Uudised

Kindral Terras tänas Rootsi õhuväge, et esmakordselt kaasati Eesti nii suures mahus oma õppusele. „Läbi selle luuakse tingimused teineteistelt õppimiseks ja oma tegevuste parendamiseks“ ütles kindral Terras. „Eriti oli heaks õppeks meile just rootsi õhuväe väga kõrge õppuse tempo  ning seda nii päevasel kui ka öisel ajal.“

Kuni 31. maini paiknevad koos lennukitega Ämaris ligi sada Rootsi õhuväelast ja kaheksa hävituslennukit JAS 39 Gripen. Lennud toimuvad ööpäevaringselt ja õppuse õhulahingud peetakse Rootsi õhuruumis. Koos partneritega harjutatakse erinevate õhuoperatsioonide läbi viimist.

AFX18 õppusest võtab osa kuni 3500 vormikandjat ning kaasatud on kõik Rootsi kaitseväe väeliigid. Välisriikidest osalevad lisaks Eestile veel Soome, Prantsusmaa ning Hispaania

„Olen kindel, et meie sõdurid on saanud hea missioonieelse väljaõppe ning soomlaste tagatud korralik tehnika ja relvastus annavad kindlustunde, et järgnevad kuus kuud saavad olema edukad,“ ütles Eesti kontingendi ülem major Kristjan Leimann. „Rutiinsed ülesanded ei ole rasked ja ainuke väljakutse on harjuda eestlaste jaoks natuke liiga kuuma vahemere äärse kliimaga,“ lisas major Leimann.

15.maist on Liibanonis kohal olnud uue kontingendi staabiohvitserid,- allohvitserid ja rühma juhtkond, kes on juba oma teenistusülesandeid alustanud. Lühikese treeningutsükli järel alustab ka ESTPLA-25 kogu koosseisus oma teenistusülesannete täitmist, milleks on Iisraeli-Liibanoni vahelisel kontrolljoonel patrullid, vaatlus- ja kontrollpostide mehitamised ning muud rahuvalvealased ülesanded, mille käigus tehakse koostööd Soome, Iiri ja Liibanoni relvajõududega.

Eelmise Liibanoni kontingendi kaitseväelased saabusid Tallinnasse täna hommikul.

Eesti kaitseväelaste teenistuskohaks on Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel Lõuna-Liibanoni Bint Jubayl piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45. ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv Eesti kontingent ESTCON-8 koosneb jalaväerühmast Estpla-25 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kontingendi tuumikuks olev jalaväerühm on moodustatud Scoutspataljoni baasil. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

„Lipp on eriline sümbol. Kui relvastus ja varustus moodustavad lahinguvalmiduse välise külje, siis lipp annab võitlejatele moraalse kindluse ja tugevdab sisemist ühtsust eesmärgi saavutamise nimel võidelda,“ ütles 22. jalaväepataljoni ülem major Erkki Roosnurm.

Taara linnakus toimunud tseremoonial lõid lipu sisse sümboolsed naelad 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, 22. jalaväepataljoni ülem major Erkki Roosnurm, Võru linnapea Anti Allas, ning Eesti reservohvitseride kogu esimees reservmajor Andre Lilleleht.

22. jalaväepataljonile annetatud lipp põhineb Vabadussõjas võidelnud 7. jalaväerügemendi lipul. Sellel on sinisel taustal kujutatud kindluseväravat kaitsevat valvurit, kelle mõlemal küljel seisavad lõvid. Nagu 22. jalaväepataljon, nii oli ka 7. jalaväerügement tihedalt seotud Lõuna-Eesti sõjalise kaitsega: Vabadussõjas võitles see üksus Võru ja Petseri suunal ning paiknes pärast sõda mõlemas linnas.

22. jalaväepataljon on üks 2. jalaväebrigaadi reservmanööverpataljonidest, mille koosseisu kuuluvad võitlejad on suures osas saanud väljaõppe Kuperjanovi jalaväepataljonis.

Rootsi õhuväe ülem ja temaga kaasas olnud Rootsi ajakirjanikud ning Rootsi suursaadik Eestis hr Andres Ljunggren tutvusid lennubaasiga ning kohtusid siin õppuse AFX18 ajal paikneva Rootsi kontingendiga. 

Kuni 31. maini paiknevad koos lennukitega Ämaris ligi sada Rootsi õhuväelast ja kaheksa hävituslennukit JAS 39 Gripen. Lennud toimuvad ööpäevaringselt ja õppuse õhulahingud peetakse Rootsi õhuruumis, kuid hävitajaid võib näha lendamas ka Eesti taevas. Rootsi õhuväelased harjutavad õppusel koos partneritega erinevate õhuoperatsioonide läbi viimist.

AFX18 õppusest võtab osa kuni 3500 vormikandjat ning kaasatud on kõik Rootsi kaitseväe väeliigid. Välisriikidest osalevad lisaks Eestile veel Soome, Prantsusmaa ning Hispaania.

 „Esimeste lendude lõpetajad on tõusnud tänaseks kaitseväe tippkohtadele, juhtides meelekindlalt vaba rahva väge. Vabadust tuleb hoida – peab seadma atra, mõistust ja mõõka, et hoida oma lähedasi ning vajadusel kaitsta meie kultuuri. Kui Sinus on kutse, vägi ja hoolivus, tule kandideeri! Garanteerime kvaliteetse ja mitmekülgse rakendusliku kõrghariduse ning eneseteostuse rahvusvahelises teenistuskeskkonnas,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Enno Mõts.

Kampaaniasõnumid julgustavad noori, kes soovivad end siduda riigikaitsevaldkonnaga, astuma kõrgemasse sõjakooli ning kutsuvad infot hankima neid, kes ei ole veel otsustanud, millega edasi tegeleda. Kõrgema sõjakooli reklaamikampaaniat on näha televisioonis ja e-kanalites ning välimeedias erinevates Eesti linnades.

Tänavu on lisaks maaväe õppesuunale taaskord avatud ka mereväe ja õhuväe õppesuunad, kuhu ootame huvilisi kandideerima. Kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ning nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada 18. juunist 2. juulini sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kaudu.

Äsja uue kujunduse saanud kõrgema sõjakooli kodulehelt  saab noor ülevaate sõjakooli õppimisvõimalustest ja õpingutest, edasistest karjäärivõimalustest kaitseväes ning ohvitseri elukutsest. Kodulehe juurde loodud kampaanialehelt ning kõrgema sõjakooli Facebooki lehelt leiab huviline kogu vajamineva info sisseastujale. Kõrgem sõjakool korraldab huvilistele ka põhjaliku infopäeva 8. juunil Tartus, Riia 12 kell 11.30.

2. juulini kestvat kampaaniat korraldavad kaitseressursside ameti värbamiskeskus ja kaitseväe ühendatud õppeasutused koos reklaamiagentuuriga Creatum.

Kümneliikmeline hindamismeeskond hindas brigaadi tegutsemist õppustel Siil Lõuna-Eestis ja Sabre Knight Lätis, Adaži polügoonil ning andis hinnangu brigaadi juhtimisprotseduuridele, operatsioonide, side ja logistika planeerimisele ning koostöövõimele rahvusvaheliste jõudude ja tsiviil-militaarvaldkonnas. Hindamiseks kasutas meeskond CREVAL (Combat Readiness Evaluation) metoodikat, mille abil hinnatakse kõiki NATO staape ja üksuseid.

„Brigaadi staabile antud positiivne hinnang annab kindlustunde, et meie peamine manööverüksus suudab tegutseda tõhusalt nii iseseisvalt kui ka koostöös liitlastega, sealhulgas juhtida Tapal paiknevat Ühendkuningriigi juhitavat NATO lahingugruppi ning on heal tasemel võrreldes teiste NATO riikide brigaadistaapidega,“ ütles hindamismeeskonna ülem kolonel Aron Kalmus, kelle sõnul oli hindamisprotsess  põhjalik ja võttis arvesse kõiki valdkondi ja detaile.

„NATO lahinguvalmidus tähendab, et võrreldaval tasemel on lisaks sõjalisele juhtimisele ja staabitööle ka tehnika hooldus, meditsiiniline toetus, sidevahendid, julgeoleku tagamine, samuti oskus tegutseda kõrgema üksuse koosseisus. Kui Siilil hindasime brigaadi lahinguvõimelisust intensiivses konfliktiolukorras, siis Lätis korraldatud õppusel sai näha, kuidas tegutseb brigaad Taani diviisi koosseisus ja koostöös teiste brigaadidega – seda kui sujuvalt on korraldatud omavaheline sidepidamine, ettekanded ja lahingurütm,“ ütles kolonel Kalmus.

Eesti kaitseväelastest koosnev meeskond hindas brigaadi tegevust valdkondade kaupa, hindamismeeskonda nõustasid NATO maaväe väejuhatuse ohvitserid.

„Kõrge hinnangu saamine 1.jalaväebrigaadi lahinguvõimelisusele pole tunnustus mitte ainult meie professionaalsusele, vaid tervele kaitseväele. Samas eraldiseisvana ei maksa seda ka liigselt üle hinnata – see on loomulikuks tulemiks kõikide meie brigaadi inimeste suurepärasele tööle ja on vaid üks teetähis meie väga tigedas väljaõppetsüklis,“ ütles brigaadiülem kolonel Veiko-Vello Palm

1.jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest, kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon, Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon ning lisaks Tapal paiknev liitlaste lahingugrupp.

Õppus Saber Knight 2018 oli osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, kus vastavalt õppuse stsenaariumile harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja läbiviimist Balti riikides. Lisaks Eesti ja Taani kaitseväelastele osalesid õppusel Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide, Briti, Kanada ja Saksamaa kaitseväelased. 1. jalaväebrigaad on Taani diviisiga väljaõppeliselt seotud alates 2009. aastast.

„Hea on tõdeda, et kogu Open Spirit möödus intsidentideta. Läbi kahjutuks tehtud lõhkekehade on Eesti territoriaalveed muutunud ohutumaks,“ ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. „Edasiselt toimub kogutud andmete analüüs, mis saab olema aluseks järgmistele miinitõrjeoperatsioonidele.“

Eesti mereväe korraldatud ja ligi 850 mereväelase osalusega miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 raames kontrolliti kahe nädalaga üle 300 ruutkilomeetri mereala. Lisaks lõhkekehadele leiti ja tuvastati Eesti territoriaalmerest 216 miiniankrut ja muid objekte, mille asukohad hõlbustavad kaardile panduna edaspidiseid otsingualasid täpsustada.

NATO 1. alalise miinitõrjegrupi sõjalaevad leidsid Tallinna lahest kokku 40 Esimesest ja Teisest maailmasõjast pärinenud lõhkekeha, nendest 22 avastas Belgia miinijahtija BNS Narcis.

Sõrve sääre lähistelt leidsid Eesti mereväe miinijahtijad ja Balti miinitõrjeeskaader kokku 38 lõhkeha, sealhulgas 15 miini leidis Rootsi miinijahtija HMS Kosteri laevapere.

Muhu saarel paiknenud miinituukrite üksused tegid kokku kahjutuks 12 lõhkekeha, kaks neist olid ligi 1000 kilogrammise kogukaaluga Teise maailmasõja-aegsed LMB põhjamiinid.

Eesti mereväe juhtimise all jaotusid mitmete tuukrimeeskondade ja ligi 20 sõjalaeva tegevuspiirkonnad miinitõrjeoperatsiooni jooksul Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele. Viieteistkümnest erinevast riigist pärinevate üksuste ülesanneteks oli Eesti territoriaalmerelt lõhkekehade avastamine, identifitseerimine ja kahjutuks tegemine.

Miinitõrjeoperatsiooni raames tehti pidevat koostööd veeteede ametiga, keskkonnaametiga ning politsei- ja piirivalveametiga, et võimalikult vähe häirida kohalikku elanikkonda ja arvestada looduskeskkonnaga. Kohal olid partnerid Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust, kes aitasid sõjalaevadelt saadud teabe põhjal lõhkekehi identifitseerida.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad.

Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 fotod:  

„Väärtustame koostööd ja ühiseid tegemisi Pärnumaa koolidega väga suurel määral. Kaitsevägi ei ole laiemast ühiskonnast isoleeritud eraldiseisev organisatsioon nagu kiputakse arvama. Oleme ennekõike Eesti ühiskonna toeks ja kaitseks ning soovime märkimisväärselt panustada ka tänaste koolinoorte teadlikkuse tõstmisesse, eriti mis puudutab riigikaitse temaatikat ja kaitseväge tervikuna,“ ütles avatud uste päeva korraldaja major Ivo Reimann.

Erinevas vanuses õpilastele tutvustati toetuse väejuhatuse ülesandeid ning üksuste ja sõdurite kasutatavat tehnikat, varustust ning relvastust. Kokku osales avatud uste päeval üle 300 Pärnumaa kooliõpilase.

Toetuse väejuhatus tähistab sel aastal oma 100. sünniaastapäeva, mille raames korraldatakse tavapärasest rohkem üksust tutvustavaid ettevõtmisi ning pööratakse tähelepanu väejuhatuse kasvavale tegevusele Pärnumaal.

Toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv-ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.

Fotod:

„Eesti on väga ilus riik, eriti ehk kevadel, kui puud lähevad roheliseks ning lilled hakkavad õitsema. Üpris lage maastik ei nõudnud osalejatel suuri jõupingutusi ning ma usun, et kõik nautisid Taani armee traditsioonilist rännakut,“ ütles rännaku üks korraldajatest vanemveebel Brondsel Taani kaitseväest.

Et osa Taani kaitseväelastest ei saanud õppuste tõttu eile toimunud rännakust osa võtta, võetakse sama marsruut ette ka tuleval kolmapäeval, mil rajale on registreerunud pea 200 kaitseväelast.

Dancon rännak on traditsiooniline Taani kaitseväe 25 või 40 kilomeetrine jalgsirännak, mida korraldatakse alates 1972. aastal riikides, kus teenivad Taani Kuningriigi sõdurid. Seni on rännakuid korraldatud Küprosel, Horvaatias, Kosovos, Iraagis, Afganistanis, Liibanonis, Eritreas, Kuveidis ning Araabia Ühendemiraatides. 

Taani kaitseväelased teenivad Eestis paiknevas lahingugrupis selle aasta algusest. NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Fotod:

Kaheksa Rootsi hävituslennukit Saab JAS 39 Gripen teevad täna päevasel ajal tutvumislende Tallinna lennujaama ning Lääne-Eesti saarte piirkonnas ja sealhulgas lendavad üle Tallinna kesklinna, Kuressaare ja Kärdla. Lennukid lendavad neljastes formatsioonides.

Kuni 31. maini paiknevad koos lennukitega Ämaris ligi sada Rootsi õhuväelast ja kaheksa hävituslennukit JAS 39 Gripen. Lennud toimuvad ööpäevaringselt ja õppuse õhulahingud peetakse Rootsi õhuruumis, kuid hävitajaid võib näha lendamas ka Eesti taevas. Rootsi õhuväelased harjutavad õppusel koos partneritega erinevate õhuoperatsioonide läbi viimist.

Saab JAS 39 Gripen on sõltuvalt variandist ühe- või kahekohaline universaalne hävituslennuk ning Rootsi õhuväes kasutusel 1993. aastast. Gripen-tüüpi lennukeid kasutavad NATO riikidest praegu Ungari ja Tšehhi, kuid soetamise vastu on huvi üles näidanud mitmed teisedki.

AFX18 õppusest võtab osa kuni 3500 vormikandjat ning kaasatud on kõik Rootsi kaitseväe väeliigid. Välisriikidest osalevad lisaks Eestile veel Soome, Prantsusmaa ning Hispaania.