Uudised

Vanemveebel Brok sai 23. mail 2008. aastal Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenistuskohustuste täitmisel juhtunud õnnetuses üliraskeid vigastusi ning ta suri neisse järgmisel päeval. Vanemveebel Ivar Brok oli esimene kaitseväe sõjapiirkonnas langenud sõjaväelogistik.

„Ta oli mees, kes käis kindlameelselt oma valitud teed. Teed, mis pakkus väljakutseid, rahulolu, eneseületamist, aga kindlasti ka armastust, hoolimist ja kodusoojust. Sellel teel oli ta mõnele meist sõbraks, mõnele teenäitajaks, aga kõigile eeskujuks inspireeriva ja energilise tegutsejana,“ ütles mälestuspalvuse pidanud logistikapataljoni kaplan leitnant Mihkel Madalvee.

1977. aastal sündinud Ivar Brok alustas teenistust kaitseväes 1997. aastal ajateenijana tagalapataljonis (praegune logistikapataljon). Seal läbis ta ka nooremallohvitseride kursuse. Pärast ajateenistust jätkas Brok teenistust kaitseväes ning lõpetas 1999. aastal kaitseväe lahingukoolis vanemallohvitseride kursuse. Ta teenis erinevatel ametikohtadel tagalapataljonis, lahinguteenindustoetuse koolis ja lahinguteenindustoetuse pataljonis.

Õnnetus juhtus vanemveebel Broki teisel Afganistani missioonil. Eeskujuliku teenistuse eest lahingupiirkonnas on kaitseväe juhataja vanemveebel Broki autasustanud kaitseväe teenetemärgiga.

Fotod:

„Viru jalaväepataljon on taasloomisest alates olnud selgelt eristuva identiteedi ja traditsioonidega ning tavalisest jalaväe üksusest on tänaseks kujunenud mehhaniseeritud pataljon. Toimunud on selge arenguhüpe nii professionaalsuses väljaõppe läbiviimises, varustatuses kui ka taristu arengus. Samas nii pataljon kui ka Jõhvi sõjaväelinnak ei ole kindlasti veel valmis ning pikk tee on veel käia ning sellel teel hoiavad Viru vaimu üleval meie eelkäija, 4. jalaväerügemendi, vägiteod Vabadussõjas,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann.

22. mail 1992. aastal taasloodud Viru jalaväepataljon korraldab mehhaniseeritud jalaväeüksuse väljaõpet. Sõduritele antakse laske- ja lahingutehnilised oskused, et olla edukas meeskonnaliige laskurina, täpsuslaskurina, kuulipildurina, tankitõrjurina, miinipildurina või parameedikuna. Samuti koolitatakse autojuhte, kes lisaks B- ja C-kategooria sõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamisele läbivad ka soomukijuhi (PASI XA-188) väljaõppe.

Peale reakoosseisu õpetatakse ka sõjaaja allüksuste meeskonna, jao- ja rühmaülemaid ning soomuki raskekuulipilduja sihtureid.

Hooaja teine pool hokiklubile nii edukalt ei kulgenud, mille peamiseks põhjuseks võib lugeda mitmete võtmemängijate vigastustest ja töökohustustest tingitud mängudelt puudumist. Harrastajate hokiliiga hooaeg lõpetati kokkuvõttes neljandal kohal.

„Olime sunnitud mängima sisuliselt duubelmeeskonnaga, kuid sellele vaatamata suutsime kuni viimase mänguni püsida medalikonkurentsis,“ ütles Kaitsejõudude hokiklubi tegevjuht kolonelleitnant Oleg Vanner. „Eriti suur tänu läheb siinkohal meie liitlastest ja kaitseliitlastest mängijatele, kes aitasid meeskonna komplekteeritust ja mängutaset kõrgel hoida,“ lisas kolonelleitnant Vanner.

Kaitsejõudude hokiklubis (KJHK) lõid lõppeval hooajal kaasa kaks Ameerika Ühendriikide, üks Kanada ning üks Rootsi kaitseväelane, kelle kõigi praegune teenistuskoht asub Eestis. Meeskonna kapteni ülesandeid täitis Rootsi kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Mathias Järvare.

„Minu, kui rootslase jaoks, on au mängida selles võistkonnas. Tegime sel aastal suure sammu edasi ja ma ootan juba põnevusega järgmist hooaega,“ ütles kolonelleitnant Järvare, kes innustas kõiki hokihuvilisi kaitseväelasi ja kaitseliitlasi võistkonnaga ühinema. „Tänan kõiki meie toetajaid, võistkonna eestvedajaid, treenereid ja mängijaid,“ lisas ta.

Kaks aastat järjest võita õnnestunud Balti sõjaväespordi talimängude jäähokiturniiril tuli tänavu leppida neljanda kohaga. Jaanuaris Leedus toimunud turniiri võitis USA, teisele kohale tuli Leedu ning kolmandale Läti kaitsejõudude võistkonnad. Järgmine turniir toimub 2019. aastal Eestis.

2017. aasta oktoobris toimunud ja KJHK võiduga lõppenud hokiklubi Sparta turniiril osalesid võistkonnad Eestist, Soomest ja Venemaalt. Novembris korraldas KJHK Tallinnas nelja riigi kaitsevägede turniiri, mille võitis Läti, edestades Soomet, Kanadat ja Eestit.

2018. aasta veebruaris korraldas KJHK perepäeva mängijate pereliikmetele ja lähedastele, millest on kavas kujundada iga-aastane tava. Aprillis mängiti Tartus traditsioonilist veteranihokit Põhja- ja Lõuna-Eestis teenivate veteranide ning kaitseväelaste vahel. Võitjaks tuli Põhja võistkond. Meeskonnad tegid Sinilillekampaaniale vigastatud võitlejate ühingu toetuseks 100-eurose annetuse.

Kaitsejõudude hokiklubi naaseb suvepuhkuselt augusti lõpus ja alustab ettevalmistusi eelseisvaks 2018-2019 harrastajate hokiliiga hooajaks ning 2019. aasta jaanuaris Eestis toimuvaks Balti sõjaväespordi talimängude jäähokiturniiriks. Võistkonnaga on oodatud ühinema kõik jäähokimängukogemusega kaitseväelased ja kaitseliitlased.

Kaitsejõudude hokiklubi on kaitseväelasi ja kaitseliitlasi ühendav jäähokivõistkond, kus mängivad ajateenijad, tegevteenistujad ja kaitseliitlased reamehest kindralini välja. Meeskonnas mängivad ka Eestis teenivad liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased. Meeskonna tegevust toetab kaitsevägi, kaitseliit ning OÜ Bristol Trust (Sohni Tactical). Meeskonna tegevusel saab silma peal hoida Facebooki lehel www.facebook.com/kaitsejoududehokiklubi.

„Maailmas on vähe riike, mille merealadele on Eestile sarnases koguses lõhkekehi vette sattunud. Seda isegi meid ümbritsevate riikide osas, arvestades, et Läänemeri on ajalooliselt üks mineeritum mereala maailmas,“ ütles miinituukrite meeskondade ülem kaptenmajor Gert Soomsalu. „Paljude Open Spiritil osalevate miinituukrite senises praktikas on käsitletud pigem õppemiine. Eestis on neil võimalus töötada päris lõhkekehadega.“

Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit raames on Saaremaa ja Hiiumaa lähedal miinituukrite poolt leitud ja lõhatud kümme lõhkekeha, üks neist ligi 1000 kilogrammise kogukaaluga Teise maailmasõja-aegne LMB põhjamiin.

Eesti mereväe juhtimise all jaotuvad mitmete tuukrimeeskondade tegevuspiirkonnad 11.-25. mai vältel Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu lähistele. Lõunaranna sadamasse on miinitõrjeoperatsiooni ajaks rajatud sukeldumisi toetav miinituukrite laager. Lisaks Eesti mereväe miinituukritele paiknevad seal Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Kanada, Poola ja Läti miinituukrid – kokku ligi 80 veealuste lõhkekehade kahjutuks tegemisele spetsialiseerunud kaitseväelast.

Miinituukrite tööga kaasnevad võimalikud riskid tervisele ning laagris on igapäevaselt kohal spetsiaalse väljaõppega mereväe allveemeditsiini arst. Ühtlasi paikneb laagris mereväe kasutuses olev barokamber, mis ainukese omataolisena Eestis võimaldab ravida sukeldumisega kaasneda võivaid haigusi.

Miinitõrjeoperatsiooni raames tehakse pidevat koostööd veeteede ametiga, keskkonnaametiga ning politsei- ja piirivalveametiga, et mitte häirida kohalikku elanikkonda ja arvestada looduskeskkonnaga. Kohal on ka partnerid Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust, kes aitavad sõjalaevadelt saadud teabe põhjal lõhkekehi identifitseerida.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58760
Video: https://www.youtube.com/watch?v=0_pXdRVJrL0
Teised Open Spirit 2018 fotod:  

„Ma loodan, et laagri ühised eesmärgid saavad täidetud ehk siis mitte ainult õpilased ei saa omandada uusi oskusi ja kinnistada vanu teadmisi, vaid ka kadetid saavad harjutada enda pedagoogilisi oskusi. Arvan, et õpilastel tuleb lõbus õppelaager,“ ütles laagri juht kadett Janno-Joosep Naaber.

Kolme päeva jooksul omandavad õpilased teadmisi ning oskusi meditsiinis, topograafias ja sides ning õpivad, kuidas välitingimustes ellu jääda, toitu valmistada, püstitada varjualust, varjatult liikuda ning end moondada ja varjata. Samuti saavad õpilased sõjakooli kadettide juhendamisel proovida lasketiirus relvast laskmist. Õpilaste teadmised ja oskused pannakse proovile neljapäeval orienteerumisvõistlusel, kus igas kontrollpunktis tuleb täita erinevaid ülesandeid. Riigikaitselaager lõppeb neljapäeval lõpurivistusega.

„Mina ootan laagrist kõige rohkem seda, et oleks väga palju põnevat tegevust, saaks uusi oskusi ning ka tuttavaid,“ ütles laagris osalev Jaan Poska Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Daisy Toim.  

Viiendat korda korraldatavas riigikaitselaagris osaleb ligi 400 õpilast Herbert Masingu Koolist, Ülenurme Gümnaasiumist, Miina Härma Gümnaasiumist, Hugo Trefneri Gümnaasiumist, Tamme Gümnaasiumist, Jaan Poska Gümnaasiumist, Annelinna Gümnaasiumist, Tartu Kutsehariduskeskusest, Elva Gümnaasiumist ja Rõngu Koolist.

Laagri korraldasid kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadetid koostöös Tartumaa koolide riigikaitseõpetajatega. Laagri korraldamine annab kadettidele teadmised ja oskused riigikaitseõpetuse tundide ja välilaagrite planeerimiseks ning läbiviimiseks. Samuti arendab praktiline kogemus nende kui sõjaväeliste juhtide organiseerimise, eestvedamise ja õpetamise oskuseid.

Fotod:

"Me ootame alanud õppust põnevusega. Tahame võimalikult palju lennutunde koguda ning lennukeid maapeal hoida ainult tankimiseks ja tarvilikuks hoolduseks," ütles Rootsi kontingendi ülem kolonelleitnant Anders Wendel. "Sellele aitab kaasa muidugi ilus ilm. Seni on Eesti meid ka selles osas positiivselt üllatanud," lisas kolonelleitnant Wendel.

Kuni 31. maini paiknevad koos lennukitega Ämaris ka ligi sada Rootsi õhuväelast. Lennud toimuvad ööpäevaringselt ja õppuse õhulahingud peetakse Rootsi õhuruumis, kuid hävitajaid võib näha lendamas ka Eesti taevas. Rootsi õhuväelased harjutavad õppusel koos partneritega erinevate õhuoperatsioonide läbi viimist.

Saab JAS 39 Gripen on sõltuvalt variandist ühe- või kahekohaline universaalne hävituslennuk ning Rootsi õhuväes kasutusel 1993. aastast. Gripen-tüüpi lennukeid kasutavad NATO riikidest praegu Ungari ja Tšehhi, kuid soetamise vastu on huvi üles näidanud mitmed teisedki.

AFX18 õppusest võtab osa kuni 3500 vormikandjat ning kaasatud on kõik Rootsi kaitseväe väeliigid. Välisriikidest osalevad lisaks Eestile veel Soome, Prantsusmaa ning Hispaania.

Link fotodele:

„Iga aasta 22. mail tähistame oma üksuse taasloomist peale pikka okupatsiooniperioodi ning sellele järgnenud Eesti kaitseväe ülesehitamist tormilises tempos taasiseseisvuse esimesel kümnendil. 16 aastaga on tehtud aukartustäratavalt suur samm väejuhatuse arendamisel ning loorberitele puhkama jäämise asemel oleme täna valmis järjest uuteks väljakutseteks – arendades üksuse võimekust tagame läbi oma toetuse kogu kaitseväe kõrgema valmisoleku,“ ütles toetuse väejuhatuse ülem kolonel Toomas Susi Pärnus toetuse väejuhatuse staabis toimunud rivistusel.

2002. aasta 16. mail taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv-ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.

Väejuhatuse koosseisu kuuluvad juhtimisüksusena staap, materjaliteenistus, harjutusväljade teenistus, kaitseväe tervisekeskus koos meditsiini väljaõppekeskusega, raamatupidamiskeskus, toetusteenuste keskus, kaitseväe orkester, liikumis- ja veoteenistus, logistikakool ja logistikapataljon.

„Lõhkekehad Esimesest ja Teisest maailmasõjast on jätkuvalt meie territoriaalmeres oma aega ootamas,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska. „Tegeleme järjepidevalt ajalooliste lõhkekehade kahjutuks tegemisega, et tagada ohutus peamistel laevateedel ning toetada majandustegevust ja meretaristu arendamist.“

Eesti mereväe korraldatava ja ligi 850 mereväelase osalusega miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 raames on kontrollitud üle 190 ruutkilomeetri mereala. Seni on Eesti territoriaalmerest tuvastatud erinevaid põhjamiine, lennukipomme, ankurmiine ja miiniankruid. Kaardistatud on ka mitmeid ajalooliste lõhkekehade sarnaseid objekte, mis on eksperthinnangu ootel.

NATO 1. alalise miinitõrjegrupi sõjalaevad Tallinna lahest leidnud kokku 22 Esimesest ja Teisest maailmasõjast pärinevat lõhkekeha, nendest 14 on avastatud Belgia miinijahtija BNS Narcis poolt.

Sõrve sääre lähistelt on Eesti mereväe miinijahtijad ja Balti miinitõrjeeskaader leidnud 24 lõhkeha, sealhulgas 15 miini on leidnud Rootsi miinijahtija HMS Kosteri laevapere.

Hiiumaa lähedal on miinituukrite poolt leitud ja lõhatud kolm lõhkekeha, üks neist ligi 1000 kilogrammise kogukaaluga Teise maailmasõja-aegne LMB põhjamiin.

Eesti mereväe juhtimise all jaotuvad mitmete tuukrimeeskondade ja ligi 20 sõjalaeva tegevuspiirkonnad 11.-25. mai vältel Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele. Viieteistkümnest erinevast riigist pärinevate üksuste ülesanneteks on Eesti territoriaalmerelt lõhkekehade avastamine, identifitseerimine ja kahjutuks tegemine.

Miinitõrjeoperatsiooni raames tehakse pidevat koostööd veeteede ametiga, keskkonnaametiga ning politsei- ja piirivalveametiga, et mitte häirida kohalikku elanikkonda ja arvestada looduskeskkonnaga. Kohal on ka partnerid Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust, kes aitavad sõjalaevadelt saadud teabe põhjal lõhkekehi identifitseerida.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad.

Fotod:

Video:

Teised Open Spirit 2018 fotod:  

Väljaõppeprotsessi käigus said õppurid kontrollida nii Eesti õhuväe Tšehhi päritolu õppehävitajaid L-39 Albatros kui ka Itaalia õhuvägede mitmeotstarbelisi hävituslennukeid Eurofighter Typhoon, mis tegutsesid Ämari lennubaasis Balti õhuturbemissiooni raames

Sihitajate ehk radarlennujuhtide põhiline eesmärk on kontrollida neile delegeeritud õhuruumi osas nende kontrolli alla antud lennukeid vastavalt kindlatele protseduuridele. Eesti õhuruumis rutiinselt toimuvate treening- ja õhuturbemissioonide ajal on õhuväe sihitajad spetsialistid, kes hävitajaid taktikaliselt õhus kontrollivad – annavad piloodile suuna, kõrguse ja kiiruse ning vastast puudutava teabe.

Sihitaja väljaõpe on pikaajaline protsess ja lisaks teoreetilisele ning praktilisele õppele on väga suur osakaal tööga saadavatel kogemustel. Muuhulgas tuleb sarnaselt lennujuhi kandidaadile sooritada Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (EUROCONTROL) välja töötatud kutsesobivustest – „The First European Air Traffic Controller Selection Test“ ehk lühendatult FEAST. Erialale sobiv kandidaat peab olema võimeline visualiseerima kahemõõtmelist õhupilti enda jaoks kolmemõõtmelisena, et tagada arusaamine õhuruumist, seal toimuvast ning ühtlasi säilitada situatsiooniteadlikkus ja lennuohutus.

Eesti-Läti koostöö raames on Läti õhuväele sihitajaid välja koolitatud ka varasemalt ning sarnane koostöö jätkub Ämaris ka sel suvel.

Kolme riigi kaitsevägede orkestritest moodustatud 100-liikmeline ühendorkester astus nädalase tuuri jooksul läbi kolme riigi reisides üles Tallinnas, Võrus, Cesises, Riias, Liepajas, Palangas, Klaipedas ja Alytuses.

„Muusika ei tunne riigipiire ega keelebarjääre. Kaks aastat tagasi naljatades välja pakutud idee sai parimal võimalikul moel teoks ning nädala kestel ühiselt läbitud teekond koos liitis erinevate riikide muusikud võrratuks orkestriks,“ ütles Eesti kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.

Turnee avakontsert toimus 12. mail Tallinnas Vabaduse väljakul, viimane 19. mail Alytuses. Ühendorkestrit juhatasid kolonelleitnant Peeter Saan, kolonelleitnant Dainis Vuškans Lätist ning major Egidius Ališauskas Leedust. Orkestri repertuaar sisaldas nii klassikalist muusikat kui ka tänapäevaseid teoseid.

Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad.

Fotod: