mahasurumise õpe ja võistlus airsoft relvadega.

„Sedavõrd suuremahulise riigikaitsepäeva toetamine on meie väeosa jaoks esmakordne,“ ütles Vahipataljoni pataljoniveebel vanemveebel Gert Killing. „Osalejad võtsid kõigist harjutustest osa suure agarusega ja olid väga püüdlikud, seega täitis tänane päev igati oma eesmärki.“

Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine. Sõjaväepolitsei üksustesse arvatuna toimub teenistujate väljaõpe sõjavangide valve, massirahutuste mahasurumise, isikute ja kolonnide eskordi, liikluse reguleerimise, teeluure ning liiklusjärelevalve aladel.

Fotod:

Video:

„Soomlaste kohalolek siin on väga positiivne, sest nende tegevus on väga sarnane meie pioneeriüksute tegevusele, eriti mis puudutab tõkestamist ja mineerimist, mida paljud riigid enam väga ei harjuta,“ ütles pioneeriinspektor kolonelleitnant Vesse Põder ning lisas, et soomlastele annab siinne tegevus väga hea võimaluse NATO üksustega koos treenida.  

Eilse demonstratsiooni käigus said erinevate riikide pioneeriüksused tutvuda üksteise varustuse, tehnika ja võimekusega ning jalaväeüksused sai parema ülevaate, millega pioneerid neid toetada saavad. Samuti demonstreeriti erinevate riikide pioneeritehnika võimekust läbida looduslikke ja vastase püstitatud tõkkeid, toimus näidislõhkamine ning Soome kaitseväelased paigaldasid üle jõe pioneerisilla.

Esitlusel ületasid püstitatud tõkkeid Suurbritannia pioneeritank Trojan, SISU XA188 Scoutspataljonist ning Soome kaitseväe soomustransportöörid SISU XA185.

Pioneeriüksuste ülesandeks on tõkestada, aeglustada, raskendada või peatada vastase üksuste liikumist ning  võimaldada oma väeüksuste liikumist ja manöövrite sooritamist, parandades teeolusid ja rajades tõketest ja miiniväljadest läbipääse. Samuti rajavad pioneerid üksustele laskepesi, kaevikuid ja majutuspunkreid.

Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe korraldatav iga-aastane suurõppus. Sel aastal võtab Poolas ja Balti riikides õppusest osa kokku ligi 18 000 kaitseväelast. Õppus kestab 15. juunini, Eestis osaleb õppusel üle 2000 Eesti- ja liitlassõduri.

Fotod:

„Trojan Footprint andis võimaluse proovile panna erinevate riikide eriüksuste koostöövõimet nii hübriidsõja olukorras kui ka siis, kui reaalne relvakonflikti tingimustes,“ ütles erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi. „ Kui erioperatsioonide allüksuste koostöövõimet oleme saanud korduvalt testida erinevatel missioonidel ja rahvusvahelistel õppustel, siis käesoleva õppuse raames oli väljakutseks just juhtimiselementide ühilduvus ning logistika korraldamine. Täna võib öelda, et ka selle osaga saame me hakkama. On muidugi veel valdkondi, kus saame koostööd parandada, aga eks selleks õppused ongi, et selliseid kitsaskohti leida.“

Trojan Footprint 18 õppus toimus Eestis, Lätis ja Leedus. Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus mõnede NATO liikmesriikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine. NATO ja partnerite eriväed reageerisid otsustavalt ning liikusid operatsioonialale, et toetada liikmesriike ja anda otsustav vastulöök suveräänsuse rikkumisele. Õppuse raames moodustati rahvusvaheline staap, mille ülesandeks oli ette valmistada tingimused NATO ja partnerite erivägede tegutsemiseks operatsioonialal ja hilisemaks integreerimiseks konventsionaalsete üksustega.

Trojan Footprint oli osa kolmest samaaegselt toimuvad õppusest: Leedu korraldatavast õppusest Flaming Sword, Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe poolt juhitud Saber Strike’ist ja Ameerika Ühendriikide mereväe õppusest Baltops, kus oli integreeritud konventsionaalsed- ja eriüksused, harjutamaks koostööd ühisel operatsioonialal.

Trojan Footprint 18 tõi kokku NATO ja partnerite eriväed Belgiast, Kanadast, Taanist, Eestist, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Hollandist, Norrast, Poolast, Rootsist, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, et harjutada koos tegutsemist ja ühtlustada staabiprotseduure.

„Tulin infopäevale, kuna tahtsin rohkem teada igapäevase kadetielu, õppetöö ja tuleviku võimaluste kohta. Kõige rohkem meeldis mulle see, et saime kadettidega vabalt suhelda ja kuulda nende kogemusi ja arvamusi,“ ütles infopäeval osalenud Markus Kiil.

Infopäeval tutvustasid ohvitserid huvilistele õppimisvõimalusi kõrgema sõjakooli maa-, mere- ja õhuväe õppesuundadel, hilisemat teenistust ning andsid ülevaate sellest, missugused on sisseastumiskriteeriumid ja –katsed. Lisaks andis kaitseväe värbamiskeskuse esindaja juhiseid, kuidas toimida, kui ajateenistus ootab alles ees.

Infopäeval osalenutel oli võimalus rääkida ka kõrgema sõjakooli maaväe kadettidega, kes tutvustasid kadetielu, jagasid oma kogemusi ning viisid läbi tutvustava majatuuri.

Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada SAIS-i vahendusel 18. juunist 2. juulini ning sisseastumiskatsed on 16.–18. juuli. Info sisseastumiskriteeriumide ja –katsete kohta leiab sõjakooli kodulehelt .

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Peamiselt Tsiatsungõlmaa harjutusalal toimunud laagrites said Lõuna-Eesti ja Narva koolide riigikaitseõppurid ülevaate erinevatest välioskustest, mida iga üksiksõdur peaks oskama: laskmine, moondamine, käemärkide kasutamine, granaadiheide ja tegevus miiniväljale sattumise korral. Lisaks õpetasid instruktorid laagris osalenutele haavatule esmaabi andmist, topograafiat, välihügieeni ning toidu valmistamist välitingimustes.

"Riigikaitselaagrites õpitu on kasulik nii neile, kel seisab ees ajateenistus kui ka neile, kel seda kohustust pole,“ ütles laagri üks läbiviijatest kolonelleitnant Avo Veske. "Ühelt poolt annab see sissevaate sõduri argipäeva ja annab aimu, mis ajateenistuses ees ootab, teisalt on paljud laagris õpitavad teemad ja oskused sellised, millest on kasu ka tsiviilelus," lisas Veske.

Riigikaitselaagreid aitasid läbi viia 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ja Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelased ning Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad. Viimastele oli see ühtlasi võimalus praktiseerida instruktoritena tegutsemist – juba järgmisel kuul hakkavad nad ise drillseersantidena õpetama sõdurioskusi teenistusse saabuvatele ajateenijatele.

Riigikaitseõpetus on mitmekülgne valikõppeaine gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes, mille õpetamist toetavad Kaitseministeerium ja Kaitseressursside Amet. Riigikaitseõpetus paneb aluse Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundab kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajadusel Eestit kaitsta.

Link fotodele:  

"Meie külaskäigu eesmärgiks oli tutvuda KVÜÕA väljaõppega, siinsete õpetamispraktikatega ja arendada seeläbi ka meie enda pakutavat õpet. Ma arvan, et kaitseväe ühendatud õppeasutustel on suurepärane struktuur, mis on efektiivne koolitamaks välja ohvitsere. Ma olen külaskäiguga väga rahul, õppisin siinsetelt kolleegidelt väga palju," ütles Rootsi sõjaväe akadeemia kadetipataljoni ülem kolonelleitnant Fredric Westerdahl.

Kohtumisel tutvustati KVÜÕA-d, Eesti ohvitseride väljaõppe ülesehitust ja  julgeolekuolukorda regioonis. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Enno Mõts vahetas Rootsi sõjaväe akadeemia kadetipataljoni ülema kolonelleitnant Fredric Westerdahliga ka koolide seinaplaate.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere Kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

„Lõpetav kursus on näidanud ennast väga tugevalt. Meeskond on väga ühtne ja üksteise nõrku kohti on õpitud vastakuti kompenseerima ja täiendama,“ ütles nooremallohvitserikursuse ülem leitnant Renee Laan.

Kaks päeva kestva ja ligi 60 kilomeetri pikkuseks kujuneva kursuse lõpurännaku eesmärk on testida tulevaste nooremallohvitseride vastupidavust, pingetaluvust ja meeskonnatööoskust. Rännakul osalevad instruktorikursuse õppurid, kes sooritavad rännaku ajal erinevad eksamid, millega kontrollitakse kursuse käigus läbitud teemade omandamist ning kursuslaste valmisolekut tegutseda jaoülem-instruktori ametikohal.

Rännaku marsruut kulgeb Lääne-Harju ja Lääne-Nigula valdade territooriumil ning see lõppeb täna pärastlõunal Pürksi sadama lähedal lõpujooksuga.

Nooremallohvitseride kursus tähendab õppurite jaoks ligi kolmekuulise õppetsükli lõppu, mille käigus omandati teadmised ja oskused, et jätkata teenistust jaoülem-instruktorina ja aidata tegevväelasi juulis ajateenistusse tulevate sõdurite väljaõpetamisel. Kursuse lõpetamisel omistatakse õppuritele nooremseersandi auaste ning nad jätkavad teenistust lisaks Kalevi jalaväepataljonile ka teistes 1. jalaväebrigaadi allüksustes Tapal ja Jõhvis, kuid ka staabi- ja sidepataljonis ning toetuse väejuhatuse logistikapataljonis.

Fotod:  

Video: https://www.youtube.com/watch?v=G7G37BGS9zM

"Eesti ja Soome reservohvitseride ühenduste koostöö on unikaalne poleks võimalik ilma aktiivsete liikmete ja juhtideta," ütles Soome Reservohvitseride Liidu esimees kapten Mikko Halkilahti. "Medaliga tahame tunnustada pikaajalist ja väljapaistvat ühistööd major Lillelehega nii EROKi peasekretäri kui ka esimehe rollis. Tema panus on aidanud oluliselt kaasa reservohvitseride liikumise edendamisele ning selle eesmärkide täitmisele."

"Soome reservohvitseride tunnustus on hinnatav ja tähelepanuväärne, nende liikumine on oma aktiivsuselt ja organiseerituselt olnud meile alati eeskujuks," ütles major Lilleleht. "Soomlaste laiapindne riigikaitse on praeguses julgeolekuolukorras väga tõsiseltvõetav - arvestatav osa kodanikke on reservväelaste või vabatahtlikena riigikaitsesse kaasatud, ka Soome Vabariigi president on reservohvitser ning aktiivne reservteenistuse toetaja," lisas ta.

Soome Reservohvitseride Liidu esimene teenetemedal anti välja 1935. aastal. Major Lilleleht oli sel aastal autasu pälvinute seas ainus välisriigi kodanik, autasustatutest nimekamad olid veel Soome kaitseväe peastaabi ülemat kindralleitnant Timo Kivinen, personaliülem brigaadikindral Kim Mattson, välipiiskop Pekka Särkiö.

Soome Reservohvitseride Liit loodi 1931. aastast. Liit ühendab 27 500 reservohvitseri, kes on valdavalt saanud ohvitseri auastme ajateenistuses ning osalevad regulaarselt reservõppustel.

1997. aastal loodud Eesti Reservohvitseride Kogusse kuulub  üle 300 reservohvitseri. Kogu aktiivselt tegutsevad sektsioonid ühendavad jurist-ohvitsere, arste, mereväe ja sõjaväelogistika reservohvitsere. Reservohvitseride Kogu võistkonnad on korduvalt esinenud edukalt Erna retkel ja rahvusvahelistel militaarvõistlustel, kogu liikmed on aktiivselt tegevad Kaitseliidus ning reservõppekogunemistel. Reservohvitseride Kogu on rahvusvahelise reservohvitseride liikumise CIOR liige.

“98 aastat on pikk ja auväärne iga. Oleme saanud selle aja jooksul oma partneritelt ja sõpradelt saanud palju tuge oma õppetöös ja tegemistes. Ma loodan, et lahingukooli traditsioonid, kultuur ja hoiakud jäävad ning kanduvad teis edasi,” ütles KVÜÕA lahingukooli ülem major Meelis Jõemaa lahingukooli töötajatele ja partneritele korraldatud pidulikul vastuvõtul.

Vastuvõtul tänati koostöö ja toetuse eest lahingukooli töötajaid, Kuperjanovi jalaväepataljoni, 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi, tagalapataljoni, riigi kaitseinvesteeringute keskust, kaitseväe ühendatud õppeasutusi ning Balti kaitsekolledžit.

Eilsest allohvitseridele suunatud teabepäevast võtsid osa kaitseväe erinevad allüksused, kes arutlesid riigikaitse arengukava teemadel, nendega kaasnevatest väljakutsetest, arengukava otsuste tagamaadest ja põhjustest. Lisaks räägiti tänastest riskidest, mis Eesti julgeolekut ohustada võivad.

Täna võtsid allohvitserid mõõtu teatejooksus ümber Kubija järve, mille võitis Kuperjanovi jalaväepataljoni võistkond. Teise koha saavutas Võru politseijaoskond ning kolmandaks jäi 1. jalaväebrigaad. Lahingukooli 98. aastapäevale pühendatud teatejooksust võttis osa 12 võistkonda.

20. mail 1920. aastal pandi sõjaministri päevakäsuga alus jalaväekoolile. Seda kuupäeva loetakse tänini allohvitseride kooli sünnipäevaks. Kool taasasutati 1992. aastal Meegomäel. 2010. aasta 1. augustil ühines kaitseväe Võru lahingukool kaitseväe ühendatud õppeasutustega.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Fotod: