Uudised

Maandumisharjutusel osaleb korraga kuni 6 lennukit. Mõlemal päeval toimub harjutus ajavahemikus 11:30-12:45 ja 16:00-17:00. Ründelennukid kuuluvad USA Michigani rahvuskaardi koosseisu ning tõusevad õhku Läti õhuväe baasist Lielvardest. Kiltsi lennuväljal teevad lennukid maandumist imiteeriv harjutust ehk nii-öelda touch and go.

Maapealsete sihtmärkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud oma manööverdusvõime ning madalalt ja aeglaselt lendamise võime poolest. Samuti on lennuk tuntud oma pardarelvade täpsuse poolest. Kuigi lennuk A-10 võeti Ameerika Ühendriikides kasutusele juba 1977. aastal, on ta tänu oma võimekusele ja moderniseerimistele kasutusel tänaseni.

Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe korraldatav iga-aastane suurõppus. Sel aastal võtab Poolas ja Balti riikides õppusest osa kokku ligi 18 000 kaitseväelast. Õppus kestab 15. juunini, Eestis osaleb õppusel üle 2000 Eesti- ja liitlassõduri.

„Kodust kaugel teenivatele kaitseväelastele on Eesti ettevõtete toetus tähtis märk sellest, et neid meeles peetakse,“ ütles kapten Margus Mikk, kes oli 2017. aasta novembrist kuni tänavu mai lõpuni Liibanoni rahuvalvemissioonil teeninud Eesti kaitseväelaste kontingendi Estcon-7 ülem.

Tema sõnul aitavad Eesti ettevõtete poolt missioonipiirkonda läkitatavate toodete maitsed kodu hetkeks lähemale tuua ning tänas ettevõtteid nende poolt osutatud toetuse eest.

Liibanoni kontingendi toetamise eest edastati tänusõnad Saku Õlletehasele, Nõo Lihatööstusele, Fazer Eestile ja Kalevi kaubamärki omavale Orkla Eestile, kes saatsid kaitseväelastele Liibanoni tasuta mittealkohoolseid jooke, lihatooteid, pagaritooteid ning maiustusi.

Eesti kaitseväelased osalevad ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni koosseisus alates 2015. aasta maist.

Fotol: Saku õlletehase kommunikatsioonijuht Kristiina Tamberg ja Estcon-7 ülem kapten Margus Mikk.

Rahvusvahelise suurõppuse Eestis toimuv osa koosneb kolmest etapist.

Esimeses etapis harjutavad Kaitseväe keskpolügoonil õhutuletoetuse tagamist Ämari lennubaasis baseeruvad Ameerika Ühendriikide hävituslennukid F-16. Lisaks neile toetavad maaväe üksusi veel ründelennukid A-10, strateegilised pommitajad B-1B ning tuletoetuslennukid AC-130J. Samuti osalevad õhuharjutusel Suurbritannia helikopterid Wildcat ning Eesti kaitseväe kopterid Robinson R-44. Samuti on õppusesse kaasatud kaitseväe matkekeskus Tartus, mis toetab õppust oma infrastruktuuri ja oskusteabega juhtimispunkti- ja matkeharjutuste juures. Õppuse ajal tegutseb matkekeskuses ligi 170 välisriikide tegevväelast ja töötajat.

Õppuse teises etapis harjutatakse kompanii tasemel kaitse- ja ründetegevusi kaitseväe keskpolügoonil, kus osalevad 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv liitlaste lahingugrupp, Ameerika Ühendriikide sõjaväepolitsei kompanii, Scoutspataljon ja Soome pioneeride üksus.

Õppuse kolmas ja viimane etapp koosneb juhtimispunkti harjutusest, millest võtavad osa 1. jalaväebrigaadi allüksuste staabid.

Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe korraldatav iga-aastane suurõppus. Sel aastal võtab Poolas ja Balti riikides õppusest osa kokku ligi 18 000 kaitseväelast. Õppus kestab 15. juunini, Eestis osaleb õppusel üle 2000 Eesti- ja liitlassõduri.

„Miinitõrjeoperatsiooni käigus avastatud laevavrakid on kahtlemata huvipakkuvad, ka meie jaoks on tegemist vaheldusega igapäevase töö käigus leitavatele lõhkekehadele,“ ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. “Oleme huvitatud ka edasiste uurimiste toetamisest, valmidus selleks on mereväel nii allveerobotite operaatorite kui ka eriväljaõppega miinituukrite kujul.“

Merepõhjast leitud vrakkidest suurim on ligi 85 meetri pikkune ning metallist laevakerega. Mereväelaste esmahinnangul on tegemist sõjalaevaga, mille vööri osas paiknevad kahurid võimalike kaliibritega 120 ja 70 millimeetrit.

Eesti merevägi on edastanud seni kogutud mõõdistused, asukohad ning sonaripildid koondina muinsuskaitseametile, veeteede ametile ja meremuuseumile, kelle uurida ja identifitseerida jääb vrakkide päritolu, varasem otstarve ja ajalooline väärtus.

Eesti mereväe korraldatud ning 15 liitlas- ja partnerriigi osalusega miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 raames kontrolliti 11.-25. mai jooksul üle 300 ruutkilomeetri mereala. Lisaks 90 ajaloolisele lõhkekehale leiti ja tuvastati Eesti territoriaalmerest 216 miiniankrut ja teisi objekte, mille asukohad hõlbustavad kaardile panduna edaspidiseid otsingualasid täpsustada.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1250 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade-aegsed meremiinid, torpeedod või lennukipommid.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Eestil on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud miinijahtijat, üks staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Fotod:

„On uhke tunne seista siin koos vennasrahvaga külg-külje kõrval ühises rivis ja võtta vastu tänusõnad nii minevikus tehtud, kui käimasoleva kaitsevägede vahelise koostöö eest,“ ütles Eesti kontingendi ülem major Kristjan Leimann. „Selline uhke Eesti lipu päeva tähistamine, kus toimub suurejooneline rivistus ja suu saab magusaks pidulikul õhtusöögil, jääb kindlasti meie sõduritele pikaks ajaks meelde.“  

Rivistusest võtsid osa Liibanonis teeniv Estpla-25 ja staabiohvitserid, Soome kompanii ja tagalaüksused Iiri-Soome pataljonist, Soome reservüksused Liibanonis, Soome suursaadik Matti Lassila, UNIFIL läänesektori ülem, kindral Paolo Fabbri ja külalised teiste UNIFIL riikide ja Liibanoni armeedest.

„Üle 3000 eesti relvavenna - soomepoisid, võitlesid vabatahtlikult meie kõrval 75 aastat tagasi, nüüd on Eesti sõdurid jälle meie kõrval Liibanonis, et täita ühist ülesannet,“ ütles Soome kontingendi ülem kolonelleitnant Marko Hirsimäki.

Eestlased teenivad Iiri-Soome pataljoni koosseisus, mille ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelisel kontrolljoonel patrullid, vaatlus- ja kontrollpostide mehitamised ning muud rahuvalvealased ülesanded, mille käigus tehakse koostööd Liibanoni relvajõududega.

Eesti kaitseväelaste teenistuskohaks on Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel Lõuna-Liibanoni Bint Jubayl piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45. ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv Eesti kontingent ESTCON-8 koosneb jalaväerühmast Estpla-25 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kontingendi tuumikuks olev jalaväerühm on moodustatud Scoutspataljoni baasil. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

„On hea meel, et saime lastekaitsepäeval noorpõlvele oma sõjalaeva tutvustada. Võivad ju tänased väikesed külalised kasvada tulevasteks mereväelasteks, kellega üheskoos Eesti merealasid lõhkekehadest puhastame ja laevateid ohutumaks muudame,“ ütles miinijahtija Sakala komandör kaptenmajor Annes Babenko.

Mereväe Sandown-klassi miinijahtijale Sakala paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga otsitakse meres olevaid lõhkekehi. Pardal oleva allveerobotiga või mereväe miinituukrite abiga lõhkekehad identifitseeritakse ning tehakse kahjutuks.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1250 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade-aegsed meremiinid, torpeedod, lennukipommid või teised veepõhja sattunud lõhkekehad.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud miinijahtijat, üks staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse ja täiendatakse miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Fotod:

Suurem osa ehk üle 1300 ajateenija teenis 1. jalaväebrigaadi üksustes, omandades oskused jalaväelase, suurtükiväelase, pioneeri ja tankitõrjuja erialadel tegutsemiseks. 2. jalaväebrigaad arvas reservi ligi 700 ajateenijat. Samuti lõpetasid sel nädalal ajateenistuse staabi- ja sidepataljoni, Vahipataljoni, mereväe ja toetuse väejuhatuse logistikapataljoni 2017. aasta suvel ja sügisel saabunud kutsealused.

Juulikutsega ajateenistusse saabunutest koolitati reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis, oktoobris teenistust alustanud kutsealused õppisid täitma rivikoosseisu ametikohti. Enne reservteenistuse algust osalesid ajateenijad mais peetud suurõppusel Siil 2018.

Uued ajateenijad saabuvad teenistusse juulis, praegu jätkavad üksustes teenistust jaanuaris üheteistkümneks kuuks kaitseväkke saabunud ajateenijad.

„Avatud uste päev ning karjääripäev on 1.jalaväebrigaadile väga olulised sündmused, need tugevdavad sisemist sidusust ning aitavad laiemalt kaitseväge nii avalikkusele kui ajateenistust läbivate sõdurite ja tegevteenistujate omastele tutvustada,“ ütles 1.jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Avatud uste päeval oli külalisetel võimalus tutvuda nii Eesti kui liitlaste tehnika ning relvastusega, linnakuga, kasarmutega ja sõdurite igapäevaeluga. Samal ajal oli täna reservteenistust alustavatel sõduritel võimalus tutvuda nii kaitseväe siseste kui väliste karjäärivõimalustega.

Oma tegevust tutvustasid sõduritele kaitseväe ühendatud õppeasutused, merevägi, õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliit, Scoutspataljon, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning vanglateenistus. Lisaks olid esindatud Eesti reservohvitseride kogu, Eesti turvaettevõtete liit, kaitseväe värbamiskeskus, Rajaleidja karjäärinõustajad, töötukassa, Tallinna tehnikaülikool ning Eesti kaitsetööstuse liit.

Päev lõppes rivistusega, kus tunnustati parimaid ajateenistust läbivaid sõdureid, tegevväelasi, reservväelasi  ja töötajaid. 1. jalaväebrigaadi aasta ohvitseri aunimetuse pälvis major Urmas Tammeaid Kalevi Jalaväepataljonist, aasta allohvitseri tiitliga tunnustati vanemveebel Andrei Semenkovi Viru Jalaväepataljonist ning aasta sõduriks nimetati kapral Siim Press Scoutspataljonist. Lisaks anti traditsiooniliselt aunimetused aasta reservväelasele, kelleks osutus kapral Joonas Kaljulaid, aasta töötaja tiitli sai proua Airi Paloots.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuuluvad elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate ja reservväelaste baasil komplekteeritavad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, staabi-ja sidekompanii, tankitõrjekompanii, luurekompanii, liitlaste praegu Ühendkuningriigi ja Taani kaitseväelastest koosnev lahingugrupp ning Kaitseliidu Põhja- ja Kirde maakaitseringkonna lahingugrupid.

Fotod:

Video:

Konverentsil esinenud kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Herem käsitles oma ettekandes ajaloo uurimise tähtsust kaitseväe arendamisel. „Oluline on ajaloolaste ja sõjaväelaste omavaheline dialoog ning õppimine lähiajaloo konfliktidest. Julgustan kaitseväelasi ja ajaloolasi uurima ajalugu nii, et seda oleks võimalik rakendada ka kaitseväe arendamisel“ ütles kindralmajor Herem.

Konverentsil anti üle ka Hendrik Sepa preemia eelmisel aastal ilmunud Eesti parima sõjaajalooalase kirjutise autorile. Tänavu sai preemia Arto Olli monograafiaga „Kalev ja Lembit. Eesti allveelaevade lugu“. Komisjon märkis ära ka kaks teist tööd: Oliver Orro, Robert Treufeldti ja Maris Mändeli teose „Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas“ ning Kaarel Piirimäe artikli „Vabadussõja pärand, Laidoneri „aktiivne kaitse“ ning Eesti sõjaväe valmistumine sõjaks 1930. aastatel“.

Konverentsil „Minevik, sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmistuses“ kõnelesid esinejad nii Eestist kui ka Ameerika Ühendriikidest, Poolast, Kanadast, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Taanist ja Iisraelist.

Üheksandat korda toimunud konverents peeti teist aastat Eesti sõjamuuseumi ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös.

„Afganistani missiooni võtmesõnadeks saavad pideva valmisoleku ja professionaalsuse säilitamine ka näiliselt rahulikus keskkonnas, sest piirkond on küll enamasti vaikne, kuid teravad konfliktid võivad tekkida väga ootamatult. Sellistes olukordades peab iga sõdur suutma iseseisvalt vastu võtma kiireid ja õigeid otsuseid,“ ütles Scoutspataljoni staabiülem major Tõnis Metjer täna sõdureid teele saates ning lisas, et kuna peamised tööülesanded on seotud kõrgetasemelistel diplomaatilistel kohtumistel osalevate külaliste eskortimisega, siis on meie sõdurid seal Eesti visiitkaardiks.

Afganistani suunduv üksus liitub Kabulis Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide ühispataljoniga, kus nende ülesandeks saab nõunike ja instruktorite eskortimine ning julgeoleku tagamine töökohtumistel Afganistani ametnike ning sõjaväelastega.

Afganistani kontingendi tuumiku moodustavad Scoutspataljoni  lahingtoetuskompanii miinipilduja- ja tanktõrjerühma 30 sõdurit, kellele lisandub toetusmeeskond. Üksust juhib leitnant Allar Olesk.

Fotod: